Sõjaline abi Ukrainale

[reeder]

Newsweek arvab, et lennukid F-16 on juba Ukrainas.
https://www.newsweek.com/ukraine-f16-ru ... 34-1855709

Newsweekile on öeldud, et Lääne poolt tarnitud F-16 hävitajad võivad juba olla Ukrainas, pärast seda, kui Kiiev teatas mitmetest kõrgetasemelistest võitudest Venemaa vahendite vastu õhus ja merel.

[Miki]

Ukraina piloodid õpivad pärast Ühendkuningriigis põhikoolituse läbimist F-16 hävitajatega lendama.

Esimene kuninglike õhujõudude koolitust saanud Ukraina pilootide kohort õpib nüüd Taanis F-16 hävitajatega lendama, olles läbinud Ühendkuningriigis põhikoolituse.
https://www.gov.uk/government/news/ukra ... -in-the-uk

[ruger]

SEPKA-UKR siis saanud suure tõenäosusega ka Storm Shadow raketid maksimaalse laskekaugusega(560km), mitte ainult nende eksportversiooni 250km.

Ukrainale üle antud Storm Shadow rakettide laskeulatus on oodatust kaks korda pikem - Saksa sõjaväeekspert Erhard Bühler dessantlaeva Novocherkassk hävitamisel Feodosiya sadamas

Varem arvati, et Ukraina on saanud nende rakettide ekspordiversiooni, mille lennuulatus on 250 kilomeetrit. Kui aga AFU-l õnnestus Feodosiyasse jõuda, võib see Bühleri sõnul viidata sellele, et neil on NATO arsenali kuuluv 560 km lennukaugusega raketi Storm Shadow originaalversioon.

Storm Shadow lendab madalal kõrgusel ja oma vargsi kujundatud kujuga ei ole Venemaa radarite poolt rakett kergesti tuvastatav ja seetõttu saab ta õhutõrjesüsteemidest kõrvale hiilida. Lennu lõpu lähenedes tõuseb rakett järsult üles ja sukeldub seejärel sihtmärgi poole.
https://twitter.com/nexta_tv/status/1740342557727408470

[Fucs]

Jaapani kaitseministeerium andis relvajõudude vajadusteks Ukrainale üle partii sõidukeid

Ukraina kaitseväele anti üle Mitsubishi Type 73 Kogata sõidukid ja PC-065B insenerisõidukid
https://twitter.com/JPEmbUA/status/1739 ... 34092?s=20

Abiks ikka

[hjl85]

Alates 01.01.24 võivad Norra kaitsetööstuse firmad otse Ukrainaga kaubelda
https://x.com/forsvarsdep/status/174184 ... 50388?s=46

[kaur3]

Twitterist olukorrakirjeldus Saksamaa mürsutootmise ja Ukraina abi kohta. Google tõlkis ja sisu eest ei vastuta. Teadjamad parandage palun halastamatult.


https://twitter.com/deaidua/status/1741857264615538705

Alustame mõne faktiga. Alates täismahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris on Saksamaa Ukrainale tarninud umbes 57 000 155-kaliibrilist mürsku. Umbes 67,5% sellest moodustas möödunud aasta (2023) tarne.

Kaasasolev suurtükiväe laskemoon ei sisalda mitte ainult tavalist laskemoona, nagu DM121, vaid ka suitsumürske, nagu DM125, ja valgustuskuupe. Tarniti ka teadmata arvul ülitõhusaid ülarünnaku kestasid SMArt 155 ja 255 erinevat tüüpi Vulcano laskemoona, mis on tõenäoliselt kõige kaasaegsem Ukrainale tarnitud laskemoon üldiselt.

Laskemoonaga varustamine ja probleemid enne sõda

Keskendume nüüd taas laskemoona tarnimisele. Suureks probleemiks, eriti 2022. aastal, oli see, et suur osa tarnetest pidi tulema tööstusest.

Juba enne täiemahulise sissetungi algust 2022. aastal oli Bundeswehris (Saksamaa armees) – ja mitte ainult suurtükiväesektoris – tohutu laskemoonapuudus.

Kadunud oli laskemoona 20–40 miljardi euro väärtuses. Seda näitas näiteks tõsiasi, et saksa sõdurid harjutasid harva elusate mürskudega.

Arvu andmiseks: 2023. aasta juunis selgus, et Bundeswehril oli enda varus vaid umbes 20 000 HE-mürsku. Täpselt nii, umbes 20 000! Suured tarned Bundeswehri varudest olid seega vaevalt võimalikud.

See näitab ka seda, et aastatel 2022 ei osteti tööstuselt peaaegu üldse laskemoona. Nelja aasta jooksul enne täismahulise sissetungi algust (Rheinmetalli pressiteated ei ulatu enam tagasi) ostis Bundeswehr vaid 155 -Rheinmetalli kaliibriga suurtükimoona üks kord 2019. aasta keskel. Tellimus sisaldas 32 000 DM121 kesta tarnimist.

Teised riigid ostsid Rheinmetallilt sama sageli ja ligikaudu samas mahus. Tootmisvõimsused olid vastavalt madalad. Tootmiseks osteti vähe, toodeti vähe ja veel vähem telliti. Selline olukord oli enne 2022. aastat.

Igaüks, kes ootab miljoninumbrilisi tarneid otse sõjaväelt või tööstuselt, on pehmelt öeldes mõneti naiivne. Kuigi alates 2022. aastast on Rheinmetall saanud üha rohkem tellimusi ja relvatootja on vastavalt oma tootmisvõimsusi suurendanud, läks kõik aeglaseks.

Näiteks granaatide tootmiseks vajalikku pulbrit tuleb hoida kuus kuud, enne kui seda saab kasutada. Puuduvad otseteed, mida saab kasutada. See on näiteks ka osa selgitusest, miks 2022. aastal tarniti Saksamaalt Ukrainasse nii vähe 155 mm kestasid.

Nagu juba öeldud, paraneb Rheinmetalli tootmisvõimsus pidevalt. Kui tootmisvõimsus oli 2022. aasta lõpus ligikaudu 60 000 kuni 80 000 kesta aastas (olenevalt allikast), siis 2023. aasta keskel/lõpus (olenevalt allikast) ligikaudu 350 000 kuni 450 000 kesta aastas (olenevalt allikast), osaliselt ostu tõttu. Expal Systems. 2024. aasta lõpus peaks see olema umbes 700 000 kesta aastas.

Mõned inimesed ilmselt mõtlevad, aga milles siis probleem on? Ainult osa laskemoonast läheb Ukrainasse. Armeed kogu maailmas relvastuvad ümber, mitte ainult Euroopas või Saksamaal.

Võtame näiteks Bundeswehri. Praeguste NATO nõuete tõttu peab Saksamaa armee varuma umbes 230 000 mürsku aastaks 2031. Seega on neil umbes 7 aastat aega, et soetada puuduvad 210 000 mürsku ja see on vaid miinimumnõue ja me räägime ainult Saksamaast.

Milline on praegune olukord?

Vaatame nüüd hetkeolukorda. Minu hinnangul töötab Rheinmetall praegu maksimaalse võimsusega — vähemalt nii palju, kui ettevõte majanduslikult hakkama saab. Bundeswehr ostab nüüd palju suuremas mahus, kuid ei ole piisavalt suur, et Rheinmetall saaks oma võimsust veelgi laiendada.

Eelmise aasta juulis sõlmis Bundeswehr Rheinmetalliga 1,3 miljardi euro väärtuses raamlepingu. See hõlmab sadade tuhandete kestade tarnimist kuni aastani 2029! Neist umbes 200 000 mürsku mitmesaja miljoni euro väärtuses on juba Ukrainasse tellitud. Veel Bundeswehri jaoks.

Rheinmetall tahaks aga meediakajastuste ja Pappergeri väljaütlemiste põhjal näha selliseid lepinguid palju sagedamini ja mahukamalt. See on ilmselt üks põhjusi, miks Rheinmetalli suurtükiväe laskemoona tootmine oli juba enne 2023. aasta lõppu 2024. aastaks 100% broneeritud.

Teine põhjus on tõenäoliselt kestade tootmiseks oluliste materjalide puudumine. Ühelt poolt oli puudu hädavajalikest lõhkeainetest, teiselt poolt aga pulbrist ja lintidest.

Kahe esimese probleemi puhul oli plaan laiendada Saksamaal olemasolevaid tootmisrajatisi ja ehitada uusi tehaseid, kuid kohalik poliitika on seda seni takistanud. Minu teada pole lahendust veel näha.

Viimane probleem seisneb Hiinas. Tööstusharu andmetel on peaaegu kõik Euroopa laskemoonatootjad ostnud Hiinast puuvillaseid linte (2022. aasta novembri seisuga).

Kui enne COVID-19 nakatumist kulus kohaletoimetamine umbes 3 kuud, siis nüüd kulub see 6–9 kuud või ei toimu seda üldse. Kahjuks ei leidnud ma selle kohta värskemat teavet, nii et ma ei tea, mis seis praegu on.

Mida toob aasta 2024 ja edasine tulevik?

Nagu juba öeldud, töötab Rheinmetalli toodang juba 100%. Saksamaa tarnib 2024. aastal Ukrainasse umbes 200 000 mürsku.

Saksamaa valitsus on sõlminud lepingu ka näiteks Prantsuse tootjaga. Ettevõte tarnib Ukrainale 68 000 155 mm kestat 278 miljoni euro eest. Veel 282 000 kesta on osa raamlepingust.

Kahjuks pole ajaraami täpsustatud, kuid võib eeldada, et sel aastal tarnitakse suuri koguseid.

Täiendavad lepingud Ukrainasse tarnimiseks on samuti juba sõlmitud Rheinmetalliga aastaks 2025. Pikaajaline tarne on seega garanteeritud.

[Ruuki]

Kanadalt NASAMS õhutõrjet ja rakette juurde:

https://twitter.com/bayraktar_1love/sta ... 4828948489

[ruger]

Türgi ei luba UK poolt UKR mereväele kingitud laevu Mustale merele.

Turkey to block two British Royal Navy ships intended for Ukraine, - Sky News
The Turkish presidency says it has implemented the 1936 Montreux Convention impartially and meticulously in order to prevent a military escalation in the Black Sea.
https://twitter.com/Maks_NAFO_FELLA/sta ... 5792880104

[_dumbuser_]

Üsna mitmed säutsud on teemal, et sakslased juba nõuavad Tauruste saatmist ja ei saa aru mida imet see Sholtz ikka veel pidurdab. Ilmselt hakkab neile kohale jõudma, et peale jõu ei muuda olukorda absoluutselt mitte miski. https://twitter.com/JayinKyiv/status/17 ... 7723221401

[Kapten Trumm]

Täpsustan, et Taani, Norra, Belgia, Hollandi ja Portugali MLU -del on uuendatud radar APG-66(V)2A, millega näeb 150 km kanti.

Nende radarite sünnipärane nägemiskaugus hävitaja vastu oli 50-60 km, mis MLU moderniseerimise käigus tehtud programmiuuendusega kasvas umbes 25%.

150 on mingitel ebareaalsetel eeldustel (nt vastu lendava Tu-95 vastu). Näiteks Poola Block 52 radarite nägemiskaugus hävitaja vastu on 130 km.

[Gideonic]

150 on mingitel ebareaalsetel eeldustel (nt vastu lendava Tu-95 vastu). Näiteks Poola Block 52 radarite nägemiskaugus hävitaja vastu on 130 km.

Lisaks veel et 90% avastamistõenäosusega (mis on lääne radarite näitajate puhul "viisakas" standard). Su-35 "400km" on mingis brožüürist kus on ääremärkusena kirjas et (50% avastustõenäosusega) mis tegelikult tähendab et 90% on circa poole vähem.

SU-30 MKI peal olev BARS radar suudab üldse ainult 90km kauguselt Pakistani F-16 peale lukusuada (miks nad ka õhusõjas kaotajaks jäid):

https://www.f-16.net/forum/viewtopic.ph ... 42#p483742

The BARS radar was solely responsible for the failure of the Indian Air Force in Kashmir skirmish, Indian Air Force’s R-77 missile failed to lock on the Pakistan Air Force’s F-16 because BARS radar mostly incapable of locking on target when travelling more than MACH 1 speed whilst in pursuit with adversary fighters. The Pakistan Air Force’s 30 years old F-16C could track India’s newly-built Su-30MKI from 150km distance and lock on target within the range of 120km, the Indian Air Force could track Pakistani F-16 within 90km range which means Pakistani F-16 has seen Su-30MKI first and launch AIM-120 AMRAAM first and Indian Air Force has to wait for Pakistani F-16 to be tracked within the BARS radar detection range of 90km and engagement range of R-77 of 70km.

Kusjuures palun kindlasti teha vahet avastamisel ja lukustamisel. Esimene on piltlikult öeldes "roomikmasina lintide lõgina kuulmine kaugel metsas", teine on "soovitud laskeasendis vastase rindkere kirbule võtmine". Need numbrid võivad olla väga erinevad (ja võid mürki võtta et vatid edu-raporteerivad alati sobivaimad)

Aga brožüürikunnid on venelased alati olnud. Ära unusta et Patriot peaks ka brožüüride järgi (kusjuures nii Vene kui ka USA tootja) olema täiesti kasutu Kindžalli vastu. Praktiliselt aga elu näitab, et toimib päris hästi. Täna hommikul just uudistes Zalužnõi väitis et sellega toodi kõik Kiievi peale lennanud alla (ning palus juurde).

[Kapten Trumm]

Need radarikaugused sõltuvad väga suuresti sihtmärgi peegelpinna (RCS) suurusest. F-16 on seejuures üsna väike sihtmärk (3 m2), kuna juba toona kasutasid ameeriklased radarijälje vähendamiseks igasugu meetodeid. Näiteks kabiini klaas on seespoolt kaetud kullakihiga, vältimaks radarikiirguse peegeldumist kabiini sisemuselt. Näiteks õhukoguja ei asu mootori teljel nagu Su-27l (seal ventilaator eestvaates lausa paistab) ja asub üldse lennuki alla peidetuna jne. Ja integraalplaaneriga masin ise on "vargsem" kui 1960ndate omad, kiirguse suhtes risti olevaid pindu on vähem.

Teine asi, radari "kaugus" sõltub ka radari suurusest. Otseselt muidugi mitte, suurem radar suudab kiirata rohkem energiat, ilma ise kärssama minemata. F-16 radar on kaunis pisike. Sellest väiksem on veel MiG-21 oma. Samas jälle radari antenni suurus annab oma panuse RCS-i suurusesse (sealt peegeldub ka vaenlase radar), väiksema radariga on vähem nähtav.

Su-27 tüüpi lennuki peegelpinna suurus on vähemasti 20 m2. Suure ja võimsa radariga näeb ta kaugele, kuid on ka ise nagu jõulupuu. Sama käib ka F-15 kohta.

[Madis Reivik]

Infoks

https://www.globalsecurity.org/military ... ft-rcs.htm

B-2 on väiksema efektiivse ristlõikega kui varblane

[OhYeah]

https://twitter.com/NOELreports/status/ ... 2191009037

Norra saadab kaks oma F-16 hävitajat Taani eesmärgiga välja õpetada ukrainlastest piloote. Hetkel on nad juba sinna saatnud 10 oma instruktorit.

[Turist 47]

Need radarikaugused sõltuvad väga suuresti sihtmärgi peegelpinna (RCS) suurusest. ...

Teine asi, radari "kaugus" sõltub ka radari suurusest. Otseselt muidugi mitte, suurem radar suudab kiirata rohkem energiat, ilma ise kärssama minemata. F-16 radar on kaunis pisike. Sellest väiksem on veel MiG-21 oma. Samas jälle radari antenni suurus annab oma panuse RCS-i suurusesse (sealt peegeldub ka vaenlase radar), väiksema radariga on vähem nähtav.

Ma ei tunne radareid, vastavaid võimalusi, aga ....

Nimelt oli ukrainlastel jutusaade, mida mina teise tegevuse taustaks kuulasin. Seal oli põhiteemaks radarid, F-16, avastamine, tuvastamine, sihtmärgiks võtmine, jne.
Sain nii aru.-
- Jutt oli sellest, et orki jaoks on halb variant kui F-16 ei kasutagi enda radarIt, ehk teeb seda minimaalselt. Saades vajamineva signaali/"silmad" tagalast, õhust "luurelennukilt, teisest kohast.
Jutu mõte, vist oli, et F-16 annab kasutada "minimaalse radarijäljega" - orkil on raske/võimatu tuvastada või umbes nii.
Lisaks, mingid "maapinda kopeerivad" madallennud, ....
Vähemalt ukrainlased olid jutusaates optimistlikud