"Tankid EKV-le"

[Kapten Trumm]

Stridsvagen oli pigem selles mõttes, et neid on lootust saada nagu muud rootsi kolu - niisama.

Leo 2 on hea variant, aga kas neid enam saada on kuskilt, saksa arsenalid juba kiiremate/aktiivsemate poolt laiali kantud?

Juudid müüvad küll, nad on riskides poliitilise tule alla müünud oma tehnikat ka sinna, kui kisa kindel on (nt Argentiina 70ndate lõpus).

[uusmario]

Masinatel nagu Twardy, T-80UD, T-90, T-84 on kasutusel passiivsed öönägemise seadmed, sihikudki ei ole enam nii võrd puhtalt vene omad, vaid valminud koostöös nt prantslastega.

Muideks ka M1A1 Abramsil (ja ilmselt ka M1A2) on juhil kasutada aktiivneöönägemine.

IR-laterna olemas olu ei tähenda tingimata et tankil on aktiivneöönägemine.

[araterI]

StridsvaGN mitte StridsvaGEN nagu selgus.

See on mingi eriti pull loom
http://en.wikipedia.org/wiki/Stridsvagn_103
Huvilistel tasub kogu jutt läbi lugeda - ikka väga veider sell see 103

Hea pealtvaade on sellel mudeli pildil
http://www.modellversium.de/galerie/artikel.php?id=1176

Selle poolmuidu juures oleks huvitav hinnanguline maksumus ja et kas hoolduskuludes mingit kala ei peitu

PS muuseas T-72-de kohta üks sell kirjutas, et mehaanika peab rämedalt hästi vastu, kui välja jätta linnalegend sõites tulistamisega käigukasti kokkujooksutamisest, aga õli sööb nagu loom, oleks vaid peale valada

[Kapten Trumm]

See Stridsvagen on tehtud puhtalt selliseks tarvitamiseks, mida siin paar lehekülge arutatud on. Kaevab end ise masse (masin on ekstra madal), laseb paar pauku ja tagurpidi minekit. Siis natuke maad eemal kordub sama asi. Tänu torni puudumisele ja meeskonna asumisele tanki taga otsas on eesprojektsioonis meeskond vastase tule vastu ülihästi kaitstud.

105 mm kahur muidugi iseasi.

[araterI]

Küsimus siis Stridsvagni puhul selles, et kas plussid (profiil, kaitstus jms) kompenseerivad puudused (väike kaliiber, mittekeeratav jms).

[paul]

Keeratavuse-mittekeeratavuse kohta on natuke siin (aastad on omaette ooper):

In 1967 Norway carried out a two week comparative observation test with the Leopard 1 and found that with closed hatches the 103 spotted more targets and fired faster than the Leopard.
In April to September of 1968 two 103s were tested at the British armored school in Bovington and reported that "The turretless concept of the "S"-tank holds considerable advantage over turreted tanks".
In BAOR 1973 the 103 was tested against the Cheftain. Availability never fell under 90% and the final report stated "It has not been possible to prove any disadvantage in the "S" inability to fire on the move.".
In 1975 two 103s were tested at the American armor center at Fort Knox. The result was that the 103 was more accurate that the M60A1E3 but fired on an average 0.5 seconds slower.

Päris põnev on seegi, et kolmas meeskonnaliige vaatab taha - ta saab põgenemisel vagnit juhtida nii, et tugevam soomus (esiosa) jääb vaenlase poole.

[MadMan]

Rootslaste enda test näitas, et rünnakul saab S-tank Leopardi käest haledalt kotti, aga kaitses on parem. Sõda ei koosne ainult kaitselahingutest, sest parim kaitse on rünnak ja ka sellele tuleb mõelda.

[araterI]

Poland received 128 Leopard 2A4 from German Army reserve stocks as military assistance, only paying for the transportation costs.
http://en.wikipedia.org/wiki/Leopard_2

Altruism on ikka säilinud . Aga A4 näikse ikka kehvem isend olevat kui A5 ja sealt edasi.

[Kruuda]

Teeks vahe kokkuvõtte, Leopard 2 ja Abrams jagavad sama 120mm kahurit ja on mõlemad Eestile sobivad. 105mm kahuritega liikuvad soomustatud laskepesad on toredad humanitaar abi korras ja ka siis kallid. Mis puutub Merkavasse siis see oleks minu arvates maailma parim tank aga miskil põhjusel ei ole selle tootja riigi tehnika üheski teises riigis sama efektiivne kui kodumaal. Samuti jätaks välja Prantslaste Leclerci ja Inglaste Challenger 2 ehki see viimane oleks vägagi tegija kui hind sobiv oleks. Siis jääb veel T90 Venemaalt või mingisugune T80 arendus Ukrainast. Hinna poolest oleksid soodsamad aga puuduseks see et meie vastane kasutab samu tanke ja tal on neid rohkem, kvalitatiivne erinevus jääb ära. Nii et ei olegi eriti lai valik ja põhjused vaidlemiseks rohkem põhimõttelist kui praktilist laadi.
Tuleks nüüd põhimõtete juurde, see hulk tanke mida vajaksime oma vastase tõrjumiseks/heidutamiseks ei ole mitte 45 nagu mõned unistavad vaid sadades. Võiks ehk alustada nii 300 aga sellise hulga puhul tekkivad Eesti suurusel riigil juba kaadriga seotud probleemid (ok need on lahendatavad nagu ka enamik teisi probleeme). Kas ei võiks ikkagi proovida vastase tanke/soomukeid üldse mängust välja jätta? Võimalused on ju olemas, kopterite, tuumarelva , tiibrakettide, juhitavate mürskude ja ilmselt veel mitmete teiste abivahenditega.

[potentate]

NANOTEHNOLOOGIA ON TULEVIKU RELV.... 300 vaenlase tanki ei ole midagi kui neid ründab 100 mürgist äädikakärbest :S

[araterI]

Lugemist vahekokkuvõtete vahele
http://www.allempires.com/forum/forum_p ... =3343&PN=6
http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... 283&page=6

Soomuse hävitamise kohapealt aga tuleb ilmselt jah meeled avali hoida. Unistus CG-dega metsavendadest on küll romantiline aga mitte väga perspektiivikas. Raketisüsteemide vastumeetmetega paistavad venelased palju vaeva nägevat. Juhitavad mürsud paistab üha enam selle taustalt välja. Ei maksa ka kaitserajatiste rolli alahinnata. Krt meie idapiir on ikka taevakingitus kus natuke tõsisemalt mõelda. Vat lõunas tuleb probleem.

Leo2 "reklaamvideo" discoveryst
http://www.youtube.com/watch?v=Mgl2g2-UCZM

[Kruuda]

Noh, Leopard 2 peetakse laialt levinud arvamuse kohaselt jah parimaks ja ka meie naabritel on samal raual põhinevad nii tunduks see loogiline valik. Samas need tankid mida me siia Eestimaa pinnale endale appi ootame on Abramsid nii ei oleks ka see valik vale ja nad on ikkagi ühe ja sama kahuriga masinad.
Mis puutub Carl Gustavisse siis ehki ise eelistaks Panzerfaust-3 oleks nendega ellujäämine tõenäolisem kui Milaniga. Esitan põhjenduse enne kui kõik mulle kallale tulevad sellise jumalavallatu avalduse peale nimelt peab sihtur Milanit kogu lennu aja juhtima see tähendab aga 6-12 sekundit paigal olemist peale lasku. Venelased kasutavad automaatset vastulaskmist kildmürsuga raketi stardi leegile. 6 sekundiga jõutakse mürsk välja saata ja kildmürsu eest ära ei jookse. Granaadi lasu ja tabamuse vahe on 2-3 sekundit ja selle ajaga on lootus, et ei jõuta tulistada. Aga see on puhtalt teoreetiline ja tuleb arutusele kui jalaväe lähedusse sattub MÕNI soomuk/tank muul juhul sõidetakse lihtsalt üle ja see kas mõni tank ka hävitatakse jääb rohkem kohalike rõõmuks.
Kaitse rajatiste koha pealt ehk põhjendad oma arvamust? Ei kujuta hästi ette kaitserajatisi mis kaitseksid soomuse vastu ja mille olemasolul vastane neid ei jätaks mängust välja.
Lõunas on Lätlaste probleem OK kui meil on võime/võimalus vastase soomus distantsilt hävitada ida piiril siis on ka lõuna piiri katmine võimalik. Lõunast on meid ka raskem rünnata sest varustus tee läheb peaaegu 2 korda pikemaks. Nii, et kui lahendame probleemi mis idas on siis selle rakendamine lõunas on rohkem tehniline küsimus.

[Kapten Trumm]

Leopard II lai levik naabrite juures on tingitud sellest, et neid oli suhteliselt soliidne kogus saada sümboolse hinnaga (nt nagu Poola sai). Kui sama oleks olnud Challengeride või Abramsitega, sõidetaks lähikonnas nendega. Viimase omanikud nii patsifistlikud polnud ja tegid tankide vähendamist peamiselt vanaraua arvelt.

Tehniline paremus siin vaevalt väga määrav oli. Millel see "parima" arvamus põhineb, jääb isiklikult mulle segaseks. Puuduvad igasugused lahingukogemused nende tankidega.

Igal maal on tankist eri arvamus, nt Challengeril on vintrauaga kahur.

Poolale sakslaste poolt relvade kinkimisel on teatav poliitiline taust - sakslased näeksid heameelega, et idast tuleva sõjakäigu korral sõdiks poolakad nende eest. Analoogselt said nad ka lennukeid Saksamaalt - MiG-29 maksis 1 euro tükist (täiesti korras ja korraliku ressursiga).

Leo II laia leviku põhjust tasuks otsida pigem turusituatsioonist - tegemist oli mõningad aastad tagasi enim pakutava Lääne tankiga.

Mis puudutab Merkavat, siis tegemist on puhtalt kodumaiseks tarbimiseks mõeldud rohkem kaitseotstarbelise masinaga, suur mass ei aita kaasa transporditavusele, tanki planeering on mõeldud spetsiaalselt kohtama suurt arvu vene tanke head-on lahingus avamaastikul.

Kui geopoliitiline asi kõrvale jätta, siis mina panustaks pigem Merkava mk IV-le kui Leopard II-le - Merkava lahingukogemuse pärast, mida Leopard II-l pole.

Samas kui vaadata logistikat, koostööd naabritega jne, siis selles plaanis on Leo selgelt üle.

Uuema põlve TT rakett läheb samamoodi läbi kõikidest tankidest (ennetamaks argumente, et eelmine suvi lasti ca 20 Merkavat puruks Hezbollah sisside poolt, loomulikult Moskva-Damaskuse tehnilise abiga).

Mis puudutab turgu - siis millise väljaspool euroopat oleva riigi arsenalis (peale USA) on üldse viimase põlve MBT-sid?

[medieval]

Palju ühe sellise tanki projektid ja ehituseks vajalik kaadervärk jne maksta võiksid? Üks tehas?

[araterI]

Palju ühe sellise tanki projektid ja ehituseks vajalik kaadervärk jne maksta võiksid? Üks tehas?

Nullist peale keegi sellist vähegi tõsisemat tootmises tehnoloogiat ei müü. Stridsvagnit nullist ehitama hakata pole mõtet. Aga nullist taolised tehased maksavad mõnest miljardist kroonist alates kuni mõnekümne miljardini - mahud jms oluline. Kui siis lõppkomplekteerimine aga see ei anna väga suurt hinnavõitu ja selleks piisab mõnekümnest kuni mõnesaja millini. Pasisid võiks ju Eestis ka kokku panna aga Abramseid küll mitte (mass/mahud/keerukus/tundlik info)