EV energia ja julgeolek

[manjabes]

Kliimaministeeriumi energiaosakonna juht arvab nii https://www.err.ee/1609218258/vaks-elek ... -tuulikuid

Tundub, et tulevikus peab õppima talveunes elama, sest talvel siin elektrit ei ole või kui ongi, siis ei jaksa seda tarbida.

[Getorix]

Meie probleem ongi, et suur osa uue aja ametnikke elab selles Euroopalikus rohepöörde idees. Paneme püsti Hiinast toodud tuulikuid ja akudest koosnevad salvestusjaamad ning elame õndsalt. Suva, mis see reaalselt maksab ja kaua kestvus on.
Piisab ühest litrist Narva, et see illusioon kohe ära laguneb. Juba täna peaks hakkama alternatiivjaamu ehitama, sest kriisi korral tõmmatakse maha nii Narva kui ka merekaablid.
Eesti haavatavus on territooriumi väiksuse tõttu suurem, kui Ukraina oma.

[Gideonic]

Hawaii'l asendati vana söejaam akude ja rohenergiaga. Tulemus oli see et seal olid just elektrikatkestused:

https://www.hawaiianelectric.com/update ... ng-outages

https://twitter.com/TheFrackingGuy/stat ... 4214985920

Mis seal täpsemini välja vahetati võib lugeda siit:
https://www.canarymedia.com/articles/en ... coal-plant

Igatahes ennem seda muudatust katkestusi ei olnud.

[kalvis]

Kliimaministeeriumi energiaosakonna juht arvab nii https://www.err.ee/1609218258/vaks-elek ... -tuulikuid

Tundub, et tulevikus peab õppima talveunes elama, sest talvel siin elektrit ei ole või kui ongi, siis ei jaksa seda tarbida.

Kurb aga meie Riigi ametnikud on lollid nagu lauajalad. Seda teeb Brüsseli Rohepesu - täiesti mõtlemisvõimetud idioodid juhivad Riiki.
Ametnik vaatab oma Exceli tabelis arve ja ei saa lihtsast asjast aru - installeeritud taastuvenergia töötab täisvõimsusel suhteliselt lühikest aega. Seejuures on eriti levinud samaaegsus - kõik pargid toodavad täisvõimsust samadel tundidel. Seejuures ei tea ametnik, et talvel PP ei tooda suurt midagi ja TP suhteliselt vähe (kuna tuul on nõrk). Aga just siis on elektrinõudlus maksimaalne. Suvel on vastupidi PP ja TP toodavad üle eesti tarbimise aga ka teistel on nii ja elekter on miinushindadega. Ükski Eestis rajatav salvestusvõimsus ei suudaks suvel salvestada ja talvel tarbida, see on täiesti ebareaalne.
Kuigi sest on räägitud siis talvel on ainuvõimalik toota puuduolev elekter soojuselektrijaamaga (vahet pole gaas, puiduhake, põlevkivi, süsi jne.). (Tuumajaamaga saab osaliselt kuna tuumajaam ei tohi olla suurem kui eesti suvine koormus)
Veel unustab ametnik ära, et eesti ülekandeliinid naaberriikidesse on vägagi nõrgad!!! Üleliigne tuul ja päike tuleb naabritele müüa aga kui link on nõrk siis pole see võimalik. Ja vastupidi kui meil on omal elektrit puudu on ainuvõimalik osta naabritelt aga kui puudujääk on niii suur et ikka ei jätku siis saabub lausa katastroof (blackout, seesama mis juhtus Texases). Juba täna on lingid piiripeal, no ei saa soovitud kWh transpportida soovitud koguses, kui aga lisame veel läheb asi vägagi ebastabiilseks.
Eilses rahandusministri esinemises oli kuulda - Valitsus tõmbas kriipsu peale Enefiti juhitavate võimsuste ehitamisel. Koalitsioonipartnerid tülis, põhjalaskjaks sotsid.

[parkija]

Kaunis pikk lugu , siiski tasub lugeda , ERR i uudisteportaalis avaldatud :
https://www.err.ee/1609217707/andres-no ... va-elektri

[Gideonic]

Kaunis pikk lugu , siiski tasub lugeda , ERR i uudisteportaalis avaldatud :
https://www.err.ee/1609217707/andres-no ... va-elektri

Hea artikkel!

2021. aasta seisuga kaeti energia tarbimisest 2,1 protsenti põletamisvabalt. Taastuvenergiaks nimetatust 92 protsenti moodustas põletamine, millest puidu osa oli 93 protsenti (statistikaandmik KE-0240 "Energia tarbimise andmed"). Eesti taastuvenergia poliitika on sisuliselt puidu põletamise poliitika. Vägisi tekib mõte, nagu tuleneks nimetus "rohepööre" sellest, et mets on enne ahju ajamist roheline.

Elektritootmisvõimsused on kallid ja pika tasuvusajaga. Tuule-päikeseelektri osakaalu oluline suurendamine koos salvestusvõimsustega ja tuumaelektrijaama ehitamine tähendab nelja-viiemiljardilist investeeringut. Elektri tootmisvõimsused ületavad siis kolm kuni viis korda tipptarbimist. Need võimsused tuleb maksimaalselt tööle rakendada ja leida tee, kuidas toodetud elektrit majanduses ära kasutada. Keegi ei hakka investeerima suurtesse tootmisvõimsustesse pelgalt loosungi all "lähme üle taastuvenergiale", kui pole selge investeeringu tasuvus.

Riigikontrolli esitatud aruandes "Eesti elektrisüsteemi valikud" (06.11.2023, soovitaks kõigil tutvuda) on välja toodud rida väga tõsiseid puudusi Eesti elektrimajanduse korralduse ja varustuskindluse tagamise osas, millega ka autor täielikult nõustub.

Aruandes jookseb punase joonena läbi hinnang, et Eesti elektrimajanduses puudub olulistes osades selge ja realistlik strateegia ja taktikaline plaan, kuidas saavutada poliitiliselt seatud eesmärke, mis loosunglikud ja ebamäärased. Näidatakse, et puudub reaalne plaan, kuidas tagada Eesti (elektri)julgeolek ehk varustuskindlus.

Arutelud, kui palju ja kuhu uusi tuule-päikeseparke Eesti vajab, on sisutud, kuni puudub jätkusuutlik majandusmehhanism, kuidas Eesti omatoodetud elekter konkurentsivõimelise hinnaga turule pääseb. Praegu see seda pole ja kehtivate seaduste taustal praktiliselt puudub võimalus selle saavutamiseks.

Ettepankekud olukorra parandamiseks ka väga huvitavad. Üks idee onLõpetada kaugkkütte monopolid:

Eestis on kaugküttevõrk monopoolne ja teised isikud ei saa sinna tarnida üle jäävat odavamat jääksoojust. Ka kaugküttes (nii nagu teistes energiavõrkudes) tuleks lahutada soojuse tootmine, mis toimub vabaturul, võrgutegevusest kui loomulikust monopolist.

Majanduslikult on otstarbekas tarbida ära kõigi tootmisvõimsuste poolt igas tunnis võimalik toodetav kogu elekter. Turuga tuleks liita uus tarbimisliik – odava hinnaga juhusliku kõikuva koormuse tarbimine. Kokku jaotuvad püsikulud suuremale müügimahule ning nii elektri kui võrguteenuste hinnad alanevad. Üks sarnane on elektri salvestamine, kuid selle investeeringud on suured ja tarbimismahud siiski piiratud.

Kõige odavam ja tehniliselt lihtsaim viis on ebakorrapäraselt võnkuvat elektrilist võimsust kasutada soojuse tootmiseks kaugküttevõrgus, hajutades tootmist sõltuvalt elektrivõrgu läbilaskvusest. Kaugküttevõrk koos võnkuval režiimil töötava, soojust tootva katlamajaga kompenseerib saastevaba ja tasuta tuule-päikeseenergia kõikumist, tagades kokku parima kasutuse ja vähima põletamissaaste.

Tuule ja päiksese kohta:

Päikeseelektri toetustele piiranguid pole seatud, kuid talvekuudel päikeseelektrit peaaegu pole. Analüüsides 30 kõige päikeselisema päeva tunniandmeid, selgub, et 1500 MW ülekandevõrku töötavaid päikeseparke ei suuda läbi salvestamise katta isegi ööpäeva tarbimist. Päikeseparkide võimsuse kasv üle 1500 MW tundub ebareaalne, kuna 1500 MW on suvisest tunni tipptarbimisest juba oluliselt suurem.

Kuhu ja mis hinnaga me selle üle jääva elektri saaksime müüa? Päikest on samal ajal ka teistes riikides, lõuna pool rohkem kui meil. Seni on planeeritud 750 MW salvestusvõimsusi kaheksa kuni kümne tunni jaoks, mis ei kata isegi suvist öist tarbimist. Väikseim tunnitarbimine on olnud jaanipäeva varahommikul, 540 MW.

Tuult on aasta läbi, kuid mitte pidevalt. Praegusest kümme korda suurem tuuleparkide võimsus 3500 MW koos 1500 MW päikeseparkidega katab (2022. aasta tuuletingimustes) kogu tunnitarbimise 45 protsenti aasta tundides. Varustuskindluse tagamiseks peab 30 protsendil aasta tundidest töötama 500–1200 MW juhitavat põletamiselektri võimsust, mis töötab ebaökonoomsel kõikuval koormusel ja peab pääsema seejuures omahinnaga turule. Kui ei pääse, tuleb nendel tundidel vajalik elekter importida.

Tundub, et on püstitatud põhjendamatu eeldus, et meie toodetud tuule-päikeseelekter on alati suurel turul konkurentsivõimeline ning hind katab investeeringu kulud, andes ka kasumit. Kui see nii oleks, siis oleks turg ammuilma sellele üle läinud. Tegelikult jätkusuutlikku majandusmehhanismi, millega oleks tagatud põletamisvaba elektri turule pääs, praegu seadustes pole.

Riikidevaheliste ühenduste rajamine on pikk ja kulukas. Seadusandja ja valitsus peavad kümme aastat ette teatama, kas Eesti riigi elektrimajandus on tootmisharu, mis suunatud ekspordivõime kasvule, või on riik valinud tee, et vajalik elekter imporditakse ning selle tootmist Eestis ei arendata. Loosungiga, et toodame ise tuulest-päikesest, kattes oma toodetuga tarbimise ja müües ülejäägi teistesse riikidesse, pole sisuliselt midagi peale hakata.

Mõttetuks osutub riigikogu otsus, millega energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) kohaselt (EnKS § 321 lg 1) moodustab aastaks 2030 taastuvenergia Eesti elektrienergia tarbimisest sada protsenti ning riigisisesest energia tarbimisest vähemalt 65 protsenti. Tegemist on sisutühja poliitilise loosungiga, mida pole reaalmaailmas võimalik üldse täita.

Konkreetse analüüsi ja põhjendustega saab tutvuda autori eelmises artiklis "Kui palju saab tuule-päikeseelekter asendada põlevkivielektrit?", Riigikogu Toimetised nr 47/2023 lk 51–58. Seal on arvandmete alusel näidatud, et tuule-päikeseelektriga üksi ei ole reaalselt võimalik tagada sadat protsenti elektri tarbimisest, rääkimata 65 protsendist kogu energiast. Vähem oli käsitletud majanduslikke ja seadusandlikke tingimusi, mis takistavad seatud eesmärkide täitmist. Käesolevas artiklis keskendume rohkem sellele poolele, korrates ka mõningaid olulisi arvandmeid.

Eesti (elektri)julgeolekut ehk terviklikku varustuskindlust ei saa rajada impordile ja võrguühendustele teiste riikidega

Nii on seda aastaid esitanud Elering ja energia eest vastava ministeeriumi ametnikud. Väited, et 1000 MW kaabliühendust Soomega tagab Eestile varustuskindluse, tähendab sisuliselt, et Soomes on igal ajahetkel 1000 MW Eesti tarbimisvajadust kattev elektri ületootmine, mis tagab meile varustuskindluse. Kui kusagil tekib elektri puudujääk, katavad kõik riigid eelkõige oma tarbimise. Rääkimata olukorrast, kui Soome-Eesti kaabliühendused katkevad.

Viimase lingi tooks eraldi välja:
https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numb ... ielektrit/

Aga ilmselgelt ei tea inimene kes on 50 aastat tootmisettevõtetes (üle 25 aasta energeetika vallas) mitte midagi, ja vaja on suuremaid loosungeid nagu 120% või mis siin hiljuti just väideti

Tasub kindlasti artikel lõpuni lugeda, palju häid tsitaate on veel, aga postisus niigi juba väga pikk

[kraal]

(Tuumajaamaga saab osaliselt kuna tuumajaam ei tohi olla suurem kui eesti suvine koormus)

Mina väidaks vastupidi. Tuumajaam võib olla suurem aga mitme reaktoriga.
Pealegi me peame süsteemi vaatama koos lähiriikidega - Soome, Rootsi, Läti ja Leedu. Miks mitte ka Poola.
Kui kõigis riikides on Tuumajaamas saab hoolduspausid suve peale ära jagada ja kui tuleb talv siis jaamad töötavad täies võimsuses.
Rootsi arvestab, et aastaks 2050 nnende elektritarbimine kahekordistub. Eelkõige suureneb rohelise vesiniku vajadus ja seda on vaja tööstusele. Lisame siia ka veel elektriautod, soojuspumbad ja miks mitte ka lihtsalt elektriga kütmine kui elekter on taskukohane. Kui me sooime, et majandus muutkui aga tõuseks siis selle eelduseks on tööstus. Tööstuse eelduseks on konkurentsivõimeline energia. Kui energia on konkurentsivõimeline tuleb ka tööstust ja ka elektri tarbimine tõuseb.
Puidu põletamine ei ole lahendus. Kui Euroopa Liit näeb, et puitu mida aetakse kateldesse saab väärindada teisiti kui lihtsalt põletamine tuleb kohe CO2 maks peale. Tulevikus ei ole mõeldav, et ajame aga puitu katlasse see ei päästa. Pealegi juba praegu kipub puidust puudu tulema.

[Kilo Tango]

...

Tuumajaamaga saab osaliselt kuna tuumajaam ei tohi olla suurem kui eesti suvine koormus
...

Sa oled endiselt kinni selle lolli mõtte küljes, et tuumajaama väljundvõimsust ei saa juhtida. Saa ükskord üle. Saab juhtida väga hästi. In fact, valdav enamus maailma reaktoreid töötavad kogu aeg koormust jälgivas režiimis.

Fermi planeeritava BWRX-300 reaktori võimsust saab juhtida 50% ulatuses. Kahe reaktoriga siis 25-100%.

Mis su probleem nende tuumajaamadega õigupoolest on? Tehnoloogiast aru ei saa, aga vaja on ikka plärtsuda. Soojusjaamad peavad jääma varujaamadeks juhul, kui tuumajaam ja tuul ja import ei suuda kogu talvist tarbimist ära katta (päike seda niikuinii ei suuda).

[ahto42]

Kaunis pikk lugu , siiski tasub lugeda , ERR i uudisteportaalis avaldatud :
https://www.err.ee/1609217707/andres-no ... va-elektri

Kahjuks on see poliitikute ja muude sellise "expertide" ametikohtele omane: Annab jumal ameti, annab ka mõitsuse, Või Valter Teppan kunagi autolehes MNT tehnoosakonna kohta:"Miskipärast arvatakse seal majas, et ametiga kaasneb automaatselt insenertehniline kompetents.
Seal ametis peaks olema nõue, et autoehituse eriala peaks olema lõpetatud."

[parkija]

Hetkel kiimaminister ERR i Vikerraadios

[kraal]

Sa oled endiselt kinni selle lolli mõtte küljes, et tuumajaama väljundvõimsust ei saa juhtida. Saa ükskord üle. Saab juhtida väga hästi. In fact, valdav enamus maailma reaktoreid töötavad kogu aeg koormust jälgivas režiimis.

Fermi planeeritava BWRX-300 reaktori võimsust saab juhtida 50% ulatuses. Kahe reaktoriga siis 25-100%.

Mis su probleem nende tuumajaamadega õigupoolest on? Tehnoloogiast aru ei saa, aga vaja on ikka plärtsuda. Soojusjaamad peavad jääma varujaamadeks juhul, kui tuumajaam ja tuul ja import ei suuda kogu talvist tarbimist ära katta (päike seda niikuinii ei suuda).

Omalt poolt kommenteeriks, et tuumajaama saab väga hästi reguleerida aga ei ole mõistlik nt. kahest jaamast üks pool aastat seisab, sest suvel nii palju elektrit vaja ei ole. Selline käitamine ei ole efektiivne. Tuumajaama põhikulu on kapitalikulu ja kui jaam seisab siis see raha ei tooda. Kütus on tuumajaamas väga odav võrreldes muude püsikuludega.
Soojuselektrijaamaks kõlbab gaasijaam. On ta siis turbiin või kateldega. Selline jaam saab olla sooja tarbija juures ja tuld saab hoida kogu aeg sees. Suvel ka vaja sooja vett. Põlevkivijaamad selleks ei sobi. Õigemini saab hakkama aga on väga kallis. Kütust peab kaevandama ja ei ole ju mõeldav, et kaevurid pool aastat on tööl ja pool aastat ei ei tee midagi. Teine asi on, et sellise jaama seiskamine ja käivitamine ei ole nupust lülitamine. See on pikk protsess. Lisaks katlad lagunevad kohutava kiirusega kui need üles kütta ja siis jälle maha jahutada jne. Lisaks kui jaam ei tööta siis raisk roostetab ja mädaneb kõvasti. Muidugi ka personal kes peab olema kogu aeg valmis ja need soovivad ka palka. Ehk siis põlevkivi jaamaga ka sama lugu, et peab pidevas töös olema. Siis kulub vähe ja ülelpidamine on palju odavam. Korra aastas peab vast tegema pikemaid hoolduspause. Seisva energiabloki käivitamine kuniks hakkab elektrit tulema võtab aega vähemalt 24h. Selleks ongi kuum reserv ja külm reserv. Kuumal reservil hoitakse tasapisi tuld katlas ja vajadusel antakse rohkem kütet juurde. Külmasl reservil on süsteemid osaliselt konserveeritud ja seda käivitamist planeeritakse pikemalt ette.
Huvitav fakt. Need uued katlad mis Eesti SEJ on. Ei seisa otseselt maapeal vaid ripud üleval. Kui katel kuumaks köetakse siis tema alumine ots langeb pool meetrit madalamale. Nii palju on sellel kolakal soojuspaisumist.

Praegu näidatakse näpuga Auvere jaama peala, et ei osata teha. Kui me vaatame ajalukku siis Balti Soojuselektrijaama valmimisel hakati seda peale valmismis kohe otsast remontoima ja stabiilne töö saavautati vast alles paarikümne aasta pärast. Auvere jaam on hoopis teise tehnoloogiaga. Seal põletatakse lisaks põlevkivile ka samal ajal puitu ja gaasi mis tuleb õlitööstusest. Suur osa puidust on puidujäätmed mis tulevad muideks Saksamaalt ja Hollandist.

[parkija]

Veel ERR i uudisteportaalist , uudis mille valguses ei peaks meie otsustajad põdema tuumajaama rajamise teemal , vaid mõistma et see on õige ja parim valik .

https://www.err.ee/1609220589/suurbrita ... a-koikjale

[Wots]

Veel ERR i uudisteportaalist , uudis mille valguses ei peaks meie otsustajad põdema tuumajaama rajamise teemal , vaid mõistma et see on õige ja parim valik .

https://www.err.ee/1609220589/suurbrita ... a-koikjale

Mis mõttes meie otsustajad?

Raske öelda, millal viimati tehti riiklike otsuseid arvestades kohalikke oluside ja huve. Liiga pikalt on juba käinud (ja suure tõenäosusega jätkub) protsess kus kõik , mis kuskil Brüsselis välja mõeldakse siis meil viiakse 300% plaani ületamisega täide.

Energia sektor Eestis on igasuguse praktilise väärtuse ja kaine mõistuse kaotanud. Põhjus pole teadmatuses vaid lihtsalt tüüpiline korruptsioon ja ametnike isiklikud huvid.

[parkija]

Meie kliimaminister soovib meie oma tuumajaama rajamise otsustamise tõugata riigikogu kätte , saab jälle otsustamist kaugemale lükata , teades sotside vastuseisu tuumajaama rajamisele ja peaministri tuuleenergia lembust , kahtlane , väga kahtlane , kas tuumajaam rajatakse , vajadus on ilmne .

[Kriku]

London tahab, et suurte tuumajaamade kõrvale tuleks ka moodulreaktorite park. Selleks plaanib valitsus leevendada praeguseid reegleid. Uued reeglid lubaksid moodulreaktoreid rajada praktiliselt kõikjale, vahendas The Times.

Uute eeskirjade alusel ei tohi moodulreaktoreid rajada piirkondadesse, kus elab üle viie tuhande inimese ruutkilomeetri kohta. Mujal lähevad praegused piirangud palju leebemaks. Ametnikud eeldavad, et arendajad tahavad püstitada moodulreaktoreid tööstuspiirkondade lähedusse või piirkondadesse, kus on kvalifitseeritud tõõjõud ja kaasaegne taristu.

https://www.err.ee/1609220589/suurbrita ... a-koikjale