UKRAINA sõjatööstusest

[Peeter]

Sellel üle 100 meetri sügavusel Arsenalnajal on vägagi looduslik põhjus. Nimelt tuleb metrooliin üle jõe ja sõna otseses mõttes sõidab mäe sisse. Ühel pool jõge on tasane ja madal platoo (metrooliin on maa peal isegi), ja teisel pool jõge on justkui mäena püsti kõrge platoo. Ja ilmselgelt "planeerus" siis see esimene metroojaam teisel pool jõge iseenesest nii sügavale. Lihtsalt seda looduslikku asjaolu on kasutatud ka kaitse- ja julgeoleku aspektist. Aga mitte, et meelega kaevati niiiiii sügavale.

[Kilo Tango]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... levad-itta

Ukrainas või meie enda kaitsetööstuspargis kindlasti vajalikud masinad, jutt on arusaadavalt moekatest CNC trei- ja freespinkidest, sobiks kindlasti ka mürsutoorikute töötlemiseks.

Mürsutoorikute töötlemiseks on need masinad suhteliselt sobimatud tegelikult. Tegemist on 5-teljeliste CNC freesidega. Mürsutooriku jaoks on märksa lihtsamat masinat vaja. Saab teha, aga see oleks kordi aeglasem, kui õige tööriistaga.

[Kapten Trumm]

Maapealset hoonet UKR mürsutehase jaoks kasutada ei saa, selle asukoht ei jää saladuseks ja kogu UKR territoorium on vene rakettide tabamisulatuses - venelased hakkavad lihtsalt taolist sihtmärki süstemaatiliselt pommitama. Seepärast ainus võimalus on ronida maa alla.

[Kapten Trumm]

Sellel üle 100 meetri sügavusel Arsenalnajal on vägagi looduslik põhjus. Nimelt tuleb metrooliin üle jõe ja sõna otseses mõttes sõidab mäe sisse. Ühel pool jõge on tasane ja madal platoo (metrooliin on maa peal isegi), ja teisel pool jõge on justkui mäena püsti kõrge platoo. Ja ilmselgelt "planeerus" siis see esimene metroojaam teisel pool jõge iseenesest nii sügavale. Lihtsalt seda looduslikku asjaolu on kasutatud ka kaitse- ja julgeoleku aspektist. Aga mitte, et meelega kaevati niiiiii sügavale.

Nõuka suurlinnade metrood on üldjuhul ehitatudki tsiviilkaitset silmas pidades, lihtsalt tuumapommi eelsed võivad olla tiba madalal, kuid sellist nagu võib läänes näha, kus tänav on õhukese betoonlae taga, kohtab seal harva. Ka Helsinkis ja Stockholmis on need pigem madalal sügavusel ja tunnelite seinte mittevooderdamine näitab, et mingit tõsisemat kaitsefunktsiooni neil pole. Paari erandiga, Helsinkis on paar jaama varjendid, kuid mitte kuigi sügaval (Kamppi metroojaam näiteks).

Kui nõuka riik lõhkas Semipalatinskis oma esimese tuumapommi, siis ehitati sinna steppi ka üks metroojaam ja jupike tunnelit. Juba see näitab asjade tõsiselt võtmist.

Muidu kõik jaamad ja tunnelid ei ole sügaval ja neid ei kasutata spetsrollis. Ka Kiievis on taolisi - kuigi Kiievi oma on ehitatud peale sõda. Huvitava vahemärkusena - nõuka ajal ehitatud juhtkonnapunkrid (päris kindlasti on selline ka Kiievi valitsusasutustes olemas, ka Zelenski tarbeks) omasid üldjuhul varuväljapääsu metrosse. Ju siis arvestati, et peasissepääsust enam välja ei saa (kinni varisenud). Youtubes on rohkelt videomaterjali Moskvas asunud objekti 703 kohta, mis on nüüd muuseum - tegemist oli välisministeeriumi hoidlaga eriti väärtuslikele dokumentidele (!). Avariiväljapääs avanes metrootunnelisse. Moskvas on muidu üks tunneli lõik analoogsel põhjusel (et vältida liini maapeale tulekut) 185 m sügavusel. Jaamasid seal pole.

Kui jutt aga tuumatümika peale läks, siis võibolla on huvitav teada, et õhutõrjesüsteem S-300 olla samas stepis läbinud EMP vastupidavuskatsed reaalse tuumapommiga. Pomm muidugi lõhati toona maa all, eks masinad pargiti siis epitsentri ligidale.

[wolfgang]

No piiteri metroo on sellepärast nii sügaval, et see linn asub jõe deltas, ürgorus, kuhu sa midagi eriti ei uurista. Liinid käivad jõgede alt ja päris 10 cm jõepõhjast on seda, nende tehnoloogiate juures, ehitada keeruline. Niigi on need tunnelid seal suhteliselt paska urgitsetud ja, et need kokku ei kukuks, on need vooderdatud nn. tuubingutega(pm nagu ahjupotid, aga terasest, tunneli raadiusega, käivad neljast küljest poltidega kokku ja moodustuvad tunneli perimeetri). Ilmselt on Moskvas suuresti samal põhimõttel see metroo suht sügav. Londonis on ka mõni jaam jumala sügaval, ikka annab selle eskalaatoriga sõita. A mõni jaam on jah trepist paar madet alla ja päral. Mõni jaam on suisa nii madala, et polegi millegagi kaetud ja näed taevast.

[Gideonic]

Natuke teemasse tagasi ka. Strateegiliste tööstusharude ministri Aleksandr Kamõšini sõnade järgi :

https://ukrainetoday.org/production-of- ... overnment/

Ukrainas väidetavalt toodeti 2023 42x rohkem miinipilduja miine kui 2022. Mürske 3x rohkem. Targu muidugi ei mainita mis tasemelt hüpe toimus. Sel aastal loodetakse mürsutootmine kuuekordistada. Põhiliseks piiranguks olevat lõhkeaine ja püssirohu vähesus (globaalsel turul).

Ehk midagi ikka tehakse küll.

[teeline35]

Valik ikka 10M inimese hulgast. Täpselt samadel põhjustel ei ennusta ma edulugu Kamina plaanidele hakata moona tootma Audrus või Lääne-Nigulas. Näiliselt nagu taevamanna kohapeal - et tasuvad püsivad töökohad kõrge töötusega kohas, aga hakkad otsima, kes tööd teeks, siis tühjagi....alkoholipudelisse vaatajaid rohkem kui töötegijaid. Näppe sedasi ennegi kõrvetatud.

Läheb teemast välja, aga milles probleem? Inimesed kaovad kui pole piisavalt tasustatud tööd. On elamisväärse palgaga töökohad ja inimesed tulevad kui miinimumpalka maksad , siis muidugi valid nende kohapeale jäänud joodikute hulgast ja pettud!

[ahto42]

Maapiirkonnatööstusega on jah see jama, et nö kohusetundlike töötajaid pole. Tartu piirkonnas on Palmakol, Valiol ja ka kindlasti paljudel teistel suurtööstustel omad bussiliind tellitud töötajatele linnast. Tuttav kunagi sõitis neid liine. Vara Saeveski peale oldi samuti pahased, et miks kohalikke ei palka. Vastus lihtne, toodang peab ka pärast palgapäeva väljuma.

[ahto42]

Miskit ikka toimub
https://www.youtube.com/watch?v=elJyKX5A6Vs

[Turist 47]

Natuke teemasse tagasi ka. Strateegiliste tööstusharude ministri Aleksandr Kamõšini sõnade järgi :
https://ukrainetoday.org/production-of- ... overnment/
... Sel aastal loodetakse mürsutootmine kuuekordistada. Põhiliseks piiranguks olevat lõhkeaine ja püssirohu vähesus (globaalsel turul).

"Äsja" lugesin artiklit Lääne mürsutootmisest (usun, et oli, kas NYT või "lähedalt" seotud artikkel. Viidet netu.)
Sõnum oli, et "peamiseks piiranguks olevat kestade, hülsside tootmine...

Viimasel ajal ei ole mainitud (vist?), aga ca aasta tagasi väideti, et Ukraina süsteemselt korjab taaskasutuseks kasutatud erinevaid hülsse.
"Külamehed" väidetavalt teenisid ka raha, viies neid kogumise kohtadesse.

[Leo]

Laskemoonatööstus ei nõua tegelikult suures koguses tööjõudu. Kogu Soome peale tegeleb näiteks põhitööna laskemoona tootmise ja hooldamisega mõnisada inimest. Tootmishooned on tavaliselt kerged ja maavallidega ümbritsetud, et kui juhtub õnnetus ja pauk käib, siis lendab lööklaine ja sodi peamiselt taevasse. Kas ka maa-aluseid tootmisasutusi on, ei tea, kuid paljud laod on küll maa alla ehitatud tunnelitesse tehtud. Muidugi on osa varudest ka taeva all merekonteinerites, samuti maavallide vahel, kuid enamik on ikkagi nii hajutatud ja peidetud, et õnnetuse või otserünnaku korral võimalikult vähe häviks.

[goga66]

Võibolla teostamatu aga Ukraina võiks V1 tootmise käima lükata. Varustatuna tänapäevase GPS-ga ja juhtseadmetega oleks vägagi ohtlik relv. Sakslaste V1 mootor oli geniaalselt lihtne kuid sai suure kiiruse (>400 km/h). Ja lastiks igati kobe lõhkeaine kogus. Seda saaks lausa rindel liugpommi asemel kasutada.

Ukrainal on omamaine päris korralik raketitööstus olnud pikk aega. Neil ei ole mitte mingit põhjust minna tagasi mingi ülimalt töömahuka ja jaburalt keerulise 2MS käki tootmise juurde. Mis nad teevad/ei tee ja miks on teine teema. Kui vastasel on võimalik lasta väga pika vahemaa taha, siis on väga raske niivõrd spetsiifilist tööstust rajada.

Arendavad, loodetavasti edukad testid ja hakkab tootmine ka

"Täna märgati esimest reaktiivmootoriga UAV-d. Ukraina arendajad tegid testlende. Arvestades kuju, tundub see olevat mingi kamikaze-droon, millel on üsna suur lõhkepea.
Uus Ukraina droon testimisfaasis."

"Oleme reaktiivjõul edukalt katsetanud väga võimsaid linde," ütles arendusmeeskonda kuuluv Max Glushak.
https://x.com/NOELreports/status/174767 ... 83934?s=20




klipp testlennust.
https://x.com/NOELreports/status/174767 ... 70241?s=20

[Kriku]

Tiibraketi jaoks kahtlaselt võimekas?

Ei tea, kas see maandus ka?

[Walter2]

Telik on kerest lahtikäiv - stardil jääb see raam maapeale ja ''maandub'' see asi sihtmärgi pihta. Kuidas seda testitakse ei teagi, lend koos telikuraamiga pärsiks tugevalt lennuomadusi ning kõhule maandumine lõhuks asja märgatavalt.

[Kriku]

Jah, sul on õigus. Testlennu tegi ilma telikuta.