Autotehnikateema

[MeelisV]

Kunagi sai ka proovida erinevaid juhtmeid
Ühel hetkel aga sai Tallinnas Kadaka teel sellest väikesest putkast mis Varta akusid müüb soovituste peale võetud üks paar juhtmeid. Edaspidi olen soovitanud teistele ja ostnud ise.
Juhtmel ja juhtmel on vahe. Nendega hakkab ka surnud akuga diisel vuringa vedama kohe kui ära ühendad ja ei pea ootama "laadimist"

Soovitan minna asjadega tutvuma ja soetama.

[Tegelane5]

/---/
Sellisel juhul pannakse vanale autole lisaks üks täpselt samasugune termoandur kapoti alla ja hommikuse käivitamise ajal kuni 5 minutiks (küünalde tööaeg) tuleb juhikohale pandud lüliti abil lülitada ahelasse teine (külm) termoandur.
Peenem ja kallim värk oleks lisa termoanduri lülitamine releega, mida toidetakse otse küünalde releelt aga siis ei tohi küünlad olla impulsiga juhitavad.

Saaks ka siis, tuleb releele lisada diood, konde (mis selle virvendamise ära alaldab ning ühtlaseks alalisvooluks teeb) ning kaks takistit ning transistor. Niimoodi saab kasvõi vanamalli LCD tablooga relee sisse lülitada.

[vanahalb]

Selliste plekist krokodillidega saab teise auto akut laadida, käivitamiseks nad küll ei kõlba. Nagu varemgi märgitud, kontaktpind on väike ja enamasti on nad tehtud vasetatud rauast. Magnetiga võib proovida. Raud juhib väga halvasti voolu ja see õhuke vasekiht seal peal ei päästa midagi. Ja lisaks on ehituspoodides ja mujal sellistes kohtades müüdavad , 25 mm2 ja 600 A reklaamitavate käivituskaablite ristlõige mõõdetud KOOS isolatsioonidga. Ristlõiget mõõdetakse ILMA isolatsioonita ja mõne hiina kaablikomplekti tegelik ristlõige on ainult 2,5 mm2. Ma ei paneks sellist hea meelega isegi mitte laualambile ja mis käivitamisest seal veel rääkida saab Sellest ka ei saa aru et miks tehnilise järelevalve amet või kes neid asju kontrollib, sellist rämpsu müügilt ära ei korja. Inimersed võivad viga saada.

Selliseid kaablikomplekte müüakse ka millest tõesti 600 A läbi tuleb aga need on päris kallid. Veoautopoes oli 330 EUR. Ma tegin ise ja oli ka kallis kuid ikkagi poole odavam. Juhtmeks on kõige lihtsam võtta keevituskaabel, 16 mm2 on nii 4 EUR meeter ja 25mm2 6 EUR meeter. Sellel on ümbris kummist ja 20 miinuskraadiga veel täitsa kasutatav. Alla 30 kraadise külmaga võiks külmakindel plastik olla aga see on kummikaablist kallim. Kui vask ja kaablid veel odavad olid siin tegin 35 mm2 aga see on sõiduauto jaoks ränkraske. No vahel tuleb suuremaid masinaid ka käivitada ja las siis olla. Sõiduautole kõlbab 16 mm2 samuti sest ega auto starterikaabelgi suurt jämedam ei ole.

Raudplekist klemmide asemel võiks kasutada messingut. Keevitusaparaadi maandusklemm kõlbab muidu küll kuid on isoleerimata. Pluss ja miinus võivad selle puntraga mässates juhuslikult kokku puutuda. Messingust ja osaliselt isoleeritud klemmid on sellised
https://tööriistamarket.ee/tarvikud-ja- ... unane.html ja täiesti isoleerituid on samuti. Selle tööriistamarketi pildi peal ei ole kõige parem variant . Näpitsate pooled peaks olema veel eraldi kaabliga omavahel ühendatud.

Klemmid ongi kõige kallim komponent. Kui neid on vaja 4 tk siis 100 EUR ja nii 50 EUR eest kaablit lisaks. Päris hulluks ei ole kaabli pikkusega vaja minna sest mida pikem kaabel seda suurem pingelang. Ma tegin 5 -meetrised selleks juhuks et kui keegi on ninaga kuuskede vahele hange ajanud siis teise autoga taha sõites peaks veel ulatama. Kui ei ulata siis mõne masinaga saab ka kered kokku ajada miinusjuhtmeks ja mõlemad käivitusjuhtmed pikendada plussiks.

Et mitte osta vaskkaabli pähe tinatatud või vasetatud alumiiniumit siis seesuur et nende meetritel on kaaluvahe. Vaskkaabel on üle kolme korra raskem.

[paadikapten]

Hiina autol murdus Venemaa pakases pedaal.

https://twitter.com/i/status/1742909311481765893

[isakene]

Selliste plekist krokodillidega saab teise auto akut laadida, käivitamiseks nad küll ei kõlba. Nagu varemgi märgitud, kontaktpind on väike...

Lisan veel, et käivitamiseks mõeldud krokodillidel peavad mõlemad haarad omavahel elektriliselt korralikult ühendatud olema. Muidu jääb voolu edasi andma ainult krokodilli üks haar, omavahel ühenduseks roostes pinnaga 3 mm traat ei pruugi suurt miskit läbi anda. Vanadel muidu üsna paksust terasest krokodillidega vene stardikaablitel kippus samal põhjusel haaradevaheline vedru kuuma saama ja pehmeks minema.

Üks odavam näide: https://akuladu.ee/toode/aku-juhtme-kro ... nane-kaet/

[_dumbuser_]

Kas kogu selle kaabliga jahmerdamise peale uut akut osta ei ole mõistlikum ? Et nagu kiirem ja ei pea erinevad poode läbi käima ? Või te pole siiani aru saanud, et mehe kõige suuremad ajaröövlid on noor naine ja vana auto, et mõlemat peab pidevalt näppima.

[isakene]

Kas kogu selle kaabliga jahmerdamise peale uut akut osta ei ole mõistlikum ? Et nagu kiirem ja ei pea erinevad poode läbi käima ? Või te pole siiani aru saanud, et mehe kõige suuremad ajaröövlid on noor naine ja vana auto, et mõlemat peab pidevalt näppima.

Viimati läks eelmisel talvel vaja. Aga kui teda vaja on, siis olgu ta korralik ja olgu tast kasu.

[vanahalb]

Kas kogu selle kaabliga jahmerdamise peale uut akut osta ei ole mõistlikum

Alati polegi akul midagi viga. Kui on mingi tarbija peale ununenud või eelsoojendus (webasto) liiga pikalt töötanud või lihtsalt tümakat kuulatud siis võib aku ainult selleks korraks tühi olla. Üks tuttav sõitis eelmisel talvel Lapimaale, 12-220 inverter oli ka autos mida poisiraisad siis terve tee usinalt kasutasid. Järgmisel hommikul oli - 30 kraadiga aku tühi nagu kell . Tal oli veel teine ja täislaetud aku kaasas ja juhtmeid läks ka vaja et mitte hakata pakase käes akut vahetama.
Tsivilisatsioonis on mure rohkem selles et ega keegi ei taha oma autolt voolu anda sest see võib midagi elektroonikas ära rikkuda. Soovitatakse autoabi tellida. Mul olen sellepärast pikematel sõitudel mõne täislaetud varuaku pagasnikusse visanud. Mõni võimsam akupank või ultrakondensaator sobib ka kellel raha laiemalt kes on.

Mul oli enda jämedaid juhtmeid samuti eelmisel talvel vaja. Soomlased käivitasid traktorit ja juba oli kaks akupanka tühjaks niristatud. Ma soovitasin et võtke kontor seina pealt südame defiblaator, sealgi peaks natuke voolu olema. Ähvardati mutrivõtmega ja tassisin oma jämedad juhtmed välja ning nendega läks teise samasuguse masina pealt üsna edukalt käima.

[Lemet]

Alati polegi akul midagi viga. Kui on mingi tarbija peale ununenud või eelsoojendus (webasto) liiga pikalt töötanud või lihtsalt tümakat kuulatud siis võib aku ainult selleks korraks tühi olla.

Piisab ka sellest, kui aku pealt sitane või ligane on, et iseeneslik tühjenemine aset leiaks.

[Väino]

...Tsivilisatsioonis on mure rohkem selles et ega keegi ei taha oma autolt voolu anda sest see võib midagi elektroonikas ära rikkuda...

Mulle öeldi aastaid tagasi, et töötava mootoriga turgutad akut, aga käivituse ajaks tuleb doonor seisma jätta, muidu doonori elektroonika võib viga saada. Kas see peab paika või ei võiks mõni targem kommenteerida. Selge see, et voolu tuleb rohkem kui käivituse ajal doonori mootor käib ja pöörded on üleval.

EDIT: Tänud, akf Walter2.

[Walter2]

Siin nii mõneski postis läbi käinud et käivitusabi andmisel hoitakse doonorauto mootor töötavana. Arvestades kui suuri hetkelisi voolusid käivitushetkel doonorautolt võetakse on see tugevalt mittesoovitatav, kuna võib ära rikkuda (ning on ka rikkunud) doonorauto elektroonika. Enne käivitushetke on loogiline, et töötava mootoriga laetakse abivajaja akut mingi aeg aga käivitushetkel tuleks siiski doonori mootori seisata.

''Kui kõik need sammud on tehtud, võib appi tulnud sõidukit tööle panemata proovida käivitada tühja akuga sõidukit – ning sedasi, et käivitav auto ei tööta, kuna vastasel juhul võivad põleda läbi selle kaitsmed või juhtuda muid rikkeid.''
https://www.autoekspert.ee/uudised/auto ... krokodille
alati tuleks ka tutvuda auto kasutusjuhendiga.

[Tegelane5]

Selliste ühenduste tinutamine midagi otseselt paremaks küll ei tee, tinutatud ühendused kipuvad pigem paremini murduma ja oksüdeeruma. See polt+seib ühendus on üsna ok juba. Parem variant veel osta oomipoest või mõnest akupoest kaabli otsa pressitav klemm ja siis see poltida kroko külge. Või kui krokodill on piisavalt paksust plekist, siis kannatab kaablit otse sinna külge ka pressida. Ülemineku koht siis termokahaneva rüüsiga ära kaitsta.

Mina arvan vastupidi, jootmine on parem kui klemmide pressimine kuna korralik joode läheb juhtmekiudude vahele ja tekib üks tervik. Samuti saab jooteümbruse korralikult ühenduma, kui tahta võib kasvõi mitu sentimeetrit juhet akuklemmi külge joota.
Kuid õige on ka see et räbusti läheb kiude mööda juhtmesse mõned sentimeetrid ja see osa muutub jäigaks. Samuti kui kampolist aktiivsemad jootepastad jätta maha pesemata siis välitingimustes hakkab oksüdeeruma.

[ahto42]

No mul oligi polt,seib+jootmine, et maksimaalselt ära kasutata kiudude vahelist õhku. Tinaga sai kokku kaablipoolne verduots, siis igaks petteks andsin tina ka vastaspoolele. kasutasin olemasolevat maksimaalselt ära. Kehvem kui poe oma kindlasti ei saanud. Nagu mainisin, siis poekaabel ja käpp oli -23 kraadi juures soe ja sobis sõrmede soojendamiseks. 25mm2 ja tuunitud käpp seda võimalust sama kraadi juures ei pakkunud.

[Peeter]

Selliste ühenduste tinutamine midagi otseselt paremaks küll ei tee, tinutatud ühendused kipuvad pigem paremini murduma ja oksüdeeruma. See polt+seib ühendus on üsna ok juba. Parem variant veel osta oomipoest või mõnest akupoest kaabli otsa pressitav klemm ja siis see poltida kroko külge. Või kui krokodill on piisavalt paksust plekist, siis kannatab kaablit otse sinna külge ka pressida. Ülemineku koht siis termokahaneva rüüsiga ära kaitsta.

Mina arvan vastupidi, jootmine on parem kui klemmide pressimine kuna korralik joode läheb juhtmekiudude vahele ja tekib üks tervik. Samuti saab jooteümbruse korralikult ühenduma, kui tahta võib kasvõi mitu sentimeetrit juhet akuklemmi külge joota.
Kuid õige on ka see et räbusti läheb kiude mööda juhtmesse mõned sentimeetrid ja see osa muutub jäigaks. Samuti kui kampolist aktiivsemad jootepastad jätta maha pesemata siis välitingimustes hakkab oksüdeeruma.

Samad sõnad, Tegelane! Olen vaielnud omavahel autoesindus(t)e leti taga istuvate lipsuga-hooldeülematega, kes on ikka ruiganud, et kui ikka tehas on ette näinud autos pistikutes kontaktid pressida, siis kuidas mina ikka julgen nüüd neile suurtootjaile vastu kobiseda, et joode on kindlam. Selgitasin:
* jah on kohad, kus on vaja pressühendust, aga mitte küll igalpool sõiduautos. Jooteühendused lihtsalt ei kuulu enam autotööstuse eelarvetesse
*lammutades (st. remontides/hooldades jne) militaarkola ei ole mulle küll ette jäänud pressitud pistikukontakidega elektroonikaplokke. Kõik on joodetud. Joode kontrollitud. Seejärel kaetud lakiga. Sinna juurde läheb selgitus sellise joote igapäevaselt tegijalt: materialid peavad olema õiged, töövõtted peavad olema õiged, kogu ahela kvaliteedikontroll peab toimima. Lihtsalt tsiviilis on valitud lihtsam tee- presslahendused, kiirem ja lihtsam, kokkuvõttes odavam.
Ja siis seepeale on "tunkedes poisid" ütelnud mulle: "ah mis sa temaga vaidled seal (lipsumehega), no ei ole tal ei harid(t)ust ega praktilist kogemust sellel teemal...".

Üks TartuMersu hooldeülem, kes tunkedest tõusis lipsuga hooldeülemaks, ütles mulle omavahel kord ühe kurvasilma elektriprobleemi klattimisel: "Sulle ma räägin seda, jooda see asi sealt ise üle, saad korda. Sina saad hakkama, ma tean. Aga muidu ütlen, et telli uus ja installime selle vin-iga, kümme tonni eeku. Ja kogu see asi hakkas hargnema sealt, et tööde vastuvõtus keelduti andmast mingisugustki garantiid ja võtmast vastutust, et kas selle kümne tonniga (mis oli tol hetkel ikka suur raha) saab ka asi lahendatud.

[_dumbuser_]

Samad sõnad, Tegelane! Olen vaielnud omavahel autoesindus(t)e leti taga istuvate lipsuga-hooldeülematega, kes on ikka ruiganud, et kui ikka tehas on ette näinud autos pistikutes kontaktid pressida, siis kuidas mina ikka julgen nüüd neile suurtootjaile vastu kobiseda, et joode on kindlam. Selgitasin:
* jah on kohad, kus on vaja pressühendust, aga mitte küll igalpool sõiduautos. Jooteühendused lihtsalt ei kuulu enam autotööstuse eelarvetesse
*lammutades (st. remontides/hooldades jne) militaarkola ei ole mulle küll ette jäänud pressitud pistikukontakidega elektroonikaplokke. Kõik on joodetud. Joode kontrollitud. Seejärel kaetud lakiga. Sinna juurde läheb selgitus sellise joote igapäevaselt tegijalt: materialid peavad olema õiged, töövõtted peavad olema õiged, kogu ahela kvaliteedikontroll peab toimima. Lihtsalt tsiviilis on valitud lihtsam tee- presslahendused, kiirem ja lihtsam, kokkuvõttes odavam.
Ja siis seepeale on "tunkedes poisid" ütelnud mulle: "ah mis sa temaga vaidled seal (lipsumehega), no ei ole tal ei harid(t)ust ega praktilist kogemust sellel teemal...".

Kui see jooteühendus on tehtud sedasi, et materjalid on puhtad ja ka pärast korjatakse tekkiv sodi ära ning tehakse ka korrosioonikindlaks siis on tõesti töökindel. Aga see pole isegi lähedane sellele, et lasin leeklambiga kuumaks ja siis igaks petteks löristasin veel mujale kah ... Jooteühenduse puhul on üks oluline asi veel mis tuleb välja väga suurte temperatuurimuutuste puhul. Nimelt soojuspaisumine. Ma olen lappinud trafosid mille väljaviikude kaablid on -25 juures end katki tõmmanud. Seal oli siiski see viga, et vidina tootja polnud jätnud piisavat varu, et soojuspaisumise ja -kahanemise puhul pikkuste muutusi kompenseerida. Võib ka olla, et sellise ketserliku mõtte peale nad isegi ei tulnud. Aga jootmise puhul läheb siiski osa kaablit jäigemaks ja see ei pruugi nii hästi painduda kui vaja ja tulemuseks võib olla miski järjekordne jama.