Droonid pea kohal

[Martin Herem]

Ei võta tõsiselt ... ?
Aga mis me siis teeme? Ostame viivitamatult EW vahendeid, mis mõne kuu või aasta pärast kasutud on? Nii võib minna UKR kogemuse järgi. Meil on KVAs selleks tarbeks labor loodud. Nemad uurivad ja katsetavad.

Binokliga vaatlust võite ironiseerida. Ainult rumal ei kasuta seda võimalust mis on olemas.

FPV droonidega enda varustamise osas oleme aga "ettevaatlikud".
Neid saab toota väga kiiresti.
Olulisem on isegi mitte nendega lendamise õpetamine, vaid arusaamine, mida tahad saavutada.
Täna tuleks mõelda mis on sihtmärk ja millega seda hävitad - kummulatiiv või kild. Neid laenguid tuleks täna ettevalmistada.
Kindlasti on FPV droonidel oma koht. Aga oma koht on ka 81mm, 120mm ja 155mm kaudtulel.

[Kilo Tango]

...

Binokliga vaatlust võite ironiseerida. Ainult rumal ei kasuta seda võimalust mis on olemas.
...

Ei ironiseeri. Üleüldse üritan sellist tegevust vältida vestluses minust selgelt pädevamate inimestega (no akf URR-ga läks küll mereväe teemal vahepeal päris teravaks )
Mida ma üritan öelda, on see, et meie niigi hõredate ridade tingimustes on kahetsusväärne, kui me seda tegevust ei automatiseeri. Esiteks on inimvaatlus vigane (tähelepanu hajub jms). Teiseks võiks see vaatleja teha midagi muud selmet pilvi vahtida. Mis on minu arvates Eesti kontekstis põhiargument selle vastu.

[lennumudelist]

Uustulnuk siin, aitäh adminile, et foorumisse lubas. Teema on sedavõrd sisukas, et kutsus registreeruma - ärge pahaks pange, järgneb essee:

Enne droonitõrjest mõtlemist tasub märkida, et kaitse ja ründe vahel tehakse alati kompromiss. Kes panustab 100% ründele, ei suuda kaitsta oma väärtuslikke punkte. Kes panustab kaitsele, ei suuda hävitada vastast. Strateegilises plaanis on droon relvaliik, mis soodustab ründamist, kuna mehitamata rünnakuga ei kaasne korvamatuid kaotusi. Droon on odav ja mobiilne, soodustab nomaadi, mitte linnaehitaja võtteid. Ründaja leiab ikka midagi rünnata, kaitsja võib tulutult oodata ründajat, kes valis kergema sihtmärgi. Nii võib sõdiv pool strateegiat tehes mõelda "valmistame neist rohkem droone, mis sest, et nende omi alla lasta ei suuda". See nihutaks konflikti tootjate lauale: kes suudab odavamalt? Seni, kuni alla laskmata vaenulikud droonid ei ohusta tootmist. Siiski jääb hätta ka osapool, kes üldse ei suuda kaitsta, isegi kui droonidega hästi ründab. Tõrjega alavarustatud poolel on sõdurid peagi kartlikud.

Droonide "žanre" näikse olevat ühe käe sõrmede jagu:

- säästu-tiibrakett (Shahed, Bobr, UJ-25)
- vaatlusdroon (suur või väike lennuk)
- ühekordne ründelennuk (Lancet, Switchblade)
- pommipillaja multikopter (pisikesest kuni Baba Jaga ja Taiwani karuselliga masinateni)
- kamikaze multikopter

Säästu-tiibrakettide tõrje kipub minema "laiaks teemaks" - see lendab madalal pikka maad, avastamine käib seirelennukilt või pikamaa radariga, püüdma võib minna hävituslennuk, aeglast eksemplari ära lõikama automeeskond, kiirema hävitamiseks võib kuluda rakett.

Vaatlusdroonide tõrje sõltub sellest, kui hinnaline on hetkel privaatsus. Kui keegi ei manööverda, kui usutakse, et vastasel pole hetkel võimalik ohtlikult lüüa - ilmselt püütakse vaatlusdrooni säästlikult segada, kuna allatoomine nõuab kas piloodi saatmist ohtlikku õhuruumi, õhutõrje suurtüki toomist rinde lähedale või raketi kulutamist. Kui aga parasjagu käib manööver ja vastane võib selle rikkuda, näib vaatlusdrooni alla laskmine olevat pealesunnitud - tehakse iga hinnaga.

Mõlema droonitüübi puhul on võimalus, et nende tõrjumiseks pruugitakse kallist vahendit: õhutõrjeraketti, vaidlustamata õhuruumis hävituslennukit või kopterit. Hävitusdroonide kohta leiab otsides andmeid, aga kasutamise kohta napib avalikku teavet. Teabe nappus ei välista kasutamist. Tõrjumine radarjuhitud suurtükiga töötab, õhutõrjesoomuki Gepard sobivust on Ukrainas kiidetud.


Ülejäänud 3 droonitüüpi on lühema tegevusraadiusega. Quadid lendavad aeglasemalt ja lühemaid distantse, lennukitüüpi lendavad kaugele. Võib iseloomustada, et nad ei lenda kõrgel ega paista alati õhuseirele. Nad on veel piloteeritud - aga piisab tublist arendustiimist ja aasta tööst ning isetabav väikedroon on reaalsus. Muutunud olukorral oleks mõju elektroonilise võitluse tulemuslikkusele. Kuna lennuprofiil on sarnane, julgen nende kolme droonitüübi kohta teha üldistusi.

- madalal lennates kipub signaal nõrgaks

Baba Jaga on suur põllumajanduslik droon (suurte antennidega) ja lendab mõõdukalt madalal. Pommide asemel võib kanda kamikaze-drooni, mille jaoks ta on repiiter. Lancetid on vist massilt väiksemad, tegutsevad enamasti paaridena, vaatleja kõrgel ja ründaja madalal. Ma ei tea, kas Lanceti-paari vaatleja on ka repiiter, mis võimaldab ründajal madallendu teha. FPV kamikazed näivad olevat haavatavad side kaotusele, mistõttu pruugitakse analoogvideot ja püütakse paarina tegutseda, eespool kamikaze, järel repiiter.

Ma näen siin mustrit: paarina tegutsemine aitab. Parvena tegutsemine aitaks ilmselt veelgi enam - rohkem lõhkeaine gramme antenni grammide suhtes. Parvena tegutseda veel ei suudeta, aga hakatakse suutma. Ühe drooniga toimetuleku asemel peab kaitse toime tulema mitmega. Võib tekkida olukord, et ründaja tuleb puulatvadest veidi kõrgemal.

Ilmnevad trendid:

- raadioside nõrkusele leitakse lahendus: repiiter
- side vajalikkus tulevikus on kaheldav: autonoomia
- ühe drooni edukas tõrjumine pole võit: paarid ja parved

Mida teha ja kuhu see jõuab? Lõpp-peatust on isegi kergem kujutleda, kui käänulist teed:

- ründaja avastab seiredroon, et too salaja läheneda ei saaks
- ründajale läheb vastu hävitusdroon, et tõrje ei sõltuks sihtmärgist
- sihtmärk võitleb parve vastu laseriga (lugedes kilovatt-tunde)

Paraku meil pole veel:

- laiatarbe sõjalisi lasereid, küll aga on CNC-laserid, mis suudavad hooletu pimedaks lasta
- õhuseire droone, aga parema silmavärgiga vaatlusdroon võib selleks sobida
- hävitusdroone

...mis puudutab sihtmärgi kaitset, see vajaks eraldi esseed.

Tähelepanu kui piiratud ressurss: inimesel on hea silm, aga puudub pidev tähelepanu. Binokliga pidev taeva skännimine väsitaks ilmselt ka tubli valvuri. Kui aga raadioskänner ütleb valvurile, et "nüüd on aeg", on asjad paremini. Skänner oleks droonivalves hea abiline.

Raadioside diapasoonid: keegi mainis, et droonid püsivad ennustatavais diapasoonides. Arvan, et tõenäoliselt jah - antenni tõttu. Droonitaja peab püsima diapasoonis, kus ta antennil on võimendus. See tähendab, et eelhoiatuse saamiseks ei pea skännima kõiki maailma sagedusi. Skänner ei lenda, tal võib olla mitu suuremat antenni kui droonil, kõlbab viletsam antenn kui droonitajal.

Visuaalse vaatlusega eelhoiatus: taeva taustal kõik hästi - aga oskajad FPV piloodid lendavad madalal. See oli tõenäoliselt äss, aga üks Ukraina piloot lähenes venelaste Murom-P postile ja togis seda korduvalt, et vilets sütik tööle saada. Madallend segab nii binokli kui kaameraga avastamist kontrastse tausta puudumisel (v.a. termokaamera). Pommipillaja peab tulema pea kohale, see muudab ta sihtmärgiks. Kamikaze võib aga tulla nii madalal, kui piloot oskab. Siiski on madalal vaateväli piiratud, mistõttu piloodid päris hulluks ei lähe. Tihti laskutakse vist lennu lõpus.

Raadiosageduslik tõrje: on mulle võõras asi, pean tuginema teooriale: signaali tugevus langeb kauguse ruuduga. Tee viimasel lõigul on on kamikaze ja kaitsja kauguse ruut üliväike võrreldes kamikaze ja piloodi kauguse ruuduga. Kaitsel on siis eelis, segamine on võimalik kehva ja suunamata antenniga. Ründaja üritab eelist kaotada, tuues kaasa repiiteri, rännates kanalite või diapasoonide vahel (kui mitte juba, siis peagi). Tarkvara võib kuulata pakette mitmel raadiol, millest üks jookseb juhugraafiku alusel läbi kõiki 2.4 GHz kanaleid, teine kõiki 5 GHz kanaleid ja kolmas 900 MHz kanaleid. Kaitsja peab blokeerima kõik. See nõuab, et kaitsja kiirgaks palju võimsust, mis ründajat parasjagu ei sega - laiem riba töötab ründaja kasuks. Tulevikus võib kaitsja kujuneda sihtmärgiks pelgalt oma raadiojälje alusel. Oletan, et EW ei saavuta droonide üle otsustavat edu. Isegi kui saavutab, leiab droonitaja abi autonoomsest relvast. EMP võib maha võtta ka autonoomse relva, aga EMP (ülisuure vooluga mähise lõhkamine) on kallis lõbu. Droonide mängus ma täispanka elektroonilise võitluse peale ei paneks. Siiski see aitab hetkel - näiteks kui kaitsja võtab suundantennidega püssi sihikule kehva raadioga drooni.

Optiline tõrje: kaamera pimestamine aitab nii piloodi kui programmi vastu - too peab kas lendama inertsiga pimestuse allikasse (mis ei tarvitse olla väärtuslik) või katkestama ründe ja otsima suunda, kus miski ei pimesta. Kaamera pöördumatu pimestamine lõpetaks ründe. Ründaja vaatenurgast on kaval pimestada kaitsja - tulla päikese poolt, sinna saab vaadata vaid radar. Tõrjelaser on perspektiivne, kuna ei kuluta moona ega hüppa tagasilöögist. Masin saab laserit õige väledalt käsitseda. Sealjuures keelab õigus ainult inimsõduri tahtlikku pimedaks laskmist, masinaid vist tohib. Ma pole katseid teinud, aga ennustaks, et paarikümne vatine vineeri graveerimise pooljuhtlaser lõhub kaameraid saja meetrini. Kui kaitseväel on labor, tasub ehk uurida, kui juba ei olegi uuritud.

Käepärane kineetiline tõrje: olen tsiviilisik, pole kordagi automaatrelvast lasknud. Aiman, et kuulidel puudub hajuvus. Trasseerivad kuulid ilmselt aitavad, Ukraina mobiilsed õhutõrjetiimid lasevad nendega. Samas häirib tagasilöök järgmise lasu sihtimist. Kaitsjal võib olla psühholoogiline surve varju söösta. Viimasel hetkel ületaks vist kaheraudse kasutegur automaadi oma: rauad tühjaks, tõrje on läbi, varjumine algab. Keegi eelpool mainis, et 40 mm granaadiheitjast võiks viimasel hetkel haavleid lasta. See on päris huvitav idee.

Jõukohaste vahenditega automatiseeritud tõrje?

Olen väikest viisi automaatik, ei suuda mitte mõelda automaatsele tõrjele. Lubage veidi ulmejuttu vesta. Kujutlen: andurite konfiguratsioonis S tuvastab sihtmärgi soojuskaamera, konfiguratsioonis V valguskaamera, konfiguratsioonis L lidar. Relvade konfiguratsioon K on kineetiline, L on laser. K puhul kujutlen pakki torusid - ilutulestiku patarei moodi, elektrooniline süüde. Mehhanism peab olema vilgas, tule tihedus ajas suur. Tööraadius alla saja meetri. Kui kuskil tehakse lindiga söödetavaid sileraudseid, need muidugi sobiks hästi. Laseri osas: odav CNC-laser on 5 x 5 x 20 cm klots.

Puhkav seade ei pöörleks, optikal oleks klapid. Kuulatakse levinud sagedusi, linnud ja kärbsed jäetakse rahule. Kas sageduste kuulamise või operaatori käsu tulemusena siirdub süsteem lahingurežiimi. Optika klapid avanevad, helisignaal annab märku, et inimene end varju tõmbaks. Seade pöörleb, kaamera analüüsib 60+ kaadrit sekundis (olen lugenud, et pilti saab kätte ka mitusada kaadrit sekundis, analüüs on teine teema). Lidariga variandis katsub andur läbi vertikaalseid jooni, pööreldes horisontaalselt, tegelik muster on vertikaalne siksakk. Relv oleks rihitud anduri joonest otsustamise aja ning servomehhanismi töö jagu alla pöörlemist.

Kaameraid võib olla 2, siis saab pildist kaugusi tuletada (3 cm kaugusel möödunud kärbes jääb laskmata, paraneb võime lasta metsa taustal). Lidariga variandi puhul pole vaja kaugust mõõta - lidari peegeldus ütleb kauguse. Kui droon tuleb heina kõrgusel, on valguskaamera üsna abitu. Lidar võib skaneerida ka madalalt. Hea lidar on paraku päris kallis. Sama rahaga võib valmida hävitusdroon. Kui ründaja lendab kuumade mootoritega, võib soojuskaamera teda väga näha. Kõrge resolutsiooniga soojuskaamerad on paraku kallid.

Kui pöörlev seade drooni näeb, korrigeerib ta variandi K puhul kiirelt relva tõusunurka ja teeb lasu, aga jätkab pöörlemist. Mälus talletub, mis suunas lask tehti - sinna tehakse korduslasud. Kui ründavad mitu drooni korraga, võib täisringi vältel teha mitu lasku. Kuna laskude suits võib häirida avastamist, teeb seade mälu järgi 4 korduslasku sihtmärgi kohta, elu on ju kallim kui haavlid. Kui laseriga seade näeb drooni, peatab ta pöörlemise ja hakkab droonile näkku osutama. Osutab niikaua, kuni tarkvara leiab, et rohkem ükski kaamera välja ei kanna. Kui nähtavus on halb, on süsteemi töö häiritud. Aga häiritud on ka droonide töö.


(Minu kirjutises on ilmselt palju ruumi kriitika jaoks, oleksin tänulik.)

[Chupacabra]

Foorumis on mitu korda mainitud 40mm granaadiheitja kasutamist droonitõrjeks. Selline moon täitsa olemas: https://www.gd-ots.com/munitions/medium ... 40mm-hvcc/#
Arendati välja Vietnami sõjas olukordade jaoks kus Viet Cong sai soomukitele liiga lähedale, siis sai oma jalavägi nendega soomuki vastasest puhastada.

[Kilo Tango]

Foorumis on mitu korda mainitud 40mm granaadiheitja kasutamist droonitõrjeks. Selline moon täitsa olemas: https://www.gd-ots.com/munitions/medium ... 40mm-hvcc/#
Arendati välja Vietnami sõjas olukordade jaoks kus Viet Cong sai soomukitele liiga lähedale, siis sai oma jalavägi nendega soomuki vastasest puhastada.

Väga lahe. Ainult, et see paistab olevat High Velocity laeng. Seda minu teada käsirelvast lasta ei tohi.

[Nibelungen]

Tuletan meelde, et osapooled laevad üles klippe edukatest rünnakutest, mitte sellest, kui palju ebaõnnestub või vastase poolt maha võetakse.
Selmet ei saa ka väita, et näiteks jao koondtuli ei aita. Neid videosid lihtsalt ei riputata üles!

https://twitter.com/i/status/1745061144149086590
Eks kindlasti on seda, mida ei näidata kuid ei ole võimalik ignoreerida seda, et igapäev tuleb väga palju seda mida näidata. Viimasel ajal võib ütelda, et enamik vene tehnika hävitamist toimub just kamikadze droonidega või droonidelt pillatud granaatidega.

[Saturn]

Viimasel ajal võib ütelda, et enamik vene tehnika hävitamist toimub just kamikadze droonidega või droonidelt pillatud granaatidega.

Üks näide Andrew Perpetua üles loetud kaotused eilsete videode põhjal. Nagu näha, siis vaid mõned ühikud tehnikat mõlemalt poolelt on hävitatud kaudtulega. Väga suur enamus droonidega. Tõsi, kõik kaudtulest tingitud kaotused pole kindlasti ka ülesfilmitud.



https://twitter.com/AndrewPerpetua/stat ... 1359884644

[Chupacabra]

Väga lahe. Ainult, et see paistab olevat High Velocity laeng. Seda minu teada käsirelvast lasta ei tohi.

Õigus sul. Siinsamas foorumis oli alles hiljuti juttu, kas meil võiks olla üksustes automaatne 40mm relv.

Viimasel ajal võib ütelda, et enamik vene tehnika hävitamist toimub just kamikadze droonidega või droonidelt pillatud granaatidega.

Üks näide Andrew Perpetua üles loetud kaotused eilsete videode põhjal. Nagu näha, siis vaid mõned ühikud tehnikat mõlemalt poolelt on hävitatud kaudtulega. Väga suur enamus droonidega. Tõsi, kõik kaudtulest tingitud kaotused pole kindlasti ka ülesfilmitud.

Samas kaudtuld juhitakse peamiselt droonidelt, niiet väga palju ei saa sealt ka puudu olla.

[an2]

https://t.me/supernova_plus/27237

Ukrainlaste leiutis, repiiter droonide jaoks.

[kangelaspioneer]

Droonide "žanre" näikse olevat ühe käe sõrmede jagu:

- säästu-tiibrakett (Shahed, Bobr, UJ-25)
- vaatlusdroon (suur või väike lennuk)
- ühekordne ründelennuk (Lancet, Switchblade)
- pommipillaja multikopter (pisikesest kuni Baba Jaga ja Taiwani karuselliga masinateni)
- kamikaze multikopter

Viimaste arengute taustal oleme ära unustanud suured relvakandjad droonid, nagu Bayraktar ja Predator. Kuigi neid võib ka suurteks vaatlusdroonideks pidada, on nende osas tõenäoliselt evolutsioon toimumas, lihtsalt see ei jõua pildile.

[isonts]

Meie KV häda ja õnnetus on see, et kõik toetub püssiga jalaväelasele. Isegi meie Ussisõdalaste kampaania põhineb sellele, et iga pöösas tulistab.
Mingit EW võimekust näha ei ole. Vbl ei näidata. Kahjuks tundub, et on ebapiisav. Ühest EW üksusest ei piisa nagunii.
See KV arendus on asendustegevus ja rahapõletamine. Tegeväelased leiutavad igapäev uuesti jalgratast. Miljonite eest, mis selle peale on kulutatud oleks meil ammu töötavad süsteemid ära ostetud.
Droonide kohapealt istutakse mune laiaks ja oodatakse Ukraina õpetundi. Õppetund on igapev näha. Ajage jalad tagumiku alt sirgeks ja tehke midagi ära.

Praegu jääb vägisi mulje et osteti 30 iseliikuvat, rebitakse särki ja plaanitakse ainult sellega sõda võita.

[davidsoniharald]

See oli nüüd küll korralik ja põhjapanev analüüs. Pühaba õhta ikka ei tasu konjakit juua.

[lennumudelist]

Viimaste arengute taustal oleme ära unustanud suured relvakandjad droonid, nagu Bayraktar ja Predator. Kuigi neid võib ka suurteks vaatlusdroonideks pidada, on nende osas tõenäoliselt evolutsioon toimumas, lihtsalt see ei jõua pildile.

Aitäh, tõesti, mingi apsu tulemusena jäid ka mul kokkuvõtet üritades need käsitlemata.

Kui vaadata, mis viimati toimub - tekib mulje, et suured ja juhitavate relvadega droonid on kuidagi nagu platsilt välja mängitud. Sõja alguses tegi Bayraktar imetegusid, pääses õhutõrje stardiseadmetele üli lähedale ja pommitas neid. Kaua enam ei ole seda näinud. Oletan: suurepoolne radarijälg + kallis eksemlpari hind + vähene madallennu võime + side vajadus kutsub kurja külla.

Krimmis toimuvast aru saada üritades on tekkinud aimdus, et suur droon mõnikord läheneb rannikule, et provotseerida õhutõrjet aktiveeruma (ja sedakaudu täpsustada õhutõrje asukohta tiibraketi stardi eel). Kas see on niimoodi või on mul eksikujutlem asjast... kui teaks, oleks kindel, aga ei tea.

Mulle tundub, et hetkel on suurte ja täiuslike droonide riski / kasu suhe paigast ära läinud. Risk on vist kõrge ja kasu nõrgapoolne, mistõttu kõige suurem pommitav droon, mida igapäevaselt liigub, näib olevat mõnekümne kilose stardimassiga ja juhitamatu moonaga Baba Jaga. Kui teda fotodel vaatan, tundub olevat sõiduauto hinnaklassis, mitte miljonitehnika. Bayraktari kohta ütleb Google, et maksumus ~5 M USD, Predatori kohta et ~40 M USD "süsteemi kohta" (süsteem ilmselt sisaldab rohkemat, kui pelgalt lendavat komponenti). Venemaa on esitlenud helikopter-droone Termit (hind pole teada), mis peaks võitlema laserjuhitud rakettidega, aga Ukrainas pole neid veel ühtegi nähtud. Nende väikene eelis Bayraktari kõrval võiks olla madallennu võime, aga see on vist ka ainus. Tundub, et tegemist saab samuti olema üsna kalli süsteemiga, mida nähakse siiski parema alternatiivina kopterimeeskonna elu ohtu panemisele.

Samas kirjutatakse, et Türgi jätkuvalt ründab Bayraktaridega kurdi võitlejaid Iraagis, Süürias ja piirialadel. Kurdide eripära on, et neil on maru halb majanduslik seis ja rahvusvahelisel areenil pole neil ühtegi liitlast, kes annaks õhutõrjet (piirkonna paljudes riikides on kurdi vähemus, mistõttu nad hea meelega väldiks Kurdistani riigi teket).

Kipun tegema järeldust, et suur korduvkasutatav ründedroon on ise ahvatlev sihtmärk ja sobib puuduliku õhutõrjega vastase vastu. Toimiva õhutõrjega vastane saab teda alla tuues anda droonitaja rahakotile korraliku löögi - selline droon pole odavam, kui õhutõrjerakett. Seega teda meeleldi jahitakse raketiga. Kuna ta täidab pikamaa ülesandeid ja kasutab töö käigus kas pikamaa sidet või satelliitsidet, on tal raske oma olemasolu varjata. Aiman, et tõenäoliselt raadioluure inimesed võtavad kiiresti ühendust õhutõrjega, kui säärase masina profiil spektrogrammilt välja tuleb.

[Kapten Trumm]

Mida ma üritan öelda, on see, et meie niigi hõredate ridade tingimustes on kahetsusväärne, kui me seda tegevust ei automatiseeri. Esiteks on inimvaatlus vigane (tähelepanu hajub jms). Teiseks võiks see vaatleja teha midagi muud selmet pilvi vahtida. Mis on minu arvates Eesti kontekstis põhiargument selle vastu.

Rootsi oli külma sõja ajal olemas lausa õhuvaatlejate korpus (ilmselt ka rannavaatlejate oma kah), ju siis oma väheste radarite perspektiivi väga pikaks ei hinnatud.

[Kapten Trumm]

Samas kirjutatakse, et Türgi jätkuvalt ründab Bayraktaridega kurdi võitlejaid Iraagis, Süürias ja piirialadel. Kurdide eripära on, et neil on maru halb majanduslik seis ja rahvusvahelisel areenil pole neil ühtegi liitlast, kes annaks õhutõrjet (piirkonna paljudes riikides on kurdi vähemus, mistõttu nad hea meelega väldiks Kurdistani riigi teket).

Bayaraktaride kohta selline nope - need tulid UKR sõja alguses suure käraga, tegid tegusid.....ja kadusid äkki meediast. Miks? Ma ise arvan, et need õhutõrjemasinad, kuhu need droonid vabalt pomme poetasid, ei olnud enam rännakuasendis - ja selline väikelennuki suurune, mittevargne droon pole valmis oleva ÕT jaoks enamat kui polügoonisihtmärk - mis tegelikult juhtub täna ka Iraani droonidega, kellest suurem osa lastaksegi alla. Lihtsalt venelased kasutavad suurt massi ja osa pääseb läbi.