Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Olen täheldanud, et auto põhjamaisust näitab mõnikord ka see, kui suur aku seal on või kui suurt annab panna. Näiteks Volvo P2 XC70-l on Lääne-Euroopas enamasti peal 77 Ah aku, kuid aku kinnitused (ja kui selle plastmassist katte suurema ostad) võimaldab paigaldada kuni 100 Ah akut. Sama jutt on ka W202 mersu kohta, kui aku pagasnikus on. Jaapani tootjad seda väga ei armasta teha, kuna lisakulu - selle asemel pannakse mingi hädapärane mikroaku kapoti alla (suurem ei mahuks) ja sinna ei saa ka suuremat panna.

Naise pisiautol on 1,2 bensumootori jaoks 40 Ah pisiakuke (ja suuremat ei anna panna), -20 kraadi veab juba hädavaevu ja käivitus on õnneasi, kui auto juba 2-3 päeva seisab. Aku vähenedes väheneb ka käivitusvool päris kõvasti, kui 70+ Ah juures on tavaline käivitusvool 600-700A, siis 40Ah juures on selles järgi natuke üle 300 - käivitab aga rohkem voolutugevus, mitte mahtuvus.

[Peeter]

Eile hommikul oli 24 tundi seisnud diisli käivitus väga vaevaline, ilmselt madalavõitu akupinge ei avanud pihusteid korralikult.

Volvo V70 kahepoolene diisel. Bosch-i L-seeria aku. (Uut ostes isegi korrakski ei hakanud mõtlemagi nende uute moodsate kergete ja odavamate-soodsamate lubja-akude peale ). Õli koos küttefiltriga kah vahetatud. Calixit ei kasuta, peal on. Kellaplokis Tartus linnas sees eile -20, täna -21 (maja taga õues näitas -21,8. Läks ilusti. Kaks hommikut järjest juba.
NB! Algatuseks osta korralik aku.

[Some]

Mul jäi viimane akuprobleem Omega aegadesse... Viimased neli autot null probleemi. Eks ole uued ka olnud ja garantiiperioodi pole lõpuni sõitnud. Täna siis probleemiks uste lahti tegemine (ei ole tihendeid määrinud) ja aknad jääs muidugi. Käima läks ruttu ja salong soojeneb ka kilomeetriga. Rehvideks Bridgestone Blizzard, ees 225mm taga 255mm lamellid, ohuolukordi on sel talvel üks olnud kui maakohas ei märganud ristmikul paremalt tulevat kaubikut. Lumi jääl, suusatas küll aga õnneks jäi ikka viimasel hetkel seisma. Samas oli see tegelikult enese tähelepanematuse teema, auto ise on täiesti peavaluvaba.

[_dumbuser_]

... ja salong soojeneb ka kilomeetriga

Isegi kui see kilomeeter läbida esimese käigu ja aeglustiga ka siis ei usu.

[Kapten Trumm]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12025 ... male-vastu

Elektriautod on vist arvestatud ajaks, kui kliima on 20 kraadi tänasest soojem

[Lemet]

... ja salong soojeneb ka kilomeetriga

Isegi kui see kilomeeter läbida esimese käigu ja aeglustiga ka siis ei usu.

Viimsis COOPi juurest startides hakkab Selveri juures leiget õhku tulema (käega tunned sooja, s.t üle 37 kraadi) Kusjuures diiselmootor.

[_dumbuser_]

... ja salong soojeneb ka kilomeetriga

Isegi kui see kilomeeter läbida esimese käigu ja aeglustiga ka siis ei usu.

Viimsis COOPi juurest startides hakkab Selveri juures leiget õhku tulema (käega tunned sooja, s.t üle 37 kraadi) Kusjuures diiselmootor.

Tehniliselt on ka 0,01 kraadi soojenemine. Aga seda asja soojaks salongiks ei saa küll nimetada.

[Some]

Salong muidugi soe veel pole aga õli temperatuur juba enam-vähem ja vendist tuleb sooja ka. Muidugi pisike täpsustus, et lund autolt rookides ka mootor töötab aga see suht väike aeg. Kütusekulu muidugi karm.

[andrusjo]

Olen täheldanud, et auto põhjamaisust näitab mõnikord ka see, kui suur aku seal on või kui suurt annab panna. Näiteks Volvo P2 XC70-l on Lääne-Euroopas enamasti peal 77 Ah aku, kuid aku kinnitused (ja kui selle plastmassist katte suurema ostad) võimaldab paigaldada kuni 100 Ah akut. Sama jutt on ka W202 mersu kohta, kui aku pagasnikus on. Jaapani tootjad seda väga ei armasta teha, kuna lisakulu - selle asemel pannakse mingi hädapärane mikroaku kapoti alla (suurem ei mahuks) ja sinna ei saa ka suuremat panna.

Naise pisiautol on 1,2 bensumootori jaoks 40 Ah pisiakuke (ja suuremat ei anna panna), -20 kraadi veab juba hädavaevu ja käivitus on õnneasi, kui auto juba 2-3 päeva seisab. Aku vähenedes väheneb ka käivitusvool päris kõvasti, kui 70+ Ah juures on tavaline käivitusvool 600-700A, siis 40Ah juures on selles järgi natuke üle 300 - käivitab aga rohkem voolutugevus, mitte mahtuvus.

Selle jutu peale läksin kohe ja proovin ära naise diisel civicu mis juba laupäevast saadik seisab ja hetkel õues -22.
Ma võin vaid kokkuvõtteks öelda....mees mine osta omale normaalne aku.
3x eelnevalt eelsüüdet ja käib.Aku 55AH

[mulk35]

Minu 2017 aasta Volvo v90 originaalakuga läks 2 päeva tagasi peale 12 tundi seismist -32 kraadiga küll kohe käima. Igasugused mootori eelsoojendused puuduvad.

[parkija]

Minu uunikumist Audi on siiani käivitunud vastupanuta , külma -19,2 kuid täna sõites kui läbitud oli 4 km kippus mootor välja surema , armatuuris süttisid punased tuled , kuna hoog oli sees läks uuesti mootor tööle , kas peaks kahtlustama santi kütust ja kas oleks arukas lisada mõnda kütuselisandit ?

[_dumbuser_]

Minu uunikumist Audi on siiani käivitunud vastupanuta , külma -19,2 kuid täna sõites kui läbitud oli 4 km kippus mootor välja surema , armatuuris süttisid punased tuled , kuna hoog oli sees läks uuesti mootor tööle , kas peaks kahtlustama santi kütust ja kas oleks arukas lisada mõnda kütuselisandit ?

Aegajalt võiks igasugu filtrid puhtaks teha või ära vahetada. Sõltuvalt tankimisest võib pika peale ka vesi kütuspaaki tekkida. Selle viimase vastu on põhimõtteliselt piiritus aga ka karjade kaupa igasugu kütuselisandeid. See seob vett ja vesi läheb siis koos kütusega läbi silindrite "laia maailma" tagasi. Üldiselt võiks need asjad enne külmade tulekut ära teha. Kui see vesi paagis jääklotsiks muutub siis pole neist lisanditest mingit kasu, jääd nad ei sulata.

[parkija]

Filtrid on vahetatud 4000 km tagasi . Tankimise teemal : läbisõit tagasihoidlik , tangin kord kuus ning kütusetaset paagis alla poole paagi ei lase , sellest tingitult võib arvata et paagis võib olla kokteil suvisest ja talvisest kütusest , see väljasuremine ehk kütusenälg leidis aset kiirendamisel , see viitab kütusefiltri ummistusele .

[_dumbuser_]

Filtrid on vahetatud 4000 km tagasi . Tankimise teemal : läbisõit tagasihoidlik , tangin kord kuus ning kütusetaset paagis alla poole paagi ei lase , sellest tingitult võib arvata et paagis võib olla kokteil suvisest ja talvisest kütusest , see väljasuremine ehk kütusenälg leidis aset kiirendamisel , see viitab kütusefiltri ummistusele .

Disla puhul võib küll filter parafiini täis olla kui suvise kütusega ringi rallitada.
Nende vanemate asjade puhul on ka igasugu kummivoolikutega jamamist olnud. Kuskil on mingi pragu ja kiirendamisel või pidurdamisel asjade omavahelise nihkumise tõtti on siis see pragu kah laiali.

[OLAVI]

Kui leida "türki platsilt" vana lihtne (ilma elektriliste lisadeta) masin, siis see võib sõita üle palju nooremad autod.
Mul omal on varuautoks 95a. vabalt hingava diisliga Golf3, mille kellal 110 000km ja see võib veel mitu ringi maakerale peale sõita.

Kui sa tutvud natuke kestvustestidega (toona oli see vaid 80 000 km), mida tehti 70-80ndatel Saksa autoajakirjanike poolt, siis seal esineb näiteks juhtumeid, kus W123 Mersu (täpsemalt mudel 250) kohta öeldi, et alla -15 ei käivitu ja probleemi garatiiajal ei suudetud lahendada, hoolimata karburaatori ja süütejagaja vahetamisest esinduses garantiikoras. Ehk siis need "lihtsad" autod omasid omal ajal ka hulgaliselt tülikaid vigasid, mille kohta samuti käsi laiutati. ...

Kui auto külmas ei käivitu, siis tuleb ka viga diagnoosida külmakäes ja sellel ajal kui viga avaldub.
Kui soojas töökojas viga ei avaldu, siis seal ei saagi diagnoosida, vaid saab huupi detaile vahetada.

Kui palju on tänapäeval neid spetsialiste, kes starterit, süütesüsteemi või karbussi -20C juures suudavad testida? (GAZ autol tuli starteri ja selle ahelate kontrollimiseks teha osutiga testriga 21 mõõtmist.)
Kas usud, et saksamaa diagnostikud (kompuutrite eelsel ajal) tahtsid väljas külmakäes remondiga tegeleda?