Reservohvitseride programm

[Kapten Trumm]

Rühma asjade õpetamisest on viimasel kahel kursusel (sh 46ndal) loobutud, kuna see aeg on liiga lühike ja need "rühmaülemad" on hilisematel Kevadtormidel demonstreerinud oma saamatust. Seetõttu on kaks viimast aastat õpe käinudki NAK programmi järgi. Õpikutekski on JÜ õpik. Kui tahad edasi õppida, siis tuled rühma taseme täienduskursusele.

Samuti on kuuldavasti loobutud kursuse lõpetajate paigutamisest lahinguüksustesse, üldreeglina saavad lõpetajatest põhiliselt LTT esindajad ja seda esialgu jao/meeskonna ülema tasemel.

Kolmandaks ei võeta sinna enam null sõjalise taustaga soovijaid.

Seega pole nagu päris õiglane väita, et midagi pole muutunud ja kõik on vanaviisi paha. Kolm ülalloetletud asja (hoolimata pettunute kisast) on siiski oluline (mentaalne) edasiminek selles kehvas ressursiraamistikus.

Kivi peab viskama KVLK kapsaaeda selles mõttes, et nad ei ole suutnud realiseerida teooriaosa kaugõpet sellises mahus, nagu KL kool seda suutnud on ja nagu sõjakool seda varem tegi. Siis poleks vaja nappi 2 kuud raisata teooriaõppele ja klassis tukkumisele, vaid mooduli alguses väike teadmiste kontroll ja 2 nädalat maastikul. Tase paraneb hoobilt.

Kui aga asja vaadata teisipidi- nagu hummel ütleb, et tänu seal käinud ja natuke reaalset sõjaväge nuusutanud ühiskonnategelastele kukutati vahest läbi mõne mehe rumalad profiarmee-fantaasiad, siis on see hästi kulutatud raha olnud.

Kuigi nagu ma eespool ütlesin - probleem pole sisuline (nagu on probleem ajateenijate mott), vaid tehniline - tehniliselt on neist võimalik koolitada ka missioonikõlblikud tegelased, lihtsalt
1. parem selektsioon (reaalsed testid-katsed)
2. pikem ja põhjalikum väljaõpe)
3. koolitus on jaotatud osadesse, et tsiviilelust loobuma ei peaks.

On nendel Kevadtormidel ka ajateenijad koos oma kõrgelt koolitatud ülematega igasugu jama kokku keetnud ja kui keegi päikest võtab, siis on need ikka need kogenud-drillitud ajateenijad seal olnud.

[hummel]

Tahaks lisada üht-teist ajateenijate ja päikesevõtmise kohta.

Mina oma teenistusaastate jooksul olen täheldanud, et enamus ajateenijaid (mitte kõik küll) on umbes samasuguse meelestatusega, kui nende ülemad neist lugu peavad. Kui ikka käib ilkumine ja vingumine kaadri poolt, et oi kui loll ja jobu on ikka üks ajateenija, siis enamasti ei viitsi seesama isik ise oma enda teenistuses vaeva näha, et alluvast ajateenijast normaalsemat ja motiveeritumat riigikaitsjat vormida! Pohhuismus grandiosus. Kui aga allüksuse kaadri hulgas valitseb teistsugune, võiks öelda partiootlik ja innovatiivne, meeleolu, siis sisendatakse seda märkamatult ka alluvatesse seersantidesse ja aspirantidesse ning sõduritesse omakorda mõlemalt suunalt. Ajateenijad vingujad-lõngad satuvad samuti aegamisi kaaslaste põlu alla.

Tarkusetera: kui kuulete, et keegi kaitseväelane halab ajateenija lollusest ja talumatusest teenistuses, siis küsige, et mida siis tema on ka head, kasulikku või arukat teinud, et oma alluvate motti, suhtumist ja võitlusvaimu tõsta? Kas on sõdurile seletanud riigikaitse/ajateenistuse vajalikkust jms? Harinud ka kord sõdurit vabal ajal ja üritanud tekitada huvi sõjanduse vastu? ... Andis reedeks väljaloa ja saatis jalust ära?? Tehtud??? Motti korraks jah tõstis, aga mitte riigikaitse vajalikkusest ja eesmärgist arusaamises, vaid alko ja ihuliste rõõmude headuse mõistmises. Odav...

Kevadtormidel esineb ajateenijatega tõesti muresid. Selle põhjuseks on (lisaks vähesele motiveerimisele) rumalalt korraldatud ajateenistuse õppetsükkel, kus kevadtormi ja reservi vahele jääb vaid nädalakene kiiret aega. Sellest tulenevalt u pooled (sõltub väeosast vist) sõdurid mõtlevad enamuse ajast juba instinktiivselt tsiviilile ja neil on suhetliselt savi mingist paukhernestega mängust. Samuti alko ja muud lollused igal aastal - pange karsta või mida iganes, 2 nädala pärast ikkagi adjöö! Kõike võimendab nimetatud väliõppuse tüüpiline olukord, kus kontroll ajateenijate üle on ebaühtlane ning tegevustihedus veel ebaühtlasem. Ja õhtul saab ka sõda läbi, sest vahekohtunikel lõpeb tööpäev!

Sageli on ajateenijatele "päikesevõtmisest" hoopis suuremaks stiimuliks ja kulminatsiooniks lahinglaskmised päris relvadest päris moonaga. Tegelikult peakski toimuma Kevadtorm kusagil aprilli lõpus-mai algul (ja piisaks 2 tihedast nädalast 3 veniva asemel) ja alles seejärel lahinglaskmised. Lahinglaskmistel on ajateenijad hästi silma all, lösutamist vähem, mott kõrgem ja samuti on motivatsiooni eelneval õppusel normaalselt olla, sest kui kartsa lükatakse, võib lahinglaskmistest ilma jääda, kuid varustust peab pärast ikkagi põhjalikult hooldama (ka vatitikuga) enne kojuminekut. Mais on laskeväljadel muide ka väiksem tuleoht, kuna aprillis on maapind juba kuiv, kuid kulune ja veel roheluseta. Põlengud on ülikerged tekkima ja tuulega kiirelt levima.

[Harrier]

Rühma asjade õpetamisest on viimasel kahel kursusel (sh 46ndal) loobutud, kuna see aeg on liiga lühike ja need "rühmaülemad" on hilisematel Kevadtormidel demonstreerinud oma saamatust. Seetõttu on kaks viimast aastat õpe käinudki NAK programmi järgi. Õpikutekski on JÜ õpik. Kui tahad edasi õppida, siis tuled rühma taseme täienduskursusele.

Ma ei oska komenteerida, seda väidet mis praegusel kursusel toimub, kuid meil oli tõesti üksikvõitleja tase, selleks ütlesingi, et kaprali auaste oleks parem olnud (mul ei ole midagi kapralite ja lipnike vastu) Sest nagu väljaõppes ikka tuleb õpetada aste, kaks kõrgemat, siis üksikvõitlejana oli see igati OK kursus.

Ei võeta sinna enam null sõjalise taustaga soovijaid.

Vot see on ka üks õige ja positiivne otsus, sest näha oli, kes vähegi oli ajateenistuse läbinud siis jagas asja paremini.

Praegu käin ise KL koolis sama asja õppimas ja võin öelda, et seal sain ka ühe nädalavahetusega rohkem teadmisi kui VROKis 2 kuuga kokku

[mutionu]

Kas mõni spetsialist oskab öelda, kas mõnes sellises koolis/kursusel kannatab ka töö kõrvalt käia?

[Harrier]

Kas mõni spetsialist oskab öelda, kas mõnes sellises koolis/kursusel kannatab ka töö kõrvalt käia?

Kaitseliidu koolis annab käia küll. Seal ainult nädalavahetustel ja lõpu taktikanädal on nadalakese jutti.
VROKi puhul tuleb ohverdada 4x2nädalat (esmaspäevast- reedeni) st. nädalavahetused on vabad.

Muidugi oleneb ka, kuidas töögraafik lubab vabaks võtta.

[Aleks]

Kahjuks ainult mõned nendest (mõõgakõlistajad mereväe vormis) on suutnud s..a maine luua kõikidele VROK-i lõpetanutele.

Ehk lisad nimed ja teod, kes ja millega on VROK-i lõpetanute mainet rikkunud.

[Leo]

Ma väga tahaks, et allohvitseride teenistussüsteeni muudatused ka mingit muud reaalset vilja kannavad, kui paguni või lõkmete värvi erinevus kaaadrile ja reservile. Isiklikult pean seda jaburuseks, sest õigused ja kohustused on sisuliselt samas. Mis se siis tähendab, et KJ seeru ei pea alluma KL veeblile või mida?

Soomlased ka läksid seda libedat teed pidi iseseisvuse algusaastatel, et tegid kaadrile ja reservohvitseridele eri värvi kokardi ja tärnid, kaadril kuldsed ja reservil hõbedased. Sõdade tõttu see lollus lõpetati, sest reserv võitles ja langes isamaa eest samamoodi. Täna ei tuleks kellelegi põhjanaabritest pähegi hakata eristama, tunnused on samad, sest ülesanded ja kohustused on samad.

Eestis on ohvitseridel ja allohvitseridel sarnane probleem, kui on meditsiinisüsteemis. Palgatase on lihtsalt masu ja kärbete tõttu langenud selliseks, et enda perele normaalse palga teenimiseks on kaader sunnitud jalgadega hääletama, kas erasektorisse või isegi välismaale. Kui Eesti allohvitser teenib Soomes bussijuhina 2000 € kätte ilma kartuseta miini otsas jalutuks jääda, siis millest me räägime? Esiteks tuleb kogu kaadri teenistustasu tõsta selliseks, et meestel kaoks mott ära minna ja teiseks tuleb keskenduda olulisele, ehk sõjalisele väljaõppele, mitte laomehe ega sekretäri mängimisele lisaks põhiülesannetele.

[Kapten Trumm]

No mis sa räägid, Scoutsi kuulipildur on ju õige sõjamees, KL ja KV reservi mees mitte.
Meenuta seda "respect" stiilis telereklaami.
Minuarust pole neil Scoutsi meestel mingeid probleemi reserviga ja vastupidi.
Näib selline staabisatraapia pastakast imetud probleem.

[Leo]

Palun vabandust, et julgesin karvajalgu alfaisastega võrrelda.

Tegelikult oma kogemused nii kaadriga kui ka kaitseliitlaste ja reserviga on 99% positiivsed, harva sattub selliseid ette, kes kukuvad lahmima peamiselt paguni ja üksuse tunnuse alusel. Nendel valdavalt sügavamat laadi isiklikud probleemid ja eelarvamused. Kuulun pigem seltskonda, kellega püütakse hoida häid suhteid ja vältida mõtetuid konflikte ja ma ise ei ole ka riiakas inimene. Annad andeks või pead pikka viha?

[Kapten Trumm]

Sa said mu peidetud irooniast valesti aru.
Tean ka neid Scoutsi mehi päris mitmeid ja võtame teineteist nii nagu asjad on, mina suhtun neisste austusega ja nemad samamoodi minusse.
Mingi tärnidega disrimineerimine on kellegi enese olemasolu õigustava staabikorüfee väljamõeldis, millele puudub "on field" igasugune nõudlus.
Samasugune pseudoprobleem nagu bareti kasutuselevõtt, iga aastane vormimustri muutus jne - need kes sellega metsas käivad asjasse ei puutu.

[hummel]

Tõepoolest kerkis kuskilt kellegi idee, et ajateenija ja reservväelse pagunitriibud peaks olema hoopis musta värvi, et eristada kaadriseersandist kuulipildurit reservseersandist-jaoülemast. Ja lisaks ei saaks ajateenija ka neid musti endale üle ühe enne, kui on kord reservis.
Isiklikult pean seda kõike mõne eelkirjutaja sarnaselt pisut jaburaks, sest esmapilgul tühine pagunivärvi muutus hõlmab mitte vaid sadu ajateenijad, aga ka tuhandeid reserviste ning kaitseliitlasi, kes ilmselgelt vaevalt oma paguneid kaadriseersantide egotripi pärast mustade vastu hakkavad vahetama. Ja miks siis ühtlasi reservohvitserid ei peaks samuti kandma musta tärniga paguneid? Kas nemad on paremad vms, kui reservallohvitserid? Kaitsevägi ja Kaitseliit on ju auastmetega ühtes süsteemis.

Mis on siis lahendus? Kuidas eristada ajateenijat seerut ja kaadriseerut?
Asi lihtne.
1) Ajateenija-JÜ karjäär lõpeb alati n-srs auastmega, aspirantidele ja RV ametikohal teenijatele võib anda srs. Neid õnnelikke on üldjuhul 100...200 per lend ja enamasti on nad vaimselt andekamad, kui enamus kaitseväkke sattunud kaadriseerusid.
2) Kaadriallohvitseri auastmed algavad automaatselt srs -ist. Seejuures tuleks anda ka kaadrisõduritele, kes NAK läbivad, kas kohe 3 pulka või siis aasta pärast 3. pulk.
Ja nii lihtne ongi. Näed 3 pulgaga venda - reeglina kaader, 2 pulgaga - reeglina ajateenija. Aga meil on kaitseväes kahjuks järel vähe laia silmaringiga ja teravaid vanemallohvitsere. Sellega seonduvalt ei tule ka probleemide lahendused eriti aruküllased ja laia pilti sobituvad. Küll aga vaja üldiselt riiklikult hästi toimivat (mõni elu skauts vb pole rahul ja nende häält kuulatakse ka teenimatult palju) ja juurdunud asja kohe muuta või keerukamaks teha. Nagu see midagi annaks juurde.
Pagunikujunduse asemelt tuleks tegeleda karjäärisüsteemi lihtsustamisega ja arenguvõimaluste mitmekesistamisega. Täna on 2/3 vanemallohvitseri karjäärivõimalustest ja suunitlustest vaid tagalateema. Ütleme "veebel" - mõtleme ju automaatselt "tagala". Tulenevalt on suur puudus veeblitest, kes oleksid piisava teenistusliku operatiiv- ja väljaõppetaustaga. Kusjuures "väljaõppe" taust ei tähenda mitte rühma koolitajat (kuigi ka seda peaks oskama), vaid väljaõppe planeerijat-koordineerijat. Selles valdkonnas on sageli vaid teoreetikutest ohvitserid, kes vaid mõne aasta allüksuses teeninud. Kogenud ning laia silmaringiga praktikutest vanemallohvitseride nõu oleks kõrvale väga vajalik. Aga pakkuda on sinna vaid elu sokilugejatest-saatelevorpijatest või siis elu tunniandjatest veebleid, kes suudavad oma peaga veatult paberile panna vaid lihtlauseid. Ja hää, kui selliseidki võtta on - vilets teenistuskorraldus ja -palk teevad oma töö !

[Kriku]

Teemaväliselt, kas ma olen ainus, kelle jaoks poliitikute eputamine oma auastmega nallakas tundub? Riisalu kirjutas kunagi "mina kui lahingohvitser", Põlluaas on reservlipnik, aga jutt nagu vähemalt kolonelil .

[Health]

Ei ole kaugeltki, Rõivaski sai ju korralikult selle eest puid alla. Eks mõneti demonstreeri ta Eesti ühiskonna üleminekuperioodi. Aega kus ühiskonna silmis on kaitseväel tugev maine, kuid kõikidel pole auastet millega uhkustada ning näidata kui isamaaline ta ikkagi on.

[mart2]

Reservohvitseride eputamine.
See sai meil alguse mingil ajal Soome sidemetest, kui sealsed tegijad seda rääkisid (olles tegelikult isegi ajateenistuses käinud ).
Ega siis meie poliitikud/ärimehed ei tahtnud kehvemad olla. Boonuseks oli teatud üritustel uhke musta vormiga käimine, samas kui tegevteenistujatel ei olnud sellise vormi saamine sugugi lihtne. (Mina sain oma esimese ainult ametikoha nõuete tõttu!)
Eks osa kaitseväelasi mängis kaasa, sest nende kiirkursuste korraldajad said niimoodi poliitikute või ärimeeste juures "jala uksevahele".
Vanarahvas teadis - Hea kombe tekitamine on kukepea võrreldes vana ja halva harjumuse kaotamisega...

Samas on õnneks ka neid, kes oma rolli just reservväelasena võtavad väga tõsiselt! Kiitus!

[Kilo Tango]

...
Eks osa kaitseväelasi mängis kaasa, sest nende kiirkursuste korraldajad said niimoodi poliitikute või ärimeeste juures "jala uksevahele".
...

Kogu sellel reservohvitseride programmil on tegelikult üsna arvestatav positiivne mõju. Need inimesed, kes selle koolituste sarja läbisid, võtavad kogu seda Kaitseväe asja palju tõsisemalt ja on päris tugevad toetajad muudes organisatsioonides ning ühiskondlikes struktuurides. See aitab maha võtta Kaitseväe ja ühiskonna vahelist nähtamatut "müüri". Üksikud valesulgedega eputajad muidugi rikuvad pilti, kuid mitte niivõrd, et see kogu pildi kahtluse alla seaks.