Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[Some]

Kui on neli väljumist päevas ühes suunas siis mitu rongi korraga teel saab olla?

[Fucs]

Rail Baltica töövõime tagamiseks on kavandatud:
- möödasõidud, mida kasutatakse teise rongi poolt aeglase rongi ülesõiduks, et see
vastaks sõiduplaanile;
- ristmikud rakendatakse pikematel liinilõikudel, et toetada kahesuunalist tööd ühel
jooksuliinil (rööpmepaaril), kui teine liin on hoolduseks blokeeritud või suletud.
Teave nende asukoha ja parameetrite kohta antakse KMH aruandes.
https://www.ttja.ee/media/1346/download

Maakonnaplaneeringutes arvestatakse raudteele 350 meetri laiuse koridoriga, et oleks ka mingit nihutamisruumi. Tegelik raudtee hõlmab koos kaitsevööndiga 66 meetri laiuse koridori.

"66 meetri sisse tulevad nii raudteerööpad, kaks rööpmepaari kui ka kõik vajalikud rajatised ehk piirdeaiad, teenindusteed, kõik sellised asjad,"
https://www.err.ee/327118/rail-baltic-a ... e-varianti

[diesel]

lihtsama vastupanu teed läksin ja vaatsi, mis koogelmoogeli maps pakub autoga tallinna ja varssavi vaheliseks otsaks.
oli seuke 12 tundi kopikatega. eks rongil ole teepikkus sarnases suurusjärgus, aga lubatud kiirus pea kolmekordne.
peatu palju tahad ja tee muid vigureid, aga ööpäevaga käib edasi-tagasi otsa ära igal juhul.
neli väljumist päevas tähendaks sel juhul nelja sõidus olevat rongi. igasugu resrvide ja hoolduste ja muu jaoks oleks justkui paarkümmend rongi jäetud.
ei saa hästi asjast aru, võib-olla peabki nii olema, aga kahtlane on küll.

[Fucs]

neli väljumist päevas tähendaks sel juhul nelja sõidus olevat rongi. igasugu resrvide ja hoolduste ja muu jaoks oleks justkui paarkümmend rongi jäetud.
ei saa hästi asjast aru, võib-olla peabki nii olema, aga kahtlane on küll.

No ma ju panin eelmisele lehele tabeli, kus on erinevad liinid ja rongide koosseisud (nende arv) ära toodud.
RB ei ole ainult Eesti liinid ja RB ei asu üksnes Eestis.

2026 aastal reisirongid HST (kiirrong):
4 rongi liigub Varssavi-Tallinn liinil edasi-tagasi
3 rongi Vilnius-Tallinn liinil edasi-tagasi
5 rongi Varssav-Vilnius liinil edasi-tagasi
3 rongi Kaunas-Vilnius liinil edasi-tagasi
3 koosseisu on reservis
Kokku: 18

NT (tavarong)
0 rongi (enne 2036 pole ette nähtud)

2036 aastal HST:
6 rongi liigub Varssavi-Tallinn liinil
5 rongi Vilnius-Tallinn liinil
3 rongi Varssav-Vilnius liinil
6 rongi Kaunas-Vilnius liinil
Kokku HST liikuvaid 20
3 koosseisu on reservis
Kokku: 23

NT:
2 rongi Varssav-Tallinn
2 rongi Varssav-Vilnius
Kokku NT liikuvaid 4
1 koosseis reservis
Kokku 5

2036 Kokku HST ja NT liikuvaid ronge 24
Reservis HST ja NT 4 koosseisu

Lisaks kohalikud "lühimaa" tavarongid (NT)
Pärnu-Tallinn
Bauska-Salatsgriva
Bauska-Skulte
Marijampole-Riia
Vilnius-Panevezis
Bialõstok-Vilnius
Kaunas-Vilnius
RIX (Riia lennujaam) - Tallinn
RIX-Riia
HEL (Helsingi lennujaam - tulevikunägemus) - Tallinn

[diesel]

aitüma, nüüd jõudis kohale.
ma kuidagi olin pähe võtnud, et kõik see 26 on tallinnast opereerimiseks.

[ahto42]

Ja pilet on mingi ca 500€ ots?

[Musashi]

Tänane uudis.
Valitsus plaanib tänavu eraldada Eesti Raudtee kahjumi katmiseks 31,7 miljonit
https://www.err.ee/1609210991/valitsus- ... 7-miljonit
"Kokku on Eesti Raudtee kahjumi katmiseks planeeritud aastatel 2023-2027 168,2 miljonit eurot."

Miks on vaja ühe kahjumis raudtee kõrvale teist kahjumis raudteed?

Tsiteerin 20.12.2023 Postimeest: Rail Balticu tegevjuht: see projekt pole rahaliselt tasuv ega hakka ka kunagi olema
Saatejuht Anvar Samost küsis Salometsalt, kuidas on võimalik, et Rail Balticu ehitamine end äriliselt ära tasub.
«Ta finantsiliselt tasuv ei ole ja ei hakka ka kunagi olema,» sõnas Salomets. Salomets selgitas, et kui see oleks otseselt rahaliselt kasumlik, siis oleks mõni eraettevõte selle juba valmis ehitanud."

Huvitav, kuidas? Eraomanikelt maid sundvõõrandades?

[Qwerty226]

Miks on vaja ühe kahjumis raudtee kõrvale teist kahjumis raudteed?

Sest kaudne tulu kaalub üle otsese kulu.
Ükski maantee ei ole "kasumis".

[olevtoom]

...
Ükski maantee ei ole "kasumis".

Maanteed maksame kinni ja jääb ülegi ("läheb igale poole", nagu meie kallis rahandusminister ütleb).
Aktsiisi laekus 2022. aastal 500 M€, teehoiule eraldati 2023. aastaks 209 M€.
Ma ei tea veel, kui palju me möödunud aastal kütuseaktsiisi maksime, aga teehoid muutub järjest paremaks -- käesolevaks aastaks antakse 153 M€, millest 51 M€ läheb Fail Balticust üle & ümber saamiseks. Ehk reaalselt on eelarve pool eelmise aasta omast.

[Kriku]

Maanteed peavad nagunii olema, ilma nendeta riik ei toimi (seda juba vähemalt 18. sajandist). Kõik peale nende on juba otsustamise küsimus.

[olevtoom]

Maanteed peavad nagunii olema, ilma nendeta riik ei toimi (seda juba vähemalt 18. sajandist). ...

Rooma impeeriumgi püsis maanteede peal.

[Qwerty226]

...
Ükski maantee ei ole "kasumis".

Maanteed maksame kinni ja jääb ülegi ("läheb igale poole", nagu meie kallis rahandusminister ütleb).
Aktsiisi laekus 2022. aastal 500 M€, teehoiule eraldati 2023. aastaks 209 M€.
Ma ei tea veel, kui palju me möödunud aastal kütuseaktsiisi maksime, aga teehoid muutub järjest paremaks -- käesolevaks aastaks antakse 153 M€, millest 51 M€ läheb Fail Balticust üle & ümber saamiseks. Ehk reaalselt on eelarve pool eelmise aasta omast.

Kas aktsiis on maantee otsene või kaudne tulu?

[diesel]

kui kütuseaktsiisi poleks, maksaksime ikka samapalju riigikassase muude maksudena.
mistahes eluks vajalike teede eest maksmine on normaalne.
priiskamise ja "ehk läheb tarvis" kinnimaksmine on valijate otsus.

praegusel maksutasemel ja mõistliku majandamisega oleks ammu neljarealised teed suurte linnade vahel valmis,
eurolaiusega raudtee ka vähemalt läti piirini ja raha oleks reservis ka tublisti.

papp aga kulub eurokraavidele, lõpututele sildadele-viaduktidele-ökoduktidele, kogujateedele ja ohjeldamatule rauale.
rb-sse topitakse nüüd rohkem kruusa-liiva kui eestist üldse kaevata saab. tarastatakse ka kogu tee ja jaamad tulevad pompöössed.
rahva enda valik. aeg näitab, kui õige see oli.

[croman40]

Sest kaudne tulu kaalub üle otsese kulu.
Ükski maantee ei ole "kasumis".

Kahtlemata räägite sotsiaal-majanduslikust tasuvusanalüüsist, mida RB kohta tehti viimati 2017, https://www.railbaltica.org/wp-content/ ... T_0405.pdf , olulisemad punktid kokku võetud lk.186-189.

The socio-economic analysis shows that the discounted benefits to cost ratio for the project is above 1 (märkus 1,19 ), and ERR is well above the 5% (märkus 6,32%) benchmark, therefore, the project brings value and is eligible for EU- co-financing.

Kas kommenteeriksite küsmusi, mida on siin ja seal avaldatud, nt.https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaal ... ta-ei-ole/

Esiteks, mis on sedapuhku teisiti, et meil ei ole põhjust eeldada tavapärast optimismi nihet? Bent Flyvbjerg3 võtab kokku seniste raudteeprojektide tulemused: kulud on ületatud keskmiselt 40%, nõudluse puudujääk on olnud 34%. Meenutagem, et EY tasuvusanalüüsis on RB põhistsenaariumi tulude ja kulude suhe napp 1,19.

Teiseks: miks ei ole korraliku kalkulatsiooniga uuringuid, millist kaupa ja kui palju saab maanteelt raudteele kolida? Ikla piiripunkti läbivate veokite arv võib ju suur olla, aga on võimalik, et selles osas ei tasu üldse midagi või peaaegu midagi raudteele ümber tõsta. Otsides mingitki konkreetsemat kalkulatsiooni, leiab ainult kriitikute omi, kes on muu hulgas märkinud: „Tallinnast saab treilerveoki toimetada Kesk-Euroopasse ukselt uksele u 1500 euro eest. Raudteed maksimaalselt kasutades maksab sama vedu 2500–4000 eurot.“4

Kolmandaks: kas ei oleks Rail Balticu osas vaja laiema perspektiiviga uuringut, kus on parimaid meetodeid kasutades vaadeldud muu hulgas sedagi, kui suur on projekti kasu julgeoleku aspektist ning kas kogu taristu ehituse ja ülalpidamisega seotud keskkonnakahju on hõlmatud ja adekvaatselt hinnastatud?

[Kilo Tango]

Mitu korda peab rääkima, et RB on strateegiline projekt? Sotsiaalmajanduslik tasuvus on seal tore boonus.