Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

No millest me siin räägime. Ajateenistuses värskelt load saanud ajateenijad sõidavad kaitseväe maasturitega, millel on aastaringsed rehvid, ei mingeid veijõukontrolle, ABS'e jne. Pole asi millest tasuks üle päeva mingit uudist toota. Eks nelivedu muidugi aitab, aga vaevalt et värskelt load saanud poiss seda isegi tajub.

Soomes sõidetakse seevastu talvel naastudega, isegi veoautodel pannakse talvel naastud alla. Kõige sürrim pilt, mida ma näinud olen, oli ZiL-131 sidekong, naastrehvid all.

[Ghostship]

Akf Trumm, su enda foorumi ajalugu viitab nagu võiks mingi kogemus aastatega olemas olla ja siis postitad sellist ''tibimagistri'' emotsionaalset hala nagu iga BMW üle 195/65 R15 on suitsiid talvel? Mis kuradi BMW sul sõidab R15 üldse 2020+ veel? E30 ja varasem? Kuidas see tänapäeva liiklusse puutub kui isegi iidne E46 oli tavaliselt pigem R16? Rääkimata uuematest, kus juba ka R18 on täiesti tavaline talvel. E46 erinevate võimsustega päris palju endal ka kogemust talveautona va. M3. Mitte mingit turvalisuse vahet ei ole 205-225 vahemikus legaalsete kiiruste ja sõiduvõtete juures. Kui teel ei püsi on viga ikka ja alati juhis.

[Kapten Trumm]

Minu kogemus (sh ka avariidest) ongi, et ei maksa liiglaiu talverattaid kasutada. Enamik mõttehiiglasi laseb ju esimese lumega tõmmata samadele (änksadele laiadele) ratastele samasuured talverehvid peale. Janoh, neid kõvasi sõidumehi, et sõidame millega iganes, on ka nähtud. Talvel võiks ikka 205 kandis asi piirduda. 16 ise ei tähenda suurt midagi, 195 laia rehvi on 16 tollile saada kuipalju.

Ajaga läheb keerulisemaks muidugi, sest pidurisüsteemid ees määravad juba velje miinimumi. 15 tolli ratast kasutas viimati E34 ja E32. Tuleb otsida plekkveljed jne. Mina pole raatsinud talvel valuvelgi rikkuda.

Tööautol on mul 16 tollised rattad, rehvid mõõdu 195/60 R16 ja talvekate jaoks sai plekkveljed ostetud (samuti 16). On muidugi raskemaid juhtumeid, aga 18 või 20 tolli on siiski väiksemal osal autodest. Ei ole nii tavaline midagi, enim müüdavad rehvimõõdud on muide 195/65 R16 (väiksematel) ja 205/55 R16 (natuke suurematel).

[Sten1111]

Kahtlemata on 185 rehviga parem lumes sõita kui 225 aga see ei ole nii oluline nagu näiteks suverehv vs Talverehv.
Sellest mina aru ei saa miks talveks eraldi plekid ostetakse. Kui mul oleks mingid haruldasemad originaal bemmi veljed originaal värviga siis vast tõesti ei kasutaks neid talvel. Kui aga auto on tarbeese siis ei näe absoluutselt põhjust miks ei peaks just valuveljega sõitma. Velgede taastamine pulbriga maksab keskmiselt vast alla 200€ ja ega neid iga aasta värvima ei pea. Mul mingi 5 aastat tagasi värvitud ja rehvimees kiitis et ilus puhas värv, maru lihtne puhastada

[OLAVI]

...
Sellest mina aru ei saa miks talveks eraldi plekid ostetakse. ...

Kui madala rehviga valuvelg lumevallis oleva äärekivi vastu vigaseks sõita, siis on vajadus reisi treilal jätkata aga plekkveljel saab suure tõenäosusega sihtpunkti omaljalal ära veereda.

[Sten1111]

...
Sellest mina aru ei saa miks talveks eraldi plekid ostetakse. ...

Kui madala rehviga valuvelg lumevallis oleva äärekivi vastu vigaseks sõita, siis on vajadus reisi treilal jätkata aga plekkveljel saab suure tõenäosusega sihtpunkti omaljalal ära veereda.

Okei
Ma panin romuringi masinale samal põhjusel plekkveljed

[AMvA]

...
Sellest mina aru ei saa miks talveks eraldi plekid ostetakse. ...

Kui madala rehviga valuvelg lumevallis oleva äärekivi vastu vigaseks sõita, siis on vajadus reisi treilal jätkata aga plekkveljel saab suure tõenäosusega sihtpunkti omaljalal ära veereda.

Ja milleks peaks sinna lumevalli sõitma? Kui sõita ei oska käi jala.

[mongol]

Ja milleks peaks sinna lumevalli sõitma? Kui sõita ei oska käi jala.

Wow, nii jõhker.
Ise käid jala, ma pakun?
Ma oma 255 laiade valuvelgedel tagaratastega ei kurda, sõidab ilusti. Hange (loe: lumevalli) peidetud äärekivi tabab sama hästi kui 195-laiuse plekkveljega, kes siis süüdi on? No ses mõttes, et kui sõidan otse ja veel ka eeskujulikult teeserva paremas ääres püsides korra sattudes valli, siis see vall peidab asju? Küll leitud talviti äärekivisid "valest kohast"..
A noh, trummilevelil amva sõiduoskused ei kannata tavakasutajaga võrrelda, tundub.

[Kapten Trumm]

Kahtlemata on 185 rehviga parem lumes sõita kui 225 aga see ei ole nii oluline nagu näiteks suverehv vs Talverehv.
Sellest mina aru ei saa miks talveks eraldi plekid ostetakse. Kui mul oleks mingid haruldasemad originaal bemmi veljed originaal värviga siis vast tõesti ei kasutaks neid talvel. Kui aga auto on tarbeese siis ei näe absoluutselt põhjust miks ei peaks just valuveljega sõitma. Velgede taastamine pulbriga maksab keskmiselt vast alla 200€ ja ega neid iga aasta värvima ei pea. Mul mingi 5 aastat tagasi värvitud ja rehvimees kiitis et ilus puhas värv, maru lihtne puhastada

Põhjuseid on 3
1. puudub vajadus rehve ringi lapata 2x aastas, mis maksab juba arvestatava summa (90 eur aasta), lisaks sõltumatus rehvitöökodadest (kuhu esimese lumega tekib kohe nädalane järjekord, oodates uisuta suverehvidega). Ma nt naise autole sain jooksu 14 tolli peetud plekkvelgi 30 eur jooks.
2. plekid üldiselt kitsamad ja tihti ka väiksema diameetriga, rehvid kitsamad (talvele sobivamad) ja odavamad
3. kui kasutada koos kilpidega (stiilis Automaailmast, 3.5 eur tükk), siis ei riiva ka rooste silma. Ja pole kahju neid soolas rikkuda.

Äärekivisse sõita pole õnnestunud, tänan pakkumast.

Vaatasin eile, Pirelli, mis varustab WRC autosid rehvidega, pakub spetsjomm "Rootsi talverallile" kahte mõõtu, 185 ja 205 laiusega, millele mis, ma täpselt aru ei saanud. Enamvähem puhtal asfaldil ja kinnisõidetud lumel ei puhu laius eriti pilli. Puhtal, märjal asfaldil on eelis laiemal/madalamal.
Lumepudrus ja soolapudrus on aga eelis kitsal.

Taastamine ei maksa enam ammu alla 200. Ma ülemöödunud talv lasin teha 17 tollised valud, 340 eur jooks sulas ja arveta, arvega lisa KM, tänaseks küllap on see hind ka tõusnud.

[isakene]

Sellest mina aru ei saa miks talveks eraldi plekid ostetakse.

Mul on mõlemal autol eraldi veljejooksud suveks ja talveks. Puhtalt mugavuse ja kokkuhoiu pärast. Mõlemad on küll valud, lihtsalt kasutatud valu ja plekijooksu hinnad enam eriti ei erine.
Mugavus - kui ilmateade ütleb, et homme on lumi ja miinuskraadid, siis ma lähen töökotta, koos auto tõstukile sättimisega läheb rattavahetuseks veerand tundi ja ongi kõik. Kui tõstukit pole ja pead tungraudadega jändama, läheb veel veerand tundi lisaks. Versus, lähim rehvitöökoda on 20 km, sinna tuleb ette regada, tekitada tööpäeva sisse auk, otsene ajakulu vähemalt tund - poolteist pluss hunnik sebimist. Ja kui ajaga ei joppa, saad pealekauba mõne päeva suvekatega uisutada.
Kokkuhoid - kasutatud jooks valuvelgi €100. Kahe rehvivahetusega on hind nullis. Kui aja- ja sõidukulu juurde arvestada, oled juba kenasti plussis.

Pealekauba, rääkige mis tahate, suvine veljejooks kestab, aga talvine roostetab.

[AMvA]

Ja milleks peaks sinna lumevalli sõitma? Kui sõita ei oska käi jala.

Wow, nii jõhker.
Ise käid jala, ma pakun?
Ma oma 255 laiade valuvelgedel tagaratastega ei kurda, sõidab ilusti. Hange (loe: lumevalli) peidetud äärekivi tabab sama hästi kui 195-laiuse plekkveljega, kes siis süüdi on? No ses mõttes, et kui sõidan otse ja veel ka eeskujulikult teeserva paremas ääres püsides korra sattudes valli, siis see vall peidab asju? Küll leitud talviti äärekivisid "valest kohast"..
A noh, trummilevelil amva sõiduoskused ei kannata tavakasutajaga võrrelda, tundub.

No trummilevelit ei saavuta ilmselt meist mitte keegi
Aga siiani on õnnestunud 40 aastat kahe- ja neljarattalistega nii sõita, et äärekivid keset teed vastu ei jookse ja ainukesed kraaviskäimised on olnud suletud rajal võistlustingimustes.

[Kapten Trumm]

Sellest mina aru ei saa miks talveks eraldi plekid ostetakse.

Mul on mõlemal autol eraldi veljejooksud suveks ja talveks. Puhtalt mugavuse ja kokkuhoiu pärast. Mõlemad on küll valud, lihtsalt kasutatud valu ja plekijooksu hinnad enam eriti ei erine.
Mugavus - kui ilmateade ütleb, et homme on lumi ja miinuskraadid, siis ma lähen töökotta, koos auto tõstukile sättimisega läheb rattavahetuseks veerand tundi ja ongi kõik. Kui tõstukit pole ja pead tungraudadega jändama, läheb veel veerand tundi lisaks. Versus, lähim rehvitöökoda on 20 km, sinna tuleb ette regada, tekitada tööpäeva sisse auk, otsene ajakulu vähemalt tund - poolteist pluss hunnik sebimist. Ja kui ajaga ei joppa, saad pealekauba mõne päeva suvekatega uisutada.
Kokkuhoid - kasutatud jooks valuvelgi €100. Kahe rehvivahetusega on hind nullis. Kui aja- ja sõidukulu juurde arvestada, oled juba kenasti plussis.
Pealekauba, rääkige mis tahate, suvine veljejooks kestab, aga talvine roostetab.

Jah, kõik õige. Oma töötajate tööautod ostetakse meil kõik (minu algatusel sisseviidud) nii, et juba uue autoga tuleb 2 jooksu rattaid, suvised ja talvised. Töökojas on olemas suur tungraud ja vajalikud võtmed - kui lumi tuleb, siis vahetatakse samal päeval kõik ise ära.

Valuvelgi hävitab sool - eriti hullud on need "diamond cut" tüüpi veljed, mis sisaldavad poleeritud alumiiniumpindu, mis on pulberlakiga kaetud. Seal on üksainus kivitäke - ja kevadeks on selles kohas pöidlaotsa suurune oksiidilaik laki all. Vaadake linnas sõites autode rattaid, iga teine on päris nähtavate soolakahjustustega.

Paljudele on see igikestev rehvilappamine nagu mugavustsoon, sel pole enamasti mingit erilist tehnilist ega praktilist põhjust. Pole mingit mõistlikku põhjust uisutada talvel ringi 10x19 tolli valuvelgedega. Loll tegu nii velgede säilimise kui liiklusohutuse mõttes. Meil on õnneks aga vaba riik ja igaüks saab raha kulutada nagu soovib, peamine, et see ei tekitaks ohtu teistele ja oleks seaduslik.

[Kapten Trumm]

No trummilevelit ei saavuta ilmselt meist mitte keegi
Aga siiani on õnnestunud 40 aastat kahe- ja neljarattalistega nii sõita, et äärekivid keset teed vastu ei jookse ja ainukesed kraaviskäimised on olnud suletud rajal võistlustingimustes.

Kui keegi väidab, et 40 aastaga pole kordagi teelt välja sõitnud, siis ei julgeta seda lihtsalt tunnistada (ego upituse mõttes või nii).
Ühesõnaga, tavapärane amva-level. Minul saab lubadest veebruaris 31 aastat ja sinna mahub 3 kraavi, neist kaks talvel.

[Fuchs]

Kui keegi väidab, et 40 aastaga pole kordagi teelt välja sõitnud, siis ei julgeta seda lihtsalt tunnistada (ego upituse mõttes või nii).
Ühesõnaga, tavapärane amva-level. Minul saab lubadest veebruaris 31 aastat ja sinna mahub 3 kraavi, neist kaks talvel.

Eks ta vist õnneasi ka natuke ole ja sõltub kus peamiselt liigeldakse. Mul on järjepidevat staaži sinust 3 a. vähem aga kraavi pole veel õnnestunud panna. Samuti ei ole ma ühtegi metslooma surnuks ajanud, naine mul samas on viimase 5 a jooksul vist 4 ulukit autoga maha niitnud.
Mingiks superheaks juhiks samas ma ka ennast ei pea, näiteks teiste sõidukitega liikluses kergemaid kokkupõrkeid on ikka olnud (2 korral olen ise süüdlane olnud).

[AMvA]

No trummilevelit ei saavuta ilmselt meist mitte keegi
Aga siiani on õnnestunud 40 aastat kahe- ja neljarattalistega nii sõita, et äärekivid keset teed vastu ei jookse ja ainukesed kraaviskäimised on olnud suletud rajal võistlustingimustes.

Kui keegi väidab, et 40 aastaga pole kordagi teelt välja sõitnud, siis ei julgeta seda lihtsalt tunnistada (ego upituse mõttes või nii).
Ühesõnaga, tavapärane amva-level. Minul saab lubadest veebruaris 31 aastat ja sinna mahub 3 kraavi, neist kaks talvel.

Nii rumal väide ei vääri pikemalt kommenteerida.