Arestovitš

[gaal]

Pidin ise just sama postitama. See kuulamine on kohustuslik.
Seostamine Surkoviga andis endale vastuse, miks Arestovych kukkus aasta lõpu poole, Hiina tehtud rahuettepaneku peale nii aktiivselt võimlema, selle eest et tuleb venelastega rahu teha ja okupeeritud territooriumid jätta neile. Päris aasta viimastel päevadel jõudis mõistus koju, ja kurss muutus, aga hilja juba.

Järgnev Latynina intervjuu Podolyak-ga on viimase poolt niivõrd tihe, sügavalt analüüsiv ning selgitav, et müts maha.
Kuskil 11:00 paiku, võtab asja niimoodi ette, et ma väga ei usu enam A tagasipöördumist Ukrainasse, vähemalt mitte tuntud suunamudijana.
https://www.youtube.com/watch?v=qb7H6cY ... 0%90%D0%9D

Feigin on väga adekvaatne tema suhtes, tasub samuti kuulata.
https://www.youtube.com/watch?v=k-0tiiX ... 0%90%D0%9D

[lootsik]

Kuulasin Švetsi ja jutt on nii terav, et mõtlesin siia (masin)tõlke panna.
Eriti hämmastas otsene väide Jermakovi kohta.

Tere kallid sõbrad! Täna on meil endiselt 28. detsember. See on minu tänase saate teine osa. Ja nüüd, paljude palvete peale, analüüsime Arestovitši juhtumit. Nii palju on kirjutatud. Arestovitš on öelnud kõike, mida te arvate ja nii edasi. Mulle kirjutati isegi, et ta räägib praegu täpselt seda, mida te ütlesite. Nüüd ma selgitan teile kõike.
Arestovitš, see on iga riigi ajaloos, ma mõtlen postnõukogude ruumis, ka nõukogude ajal, kui riik siseneb oma ajaloo mingisse murrangulisesse hetke ja see peegeldub kogu rahva psühholoogilises seisundis. Sellistel hetkedel ilmuvad sellised ootamatud isiksused. Mäletan, et 90ndate alguses, kui tulin suusatama Murmanski alla, Кировская, kohake Кировск. Seal uitasid ringi inimesed valges, mingites valgetes ülikondades, nagu Klani Klubi juures. Ja levitasid lendlehti, kutsusid end valgeks vennaskonnaks. Neid juhtis poolharitu naine, ma arvan, et Ukrainast, kes nimetas end Maarja Neitsi Kristuseks, mitte rohkem, mitte vähem. Aga siis see kõik varises kokku, loomulikult. Ta pandi vangi, kõik see lagunes. Noh, ma mõtlen seda kui fakti. Olukord oli selline. Arestovitš, ta on umbes samast valdkonnast.
Ja ma mõnikord... Kui tekib mingi kaausus, hakkab ta mulle kohe seostuma mingite kirjanduslike tegelastega. Noh, Arestovitš on minu jaoks mitme tuntud kirjandustegelase sümbioos. Esiteks on see Свердит Петрович Голохвостый. Kas mäletate, jah? Нечуй Левицкий, kahe jänese eest. Mul on osa soovitada ennast Свердит Петрович Голохвостый, jah? Seejärel Хлестаков. Seejärel Шариков. Ja Baron Münchhausen. Noh, lähme edasi.
Ja kõige hämmastavam on see, et ainult siis, kui riik on sellises surmaohtlikus olukorras, võis see kõik, selline sümbioos, nii öelda, pinnale tõusta. Esiteks on see muidugi uskumatu valetaja. Sest enamik sellest, mida ta avalikus ruumis rääkis, ei vasta tõele.
Liigume kiiresti edasi. Niisiis. See on tänavalt tulnud inimene. See tähendab, et riigistruktuurides, eriti presidendi kantseleis, ei peaks selliseid inimesi üldse olema. Sest riik on süsteem. Süsteemitu inimesel ei ole seal midagi teha. Arestovich on täielik igasuguse süsteemi puudumine. Inimene tänavalt. Ma mäletan, et tundsin ühte FSB töötajat, keda ma ei nimeta, teda kutsuti "läbipääsuks". Kui uks avanes ühelt poolt, vilistas ta teisest küljest läbi ja suleti, kõik kadus. Ja mis see oli? Kurat teab. Boriss Berezovski, kes mulle temast rääkis, iseloomustas teda nii. Ta räägib suurepäraselt. See tähendab, et kõne voolab. Ja kõik tundub veenev.
Aga võta nüüd sisu, mis ta ütles. Leninism. Kõik on jama. Ta tegi siin vastu. Veelgi karmim sõna, mida ma ei armasta. Nii et Arestovich. Arestovich on mittesüsteemne tänavalt tulnud inimene. Ta ei tegelenud enne, kui teda Ermaki juurde võeti, millegagi tõsiselt. Lõpetas kooli. Õppis aasta halvasti. Rääkis, ütleme nii, ülikoolis biol.fakulteedil. Ei meeldinud. Läks ära.
Kuhu? Läks Odessa jalaväekooli. Oleme sellest juba arutanud. See oli 90ndate alguse aeg. Esimene pool. Kõik lagunes.
Relvajõud kukkusid alla. Kes sinna läks? Sõjakoolis sel ajal. Need olid kas selle asja fanaatikud, nagu vanad sõdurid, kes olid lugenud raamatuid, mis olid avaldatud juba 1910. aastal. Tõelised oma ala fanaatikud. Ja olgu Jumal kiidetud, et Jumal need saatis. Teisest küljest need, kellel tuli seal aega veeta.
Tal oli isa, kolonel, kes organiseeris poja sinna. Siis rääkis ta, et lõpetas selle isegi tõlgi diplomiga. Nii kirjutavad mulle. Tal on tõlgi diplom ja ta on isegi läbinud Briti MI-6 praktika. Minu jaoks kõlab see nii, nagu oleks mulle öeldud, et Jeesus on läbinud praktika galaktikavahelises luureüksuses Alpha Centauri tähtkujus. Sest Odessasõjakoolis ei eksisteerinud tõlkediplomit. Seal polnud isegi sellist kateedrit. Seda polnud üldse. Ta mõtles selle kõik välja. Mõistsite? Siis ei oleks ta seda kooli isegi lõpetanud.
Tema hing tõmbas Luci poole. Ta tahtis Luci nahka, tema kleiti, tema riidesse pugeda. See on selline vaimne transvestiitlus. Ma ei tea isegi. Ma ei taha isegi sellesse asjasse süveneda. Isa oli mures. See teda häiris. Need noore järglase impulsid. Ja ta veenis oma tuttavat, teist koloneli, kes lubas ta paigutada GURi. See tähendab, et Arustovich nõustus seda jalaväekoolis vastu pidama, kui ta võetakse GURi. Ta võeti GURi, kuid ta võeti teenistusse, valveteenistusse, valveosakonda. Ta valvas objekti. Ta töötas seal valvurina. Mõistate? Valvurina.
Siis, möödusid mõned aastad, ja tundub, et ta kolis mingisse kabinetti. Kordan veel kord, see oli aeg, mil relvajõude, noh, neid kiusati. Ukrainas kiusati neid lihtsalt. Seega, kõik karjäärid sinna, nagu Jermak, kioskitesse sigarettide, sigaretipakkide, nimelt õlle müümiseks. Aga Arestovich asus aja jooksul mingisse kabinetti, aga, nagu mulle täpselt öeldi, siis see on kogu teave inimestelt, kes töötasid, teadsid ja nägid. Esimesest käest, võib öelda. Niisiis, nad viisid ta mingisse kabinetti, aga uurimistöösse, nimelt uurimisaparaadisse, kus saadakse teavet, kus töötavad luuretöötajad, ta ei olnud seal. Ta ei olnud ei luuretöötaja ega analüütik.
Ja siis ta, see tähendab, ta elas seal mõnda aega, aga hing ihkas Lusse poole. See tähendab, et selline lõhe oli. Ilma Luseteta ei saa.
Mul oli, muide, selline kurioosum. Washingtonis arendasin ma välja ühte Briti ajakirjanikku. Ta oli väga suure Briti ajalehe korrespondent. Siis olid tal mõned kummalised asjad, aga mitte liiga silmatorkavad. Ma ei saanud aru, mis see on. Siis ta naasis, tema lähetus lõppes, ta naasis tagasi ja sai täheks, tõusvaks täheks poliitilises parteis. Sattus parlamenti, pidas säravaid kõnesid. Seal oli tema karjäär üldiselt nii peadpööritav, et ta võis kohe-kohe saada kabineti liikmeks.
Siis pah! Briti ajalehed ilmuvad hirmsa artikliga. Ta kadus, kutsuti politsei, avati tema korter, Townhouse, kus ta Londonis elas. Ja seal leiti laip. Ta oli riietatud naisterõivastusesse, mida tavaliselt bordellides kantakse klientide ligimeelitamiseks. Naiste aluspesu, nägu paksu kihiga erksat meiki. Noh, üldiselt on see bordellitöötaja. Ja kaelas õhuke köis. Öeldakse, et need gurmaanid, nad mõnikord kägistavad end veidi seksuaalaktide ajal, et neid aistinguid teravdada. Noh, ilmselt tõmbas ta üle ja kõik. Nii see kadus.
Noh, ta lõpetas teenistuse ja sattus järgmisesse käiku. Ta satub Korčinski embusse. Ja sattus otse, jah, sattus, sattus. Ta sattus sinna, kuhu ta praegu naaseb, suures plaanis. Sest ma tean seda faktina, olin ise siis seal, meid briifisid, meid luureosas briifisid 5. teenistuse esindajad. Selle kohta, et KGB lõi alates 1987. aasta lõpust, 1988. aastal üle kogu riigi natsionalistlikke äärmuslikke organisatsioone. Venemaal oli see Mälu, kurb antisemiitlik organisatsioon. Seejärel loodi vene rahvuslik ühtsus. Mis oli mõte? Neid loodi eelkõige võitlemiseks nii-öelda demokraatidega, keda peeti läänest saadetud sissetungijateks. Ja et vastu seista, kaitsta meie korda, loodi see kogu ebapuhtus.
Aga Ukrainas? Ukrainas ka, sest üks võimsamaid 5. osakonna KGB üksusi asus Ukrainas. Praktiliselt, nagu ütlevad KGB-lased, st mõned endised KGB-lased ei satu siia. Jah, Ukrainas peamiselt, need kõik KGB-lased, see oli 5. suund, mis värbas, ja keda nad ainult ei värbanud. Nad värbasid tudengeid, õppejõude, kaupluste juhatajaid, ladude juhatajaid, kõikjal, kus oli Disiit. Sellega nad tegelesid. Ja töötasid ennekõike nii-öelda ukraina natsionalistide kallal. Ja Ukrainas lõid nad selle, mis sai nimeks UNA UNSO, aga neil oli vaja äärmuslast ekstremismini viia.
Ja see on see, millega Karčinski täpselt hakkama sai. Ameerikas oli Vov, Ham, Hai, ja see oli teine eesmärk. See teine eesmärk oli need äärmuslikud liikumised lääne silmis rüvetada ja öelda: "Poisid, näete, et meil on nende üle järelevalve, nendega tuleb võidelda, seetõttu me võitleme, me kaitseme teid." Ja edasi. See tähendab, et Karčinski on kogenud provokaator veel KGB ajast. Ja ta haaras Aristojevitšist, tänavalt pärit inimesest, kellel ei ole kindlat elukutset, sest pärast seda, kui ta kaitseministeeriumist lahkus, kui isegi tema enda ajalugu lugeda, nagu see on esitatud, on ta lihtsalt hüppaja. Seal on selline õhuvool, õhuvool kogu elu. Inimene ilma kindla elukutseta, kuid ambitsioonidega. Ja Karčinski viib ta Moskvasse. Dugin. See on Venemaa fašismi juhtide ideoloog. Ja ta viib nad Kremlisse, Kremli administratsioonisse Surkovi juurde, kes vastutab kogu Ukraina eest. Ja ta peab ütlema, et erinevalt opositsioonist, see firma, Venemaa presidendi administratsioon, kõigi oma puuduste juures, ei lasta sinna üldse inimesi tänavalt. Selleks, et Surkov neid vastu võtaks, oli vaja FSB tõendit, millele oli alla kirjutatud, et töö on tehtud pika aja jooksul. Inimene on end seal tõestanud ja nii edasi.
Seega oli juba sinna sissepääs, tõend selle kohta, et see oli juba olemas, see tähendab, et Karčinski oli juba agent, ja Istosist sai, nagu seda nimetati, perspektiivne agentuur. Ja nad töötasid seal sellesama, eurasianistliku vennaskonna nimel. Idee, mis seisnes selles, et kõik endise Nõukogude Liidu slaavi rahvad peaksid ühenduma, loomulikult Venemaa kõige olulisema slaavi rahva juhtimisel, ning Valgevene ja Ukraina peaksid olema tantsijateks. Ja selles seisnebki eurasianistlik vennaskond. Ja nüüd, see, mida ta praegu räägib, toimub just praegu. Ta on nüüd tagasi seal, kus ta alustas oma poliitilist tegevust. Ja see on minu jaoks kõige hirmutavam, mitte kõige hirmutavam. Ma saan sellest kõigest aru, sest see on loogiline tulemus sellest, millest ma teile rääkisin. See, et ta sattus Ermaki augu. Kes ta sinna viis? Jermak. Milline on selle värbaja Jermaki poolt inimeste määramise kriteerium? Lõpud peavad kindlasti viima Moskvasse. Või luureorganitesse või Kremlisse või kuhugi sinna lähedale. Võtke ükskõik kuhu. Kas ФСБ, kas ärisuhted, mis viivad Kremlisse ja nii edasi. Ise Jermak on samasugune, eks? Noh. Ja nii ta sattus. Ta sattus augu. Sellel sõja alguse ajal ja tuleb öelda, et minu vaatenurgast mängis ta positiivset rolli. Positiivset rolli, sest ta esines sellise kollektiivse rahustina. Ja kõik oleks normaalne olnud.
Rahvast rahustas. Kuni kõik lahinguväljadel oli hästi. Aga siis andis tunda needetud narsismi. Ta tundis end peaaegu omanikuna, mõtete valitsejana. Inimene, kellel pole praktiliselt mingit, st mingit süsteemset haridust, absoluutselt. Kuskil õppis ta mingis oavesoolis, allapoole, üldse, ma ei mäleta isegi, milline, üldiselt mingisugune tume tsunft, kus Arestovich õppis tervelt 10 aastat. Noh, see tähendab, see, mida ta ütleb, te ju mäletate, Petrovitš, karvutu, nagu ta ütles, tal ju jutt voolas, voolas.
Või, näiteks, ka kõiged Halistakid. Halistakism, siin see on, ja tõlkija diplom on tal. Ja ta on luureohvitser. Ja ta käis 33 korda rindejoone taga. Ja ta läbis olematu programmi MI6-s, praktika. Üldiselt kohutav asi. Ja kõik see on täielik jama. Pealegi lapse tasemel. Siin on liivakastimäng, sest luuretöös, jah, tuleb mõnikord välja mõelda. Seda nimetatakse luureohvitseri legendiks. See tähendab, et ta mõtleb välja mingeid lugusid, oma elulugusid, et varjata, tavaliselt, et varjata, kus ta oli tegelikult kogu selle aja. Aga selle legendi peamine nõue on see, et see peaks olema kontrollimatu. Kuidas saab seda kõike kleepida? See tähendab, et Ukraina on muidugi suur riik. Aga võrreldes Moskvaga, st Venemaaga, kus kõik on koondunud. Suur linn, Moskva seal, töötas ühes asutuses, teises need ei teadnud. Ukrainas on see siiski kuidagi nii, et see on nähtaval. Mass inimesi. Lõpetas Odessa maaväekooli. Kiievis teadsid teda. Kuidas saab nii olla? See tähendab, et inimesed käisid temaga koos valvel. Mida ta lootis, kui ta kleepis nende diplomite kohta, et ta töötas luureohvitserina?
Noh, ilmselt lootis ta, et istub administratsioonis igavesti. Ja kuni ta seal istub, võib kõike, mida iganes, välja mõelda, sest keegi ei vaidlusta. Kõik kartsid. Aga siis juhtus see. Juhtus. Lausus. Liiga palju. Üldiselt oleks kõik korras olnud, kui ta ise oleks nagu Valerianka mjäuanud. Aga ta hakkas ehitama erinevaid konstruktsioone, keerulisi, ja siis libises. Pole ime, sest ei üheski maailma riigis, tsiviliseeritud riigis, ei tee presidendi või presidendi kantselei esindajad Gorbatovit nagu Arestovich iga päev tegi. Seal tuleb esindaja ette paber, mille kallal kogu osakond eelmisel päeval töötas. Seal on kõik tsitaadid ja ta loeb need ette, vastab küsimustele jällegi ette kirjutatud teksti järgi. Nii räägitakse riigi nimel. Seda, mida Arestovich tegi, ta Gorbatovit välja mõtles ja välja mõtles. Siis ta vallandati. Ja siin juhtub mitu asja, millele ma tähelepanu pöörasin. Ilmselt eemaldati ta korvist, suures plaanis ei lubatud teda. Talle, kui inimesele, kellel on narsismi kalduvusi, anti Numberavia täht, mängiti Numberavia peale, tehti temast majorist kolonel ja öeldi ühe kuuga. See on murettekitav. See tähendab, et talle ei antud tagasitulekut, ja ilmselt ta seda ootas, sest mõnda aega, peaaegu kuu aega, istus ta vaikselt, rahulikult ootas, üritas kokku leppida. Ei antud. Solvus.
See, et ta sai kuu aja jooksul karjääriredelil nii kiiresti edasi, on kaheldav. Tõenäoliselt on ta võtnud korduvalt kümneid keeli, sealhulgas eriti väärtuslikke keeli vastasrindelt. Sellise sõjalise karjääriga muutub ta äkki oma kõige vaenulikumamaks vaenlaseks. Mind paneb see kahtlustama, et tema ülendamine majorist koloneliks kuu aja jooksul ei ole midagi muud kui biograafia või legendi loomine. Üks asi on see, kui esineb major, kuid teine asi on see, kui esineb major, kes on läinud teenistusest lahku ja töötanud öövalvurina, kuid nüüd on ta juba kuidagi kolonel. Ta võiks isegi proovida saada kindraliks, sest miks mitte? Kindrali tiitel on ta juba ammu ära teeninud. Seega, kas see ei olnud Arestovi jaoks legendi loomine, et teda saaks infiltratsiooniks ette valmistada?
Mis ta räägib? Ma olen teda kaks korda kuulanud. Esimest korda kuulsin teda, kui Dmitri Gordon võttis temalt intervjuud Vagner-värava kohta. Ja see, mis seal juhtus, oli minu jaoks avastus, kuidas Arestovi vestlusi ehitatakse. Ta mõtleb välja mingi jutu, mille põhjal ta siis kogu kontseptsiooni ehitab. Eelkõige Vagner-värava kontekstis ehitas ta oma kontseptsiooni üles sellele, et kui operatsioon oleks olnud, oleks see olnud liiga keeruline. Kuna see oli keeruline, siis seda ei tohiks lubada, ja kuna seda ei tohiks lubada, siis seda lihtsalt ei olnud. Seda ei tohiks olla. Ja ta ütles seal sellise lause, et kui on 80% ohtu, et operatsioon ebaõnnestub ja põhjustab tõsiseid tagajärgi, siis operatsioon tühistatakse, seda ei tohiks olla. 80%!
Mind lihtsalt ehmatas, sest see on täielik jama, mida võis öelda ainult inimene, kes teab luure kohta ilmselt ainult raamatute või filmi "Luureohvitseri vägitegu" järgi. Luureagentuuris ei määrata riski, riski taset protsentides, sest siin on tegemist inimestega. Nad on kõik erinevad. Ja sageli on need inimesed vaimse või kõrvalekaldega või iseärasustega. Ja seda arvutada mingites protsentides on lihtsalt täielik idiootsus. Seega viskas ta lihtsalt välja, kuulutas, et ta on luureohvitser, mitte valvur. Kuulutas välja need 80%. "Ja kuhu siis Dmitri Gordon? Tal jäi üle vaid käed laiali visata ja öelda: "Jah, kuradi pärast, see on huvitav vestlus, kuid rumal." Tegelikult oli see jama. Ja nii kõik muu. Ja nii kõik muu. Niisiis, vaadake, tema teist korda, seega kuulsin tema avaldust just praegu, täna, Igor Jakovenko video esitluses.
Seal ta räägib, ma mõtlen Aristojevitšist, et Venemaa, st tuleb Putiniga kokku leppida, st kokku tulla, Lüüs peab Putini alla langema ja koos minema läänele hagi esitama. Selle kohta, et lääs on süüdi Ukraina ja Venemaa ees. Noh ja las nad nüüd panustavad süüd. See tähendab, et see on selline jama, see on Šarikovi tasemel. Kas mäletate, kui ta ühe särava löögiga purustas, lahendas ta küsimusi, mida ei suutnud oma vaidlustes lahendada ei Lenin ega Kautski. Nad kirjutasid seal artikleid, vaidlesid omavahel. Ja Šarikov nad ühe löögiga? Mis siin vaielda on? Võta ära ja jaga. Nii et Aristojevitšil. See tähendab, et see on seesama, mida talle õpetati, kui ta sõitis Moskvasse, sinna eurasialaste vennaskonda. See on sama kontseptsioon. See tähendab, et ta on sellest ajast alates, nagu ameeriklased ütlevad, jääl olnud või konserveerunud. Ja nüüd on ta jälle välja tulnud. Sama idee. Väiksemal vennal tuleb alla heituda või Lüüs peab vanem venna alla heitma. Ja kõik, ja me hakkame elama. See tähendab, et seda teesi lihtsalt ei saa tõsiselt võtta. See on lihtsalt läbimurre. Mõistke, inimese peas on läbimurre. Ja tema kõne on nagu Svida Petrovitš Golohvosti oma. Siin on kõik. Siin on kõik, härrased, kogu analüüs, mida saab öelda Lüüsi Aristojevitši kohta. Ja minu soovitus teile. Lõpetage üldse kuulamine ja tähelepanu pööramine. Võtke parem, minge, vaadake filmi "Kaks ühe hinnaga", mul on au ennast soovitada. See on see. See on see. Või vaadake, vaadake uuesti "Koera südant", kus tuntud tegelane Šarikov lahendab ühe löögiga keerulisemad probleemid marksismi-leninismi teoorias. Ta esines ka suurepäraselt.
Mis sütitavad kõned ta pidas kassidest, kuidas nendega seal suhelda ja seal käituda jne. Siin on selline olukord, härrased. Ärge raisake oma närve, ärge raisake oma aega. Esiteks, see ei ole seda väärt. See kannab täielikku jama. Teiseks, see on jama, mis oli tema ajudesse juba 2005., 2006. ja järgnevatel aastatel sisse programmeeritud.
Kui ta käis koos Korčinskiga mööda Moskvat ja hotelle, kus talle kompromiteerivaid materjale loodi. Ja nüüd on see ilmsiks tulnud. Mida ma saan öelda? Milline on tema tee edasi? Loomulikult, nagu ka Ukraina presidendid. Mida sa räägid? Unustada ja mitte meenutada kui hirmutav unenägu. Edasi. Ameerikas pole teda kellelegi vaja. Noh, võib-olla on ta seal paigutatud mõnede maaglaste, trumpistide rühmadesse, kellele ta seal midagi kõrva sosistab. Kuidas teda veel diskrediteerida? Kuhu teda veel diskrediteerida? Ermak. Muide, Ermaki kohta ei näe ma eriti, ei kuule eriti, et ta teda kritiseeriks. Mul on selline mulje, et ta kritiseerib ainult Zelenskõi. See on huvitav. Kui see nii on, siis ma ei tea, lihtsalt ei kuula, sest ma ei saa seda kuulata. See solvab minu intelligentsust seda jama, mida ta praegu räägib. Seega pole ta Venemaal kellelegi vaja. Ameerikas pole teda kellelegi vaja. Ta on agent, kes on kontrolli alt väljunud.
On kahtlus, et ta on lihtsalt kontrolli alt väljunud ja muutunud nagu Luz Canon. See on juhitamatu rakett. Tegelikult ongi kõik. See on nii-öelda üks Ameerika ajakirjanduse fraas, tõsi, ta ütles ühe teise inimese kohta, aga ta kasutas seda ka Aristovicuse kohta. Ta rääkis mingitest kurtisaanidest, segastest asjadest, lihtsamalt öeldes, kes valmistasid ette tööd mingis firma saatjaskonnas, eskortkeskuses ja ta lõpetas oma karjääri Rypenski rajal Big Wosjugis, kus teenindatakse kaugtöö autojuhte papiroski ja võileiva eest. Nii see tegelikult käibki.
Ja mis kõige tähtsam, härrased, võitlus temaga selle Aristovicusega. Nad on sellised, kui nad kaevavad, siis nad on kõik sellised, sest personalipoliitika on toonud inimesi tänavalt, nad kõik on tuuletõmbused, neil pole peaaegu mingit süsteemipilti, süsteemset töökogemust. Nad kõik ei ole süsteemsed inimesed peale nende, kes on nagu Tatarlased, nad on süsteemsed inimesed, aga see on halb, see on väärastunud süsteem. See on Ukraina peamine nuhtlus.
Härrased, lubage meil lõpetada, sellest teemast lahti saada. Homme kohtume teiega, vastan meeleldi kõigile teistele küsimustele, mida ma ei suuda. Tagantjärgi võib-olla on mõtet seda teha. Kõigepealt lühidalt päevasündmused ja seejärel vastused teie südantlõhestavatele küsimustele. Kohtumiseni homme. Kõike head teile. Ja nagu alati, au Ukraina relvajõududele. Vaenlane saab murtud, võit tuleb meile. Teile, sõbrad, vaprust, kindlat usku meie paratamatusse võitu.

[Fucs]

Seekord räägib üle hulga aja jälle norm. juttu.
Военный дневник с Алексеем Арестовичем. День 678-й | Николай Фельдман | Альфа
https://m.youtube.com/watch?v=lRW6ubQ0_tk

[Fucs]

Viimaste "normaalsete juttude" põhjus on Arestovitši enda sõnul siis järgmine:

Teatan oma lugejatele ametlikult:

- minupoolne hirmutamise periood on läbi.
Ei, probleemid ja puudused pole kuhugi kadunud ning oht on endiselt suur.
Me räägime neist jätkuvalt.

Aga enam pole mõtet kedagi hirmutada.

Hirmutamine oli võimalik ja vajalik kuni eilse "...vennarahva" massilise raketirünnakuni.
See on kõik.

Nüüd jälle – kas meie või nemad (no muidugi meie)).
Nüüd tuleb vestluste periood ratsionaalsusest, tähendusest, mõistmisest.
Ilma nendeta ei saa me oma probleemidest välja.

Mis puutub meie väljavaadetesse... - mida tugevam vaenlane, seda huvitavam on sõda.)
Me tegime seda kõike juba 2022. aasta märtsis – siis, kui mingeid võimalusi silmapiiril polnud ja vaja oli vaid üht – seista ja tulistada.

No me tulistame seekord ka.
Ja me seisame oma tõe eest.

- Tänan teid kõiki, võtkem nüüd vabalt )

—--

Need, kes kartsid, õigesti tegid.
Nüüd hakkab tulema nagunii palju optimismi.)
https://t.me/O_Arestovich_official/4883

Mis puudutab vajadusse UKR ja "Lääne" ühiskondasid natuke tugevamalt vahepeal raputada, siis olen sellega nõus.
Kui hakkasid tulema need imelikud Arestovitši esinemised, siis päris alguses ma sellele ka mõtlesin ja püstatasin enda jaoks "teesi", et ta teeb seda selleks, et hirmutada ning näidata ja süvendada kõikide arusaamist sellest, et asjad on halvasti ja vaja on ennast liigutada. Sest UKR sõda hakkas vajuma juba läbikäidud "ATO" ratta, kus vaikselt kõik sellega ära harjusid ja lõpuks enam polnud üldse kõnelemist väärt (ka siin milnetis, kus ma üritasin ka "ATO" kõige igavamatel ja sündmustevaesematel aegadel teemat üleval hoida).

Aga siis hakkasid Arestovitši juttudesse juurde siginema teesid ja mõtteavaldused, millel mitte midagi polnud pistmist UKR ja "Lääne" maailma "ülesäratmisega" ja "hirmutamisega" (need ajuvabad jutud mingitest monokultuuridest, vene keele ja kultuuri hävitamisest Ukrainas, Suur-Ukrainast, Киевская Русь ja Русь-Украина-st, konstruktsioonid motivatsioonipuudusest võidelda valitsuse mitte riigi eest jne jne). Seega, kogu tema vahepealset "eksperimenti" ei saa taandada vajadusele Ukraina ühiskonna ja nn "Lääne riikide" ülesäratamise/tagant sorkimise vajadustele. Seal on põimunud mitmed erinevad soovid ja teemad.

Seega, härra on teinud järjekordse 180 kraadise (no või 160...170 kraadise - eks aeg näitab) pöörde.
Minu diagnoos - tema "eksperiment", millega ta üritas "uute radikaalsete ideedega välja tulles" oma poolehoidjate ridu kasvatada ja neid koondada, kukkus läbi, sellest arusaamiseks kulus ca neli kuud ja nüüd üritab härra uuesti reele tagasi saada.

Iseenesest pole selles midagi halba, kui ta nüüd ennast uuesti kokku võtab ja oma potensiaali teisi/väga paljusid mõjutada kasutades normaalset juttu ajama hakkab, ning "rahva rõõmuks" edasi esineb. Sest kõik need kes tema "selja tagant" selle nelja kuuga ära kukkusid, on halanud needsamad neli kuud juba netis igal pool, et miks Arestovitš seda tegi mida ta tegi, miks ta mõistust pähe pole võtnud ja oma kuulajaskonda jälle ei võlu ega hurma... nagu "vanadel headel aegadel"...

Vaatab siis, mis edasi.

[gaal]

Miks ma ise teda maapõhja ei tambi on põhjus väga lihtne.
Teatud võimalus siiski on, et USA-s on tal mingi missioon käsil.
Seni kuni seda pole kinnitatud või ümber lükatud, ei saa teda ka päris maha kanda.

[Fucs]

+ Siis kui ta oli OP-s nõunik, siis oli tema suurim väärtus ja +, teatud OP infole, mida teistel ei olnud, ligipääs.
+ Kuna tal on head sidemed ja tutvused UKR sõjaväe juhtimistasanditel, siis on tema praegune peamine väärtus teatud informeeritus, mida paljudel "telenägudel" pole + peegeldab kohati ilmekalt ka meeleolusid UKR armees. Vahel tuleb teda "ridadevahelt lugeda".
+ Tal on kõigele ja kriitikale vaatamata ikkagi militaarne haridus ja teatud kogemused, seega teab üldjuhul millest räägib.
+ Ta on väga hea ning ladus esineja ja oskab n.ö. "lühidalt" (ilma üleliigsete sidesõnade, ülekordamiste, köhatuste, teemavälise lisamise, poole lause pealt mõtte kadumiste ja/või lause lõpetamata jätmiste ja puterdamisteta) teha ka tavainimesele militaarsed asjad lihtsalt selgeks. Kui ta ajab mõistlikku juttu, siis on teda lausa "lust kuulata"

- Ajab viimasel ajal vahele täiesti jaburat poliitilist juttu ja ehitab tobedaid poliitilisi konstruktsioone.
- Midagi pole teha, aga mulle ta mõjub tihti "lääge ja imalana" - nagu "tahaks naisi ära rääkida" või nagu "Kašpirovski" seanss
- Konfliktsituatsioonides (tugevate vastuväitlejate või kriitiliste küsimuste korral) muudab kiiresti retoorikat, hakkab nagu "libe sell" oma jama siluma/parandama ja "tahab kõikidele meeldida"

* sõjalise vaatlejana arvestatav, poliitilise vaatlejana (teatud küsimustes ja teemadel) viimasel ajal üha enam küsitav.

Alternatiivid, mida meil ja mujal palju kuulatakse [rindel toimuva teemadel]:

Roman Svitan (sõjaline vaatleja)
+ Nagu ka Arestovitšil on tal head sidemed ja tutvused UKR sõjaväe juhtimistasanditel.
+ Sõjalise haridusega lendur. Reservpolkovnik.
+ Ladus esineja, oskab tavainimesele militaarvaldkonna teemad arusaadavaks teha.
+ Ülioptimistlik (mulle pole seda vaja, aga ukrainlastele praegu on) moti ülevalhoidja ja süstija.

- Unustab ennast rääkima ja räägib vahel asjadest liiga pikalt, mõnikord ka juba öeldut üle korrates. Vahel tekib tahtmine edasi kerida.
- Mitte ukrainlaste jaoks kohati liiga "hurraapatriootlik"

Oleg Ždanov (sõjaline vaatleja)
+ Tutvused ja sidemed UKR armees juhtivtasandil.
+ Sõjalise haridusega endine STVäelane ja peastaabi ohvitser. Reservpolkovnik.
+ Suht ladus esineja, teab mida räägib.
+ Oskab tavainimesele militaarasjad arusaadavaks teha.

- Esineb ja räägib vahel nagu lastele (nagu koolipapa koolilastele) ja venides ning aeglaselt. Kui sul on liigne 1 tund siis pole vast hullu
- Kaotab tihti mõtte poole lause pealt ära / jätab mõtte poolikuks ja hakkab midagi muud rääkima või kordama juba öeldut.
- Juttu saadavad tihti pidevalt korduvad parasiitväljendid "aa..." "eeee..." "ooo... "ну вот смотрите" "кстати" "ну вон" "здесь, кстати, ситуация...тут вообще... смотрите вот..." jne (kui pidevalt kuulata tekib mul lõpuks teatud tõrge ja tahaks iga natukese aja tagant edasi kerida)
- Lisab olulise sisuka jutu sekka tihti palju belletristikat ("no, vot, seal seisavad mitu puruks lastud BMP-d ja osad on ka mudas, no ja üldse on seal praegu väga porine ja seal on raske liikuda, seepärast seisab seal ka vahel terveid mitte puruks lastud BMP-sid, no aga enamus on ikkagi puruks lastud meie vägede poolt ja need mis on mudas, noh ka neid lastakse puruks veel tagant järgi, kui meie võitlejatele selline info tuleb, et vastasel seal seisab terve BMP ja nad tahavad seda ära vedada.. no või ka kui ei taha ära vedada, aga see terve BMP seal ikkagi seisab...)

Taras Berezovets (sõjaline vaatleja)
+ Tegevväelane, major, elukutselt ajakirjanik. Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri välisnõunik, StratCom jm tegevused.
+ Sidemed ja tutvused UKR armee juhtivtasandil ning julgeoleku- ja kaitsenõukogus.
+ Ladus esineja, oskab tavainimesele militaarvaldkonna teemad arusaadavaks teha.
+ Räägib lühidalt ja üldjuhul ainult olulisest.
+ Teab millest räägib ja ei räägi sellest mida ei tea (ütleb otse välja).

- Ei oma sõjaväelist haridust.
- Vahel ajab ka ümmargust juttu (nt Feigin Lives).

Oleg Petrenko (sõjaline vaatleja/sõjaliste vaatlejate grupp)
+ Lühikesed ja arusaadavad ülevaated rindel toimuvast peamiselt OSINT info baasil.
+ Igapäevased analüüsid ja aruanded + peavad üleval/hoiavad meeskonnaga töös oma enda sõjatandri kaarti.

Tegelikult tegutsevad nad vähemalt kolmeses meeskonnas: Олег Петренко, Любомир Новак, Томислав Троянов
Nagu DeepState ainult operatiivsem.
Ma teda eriti YT ei vaata, vaid loen nende meeskonna poolt koostatatavaid materjale/jälgin kaarti.

- ei ole/ei oska nimetada.

Rahva lemmik Ivan Jakovina (pigem mitte sõjaline vaid poliitiline vaatleja)
+ NV (Novoje Vremja) ajakirjanik ja poliitvaatleja. Ta on väga hea, meeldiv ning ladus esineja.
+ Töötanud ja elanud (sündinud Moskvas) varem ka VF meedia jaoks (Lenta.ru) (Isa ukrainlane, ema venelanna) sestap omab isiklikku kogemust ja jagab VF-s toimuva taustadest natuke rohkem kui mittevenelane või mitteukrainlane.
+ Oskab hästi suhelda ja paneb ennast "esimestest minutitest kuulama". Jutt kiire ja ladus, ilma tõrgeteta, kokutamiseta, maigutamiseta.
+ Väga hea ja kvaliteetse huumorisoonega ning meelelahutuslik. Vahel on lausa lust kuulata ja saab laginal kaasa naerda.
(kvaliteethuumor = ei tee "jalaga tagumikku" nalju, ei muutu labaseks, vahel ka n.ö. "peen" huumor jms)
+ Pakatab optimismist ja tõstab ukraina rahval motti.

- Ajakirjanikuna ja raadioeetri etteantud aja täitjana, võib ühest ja samast asjast jahuda pool tundi erinevate lauseehituste ja sõnavaraga "nagu turubaaba".
- Ei oma sõjalist haridust.

Mark Feigin (pigem mitte sõjaline vaid poliitiline vaatleja)
+ Advokaat. Väsimatu ja eetris iga ilmaga (võid kindel olla)
+ VF poliitpagulane, töötanud VF riigiduumas ja olnud Samara aselinnapea. Väga hea VF-s toimuva tausta tundmine ja tutvusringkond VF poliitikute seas.
+ Ladus esineja, räägib kõikidele arusaadavas keeles.
* Tal (nagu ka teistel VF poliitpõgenikel) on üldse VF-ga omad asjad ajada ja eristub põhimõtteliselt juba seetõttu kõikidest eelpool nimetatutest.

- Ei oma sõjaväelist haridust. Küll aga osales kusagil ajavahemikus 1992-1993 vabatahtlikuna Bosnia sõjas Bosnia serblaste poolel lahingutes "Serbskaja Krainast Sarajevoni"
- vahel, kui ei ole millestki rääkida, või ei oska (pole tema teema), siis täidab eetrit "ümmarguse jutuga" justkui "millestki või eimillestki"
- võib vahel tühja tähja ümber pikalt keerutada ja võib ka "lolle"/asjatundmatuid küsimusi esitada/teemasid arendada.

Neid on veel terve nimekiri, aga need on eredamad "tähed".

[gaal]

Shvets tsiteerib Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi ja nuhtleb Ukraina kaitse- ja välisministeeriumi, miks neil sellist plaani pole kokku seatud.

https://www.youtube.com/watch?v=q18Dn0-Y-gs

Endale tundub samuti, et EV riigiametitest tuleb väga adekvaatset infot, aga väga harva
Enne sõda oli mõningaid arvamuslugusid Eesti saatkonna diplomaatidega Kiievis.
Need olid üliheal tasemel - ridade vahelt kumas läbi, et kogu UA varjatud problemaatikaga oldi kursis.
Seetõttu olen kohapealt tuleva info suhtes täiesti muretu.

[Fucs]

Jah.
See on see sama dokument, millest Švets räägib.
viewtopic.php?p=820916#p820916

[gaal]

Tundub, et enda versioon missiooni teemal on õigel teel.
A olla üle piiri saanud GUR eriloaga, GUR muidugi eitab.
https://ngl.media/2024/02/01/oleksij-ar ... vernuvsya/
Ajakirjanikud NGL.media väljaandest kaevavad edasi.
https://www.youtube.com/watch?v=oNQg18E ... =ZAXID.NET
Peaasi, et miskit kasu ta seal USA-s ikka tooks.

[eeru]

Klouni,(ups..näitleja) viimane vaatus. Ukraina Vabariigi president. Володимир Олександрович Зеленський.
Олексій Миколайович Арестович. Eile õhtul. pluss kaks tundi.
https://www.youtube.com/watch?v=Jty_uAOvmqg&t=3795s

[ermot]

„Proovin ära hoida seda, et Venemaa Eesti ja Ukraina okupeerib.“ Mis toimub Oleksi Arestovõtšiga?
https://epl.delfi.ee/artikkel/120270096 ... stovotsiga

Läänel on senini tehnoloogiline eelis. Aga siin on üks nüanss: tagasi on tulnud massisõdade aeg. Läänes pole enam sõjaväelasi ja professionaale, kes mäletaksid, milline oli massisõdade epohh. On ainult inimesed, kes teavad Afganistani ja Iraagi sõja moodi sõdasid, kus professionaalne lääne sõjamasin surub maha temast mahajäänud armee, nagu Saddam Husseini oma, või sõdib üldse partisanidega. Massisõda muudab kõiki seadusi ja mängureegleid, mida tunnevad väikesed profiarmeed. Muutunud on värbamisviis, kasutamine, motivatsioon ja relvastus. Relvi on vaja toota palju, see peab olema odav ja efektiivne. Mitte nii, et aastas üks ülimoodne tank, mis põleb viie minutiga maha või läheb kahe päeva pärast Zaporižžja stepis katki.
...
Jalavägi tuleb peatada kaevikulahingutes, nagu meie seda teeme, üksikuid jalaväelasi ei saa saata jahtima lennukit F-16. Kurjuse teljel on motiveeritud jalavägi ning venelased, hiinlased, põhjakorealased ja iraanlased võivad välja panna nii palju jalaväge kui vaja. Ent läänel pole motiveeritud jalaväge, on 20 000–30 000 proffi, kes on valmis raha eest sõdima, aga neid on väga vähe, vaja oleks 600 000. Tekiks olukord, kus kellelgi poleks selget eelist: läänel on tehniline eelis, aga jalavägi puudub, kuid Venemaal puudub tehniline eelis, aga on palju jalaväge. Vahe kahaneb kiiresti, sest venelased õpivad selles sõjas väga kiiresti. Nad toodavad kiiresti tehnikat, mis suudab konkureerida juba lääne omaga, näiteks nende elektroonilise võitluse vahendid neutraliseerivad juba lääne juhitavaid relvi, Excalibure ja HIMARS-i rakette. Lääs on maha jäämas ja minu meelest juba on Venemaast maas.
...
Praegu on sõda keset Euroopat ja kõik on selge. Tuleb teha midagi ebameeldivat ja arvestada kõigi poolte huvidega. Läänes on harjutud ignoreerima Venemaa ja Valgevene huvisid ning nende üle naerma. Need on nii kaua naljakad, kuni nad ei tulista, sest kui algas suur sõda, sai selgeks, et Venemaa on oma naljakate eesmärkide eest valmis saatma 350 000 meest surma, samal ajal kui lääs pole valmis sõjaks välja panema isegi 35 000 meest. Tekib asümmeetria ja see on Venemaa kasuks. Ma ei usu, et oleks variant B. Pole piisavalt kompetentseid poliitikuid selleks, et peatada sõda ja alustada kõnelusi, mis võiksid väldata aastaid, et leida uusi julgeolekugarantiisid.

Ukraina president ja tema administratsioon proovisid seda teha, aga kuna nad ei arvestanud Venemaa ja Valgevenega ning nende taga seisva Hiinaga, siis need edu ei toonud. Seetõttu arvan, et Euroopas ootab meid ees 10, 12 või 15 aastat sõdu. Vaheaegadega loomulikult. Iisraelis juba hakkas pihta, huuthid alustasid ka. Koreas võib alata sõda või tungitakse Balti riikidele kallale. Ma olen kindel, et lähemas perspektiivis on oodata Venemaalt Balti riikide vastaseid sõjalisi provokatsioone. Millisel kujul, me ei tea. Aga Venemaa tahab sellega näidata, et NATO pole sõjalise liiduna teovõimeline – see on nende peamine eesmärk. Ilmselt juhtub see millalgi enne USA presidendivalimisi.
...
Praegu on olukord selline, et meile antakse kuus 10 000 mürsku, kuid venelaste peatamiseks läheb vaja 15 000. See on nagu bassein, kuhu vesi voolab ühest torust, aga välja kahest torust. Ja kui kaua saab teie meelest selline olukord veel jätkuda? Meil on vaja hingetõmmet, et koguda ressursse. Armee ja riigi ülesanne on sõda ära hoida, me saame seda teha ainult sellisel juhul, kui tõmbame praegu pidurit, külmutame konflikti ja siis lisame järsult sellele intensiivsust. Vaid nendes oludes saab rääkida mingitest läbirääkimistest ja rahust. See on plaan B.

Aga on ka plaan C ehk see, millega praegu läänes ja Ukrainas tegeldakse: proovitakse üldjoontes kuidagi olukorrale reageerida ja vaadatakse, mis lõpuks välja tuleb. Reaalsuses tähendab see seda, et Ukraina kaotab veel rohkem oma territooriumi ja inimesi. Ning me ei saa samamoodi jätkates välistada, et sõda jõuab varsti ka Balti riikidesse ja Poolasse.
...
Kõige halvem on see, et 2024. aastaks ei karda läänt enam keegi. Varem näiteks Iraan kartis läänt. Aga nagu näitas 2023. aasta 7. oktoober, kui Hamas tungis kallale Iisraelile, mille armeed ja luuret peetakse lääne kvintessentsiks: nad magasid hoiatused maha, said tulemuseks kohutava terroriakti ja praegu võitleb Iisraeli armee Gazas neljandat kuud. Nad ei suuda poolel Tallinna pindalal partisanidega toime tulla. Aga seda vaatavad pealt palju tugevamad vastased. Mul on Iisraelis palju sidemeid – olin kunagi spetsialiseerunud Lähis-Idale –, ning nende eksperdid hoiavad peast kinni, kui mõtlevad sõjale Hezbollah’ga. Aga Hezbollah pole veel konventsionaalne armee, see pole Egiptuse armee, millel on Abramsid ja Apached, see pole Jordaania, Süüria või Türgi armee, keda Iisrael on korduvalt hoiatanud, et on punased jooned, mille ületamist nad ei kannata.

Kui tippvormis Iisrael ei saa hakkama partisanidega, siis ei suuda keegi peale USA peatada kurjust, aga praegu on USA poliitika läbikukkumise kõrgaeg. Sõna otseses mõttes. Millest rääkida, kui Trump viiks USA NATO-st välja ja jätaks teised üksi? Ning üldse näib USA olevat kodusõja äärel.
...
Tavainimesed ei saa aru, kui suure katastroofiga me tegelikkuses vastakuti seisame. Toon näite: kui 2023. aasta oktoobris algas Lähis-Idas sõda, siis Iisraelil läks kiiresti tarvis mürske ja ta palus endale saata USA armee ladudes seisvad mürsud, mida plaaniti Ukrainasse saata. Nende mürskude pärast võitlesid Iisraeli ja Ukraina poliitikud hirmsasti, kuid kõik lõppes sellega, et 50 000 mürsku tuli iisraellastele anda. Vene armee laseb Ukrainas 50 000 mürsku välja viie päevaga, kuid Ukraina ja lääneriikide jaoks kujunes juba selline hulk mürske suureks probleemiks,
...
Aga kujutage endale ette, et kusagil algab peale Ukraina ja Lähis-Ida kolmas või isegi neljas sõda. See võib viia selleni, et kui ameeriklased nendesse sõdadesse oma liitlaste päästmiseks sekkuvad, siis tuleb neil valida üks, keda aidata, ja kolm, kes maha jätta, sest neil ei jätku lihtsalt puht füüsiliselt kõigi aitamiseks ressursse. Kujutage endale ette sõda Ukrainas, Iisraelis, Korea poolsaarel ja Eestis – keda ameeriklased otsustaksid aidata ja kelle jätaksid nad maha? See on võimalik olukord ja valik, mille ette võib USA sattuda. Olukord on halb. Proovin seda teadmist inimesteni viia. Kuid need, kes tahavad mõelda, et Arestovõtš on Venemaa agent ja paanitseja, võivad seda minugi poolest edasi teha,“ selgitas Arestovõtš.

[Kriku]

Kõik see jutt ignoreerib täielikult õhukomponenti.

[ermot]

Kõik see jutt ignoreerib täielikult õhukomponenti.

"Jalavägi tuleb peatada kaevikulahingutes, nagu meie seda teeme, üksikuid jalaväelasi ei saa saata jahtima lennukit F-16."

[Kriku]

Üksikud jalaväelased ei valluta ühtki kaevikut.

[Kilo Tango]

Kõik see jutt ignoreerib täielikult õhukomponenti.

"Jalavägi tuleb peatada kaevikulahingutes, nagu meie seda teeme, üksikuid jalaväelasi ei saa saata jahtima lennukit F-16."

Vabandust, aga see näitab puudulikku arusaamist sellest, kuidas tänapäeval õhujõudusid kasutatakse, mis on nende roll ja kuidas see mõjutab jalaväelase võimet territooriumi hõivata/kaitsta. Ma olen selle sõnavõtu järel Arestovitšis veel rohkem pettunud. Üritab mängida mingit süvaanalüütikut, kuid endal tal puudub selleks võimekus.

Lühidalt - kui vastasel on täielik ülekaal õhus, siis ei tee jalaväelane lahinguväljal mitte midagi, sest tal ei ole laskemoona, toitu, kaudtule tuge ega sidet tagalaga.