Aastast-aastasse suurenevate RB vedude prognoosidel ei ole mõtet pikemalt peatuda, sest ER on hoiatava näitena reaalselt olemas, aga ca 90% sotsiaalsest kasumist tuleb autoga sõitjate ja autovedude raudteele kolimise arvelt ja mõned näited, kuidas kaudset tulu kokku vaaritati:
- ajavõiduna hinnati 30 a jooksul autosõitjate poolt rongile istumisega saadavaks tuluks kokku 2,15 miljardit eurot. Nt. Baltikumis keskmise pikkusega Tallinn-Riia vahelise otsa 309 km ajakulu oleks autoga 4:05, võrreldes RB 364 km ja 1:55, säästetud aeg 2:10. (lk.177)
Need numbrid oleksid kõik justkui õiged, aga samas puudub loogika. Inimesed ei liigu Ülemiste raudteejaamast Riia raudteejaama, vaid nt. punktist A Tallinnas - punkti B Riias. RB puhul tuleks korrektse võrdluse tegemiseks liita aeg, mis kulub liikumiseks punktist A- Ülemiste raudteejaama ja Riia raudteejaamast- punkti B. Kui arvestada keskmise ajakuluga 45 min mõlemal juhul, siis väheneb säästetud aeg ( ja sotsiaalne kasum) 75%.
- autovedude puhul annab RB samuti võitu aja kokkuhoidmisega, tagasihoidlikud 2,9 miljardit ehk ligikaudu 100 miljonit eurot aastas. Miks ei ole RB ajaarvestusse lisatud kaubakonteineri transpordi ajakulu raudteejaamast edasi logistikakeskusesse või kliendi ukseni, et saada autovedajatega võrreldav tulemus, jääb teadmata, ilmselt seetõttu, et sellisel juhul oleks tekkinud sotsiaalne kahjum.
RB poolne kommentaar
kinnitab seda oletust, jättes mulje, nagu algaks juba raudteeterminalis erinevatele klientidele samas konteineris oleva kauba lahtipakkimine ja edasisaatmine ja unustades täiesti võimaluse, et konteiner võib olla vaid ühele kliendile mõeldud, ehk autotransport viib selle erinevalt RB-st kohe lõpp-punkti.„Kokkuhoid kaubavedudel on kalkuleeritud vastavalt distantsidele, mis jaavad põhikaubaterminalide vahele (seda ka kaubaautode puhul), nii nimetatud "viimase miili" vedusid raudtee terminalist kliendi ukseni ja tagasi, mida tehakse ainuIt veoautodega, neid kulusid ei ole arvatud tasuvuse sisse. Viidatud tabelites toodud info on käsitletav näidetena tingimustest, kus Rail Baltica konkurentsivõime on tagatud.“
Ja arvestades, et selliste keskkoolitasemel tehtud arvutuste põhjal tehtud otsuse põhjendamiseks aetakse mingit häma, saab iga vähegi kogenenud kodanik aru, et tegemist on poliitilise, mitte majandusliku või isegi nn. sotsiaal-majandusliku, ettevõtmisega.