Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Tarbib ikka, 77Ah päris värske aku on pooleaastade juhtmed küljes, uksed lukus seismisega nii tühi, et isegi armatuur ei võta pilti enne, starterist rääkimata. Kuhu see vool siis kaob?

Kaasegsetel autodel peetakse normiks, et seistes 0,05-0,09A Minu enda küna peale lukustamist mitu minutit hoiab seal 4A ligi ja siis kukub ja jääb 0,08A peale. Mõni auto "uinub" kauem. Loomulikult, kui auto 6 kuuks seisma panna, siis lõpuks saab ka väikese tarbimse juures aku lõpuks tühjaks.
Sinu jutt, et "kõik see elektroonika tarbib ka seistes voolu" ei päde. Ei tarbi kõik see elektroonika seistes voolu. Kui tarbiks oleks loetud tundidega sul aku tühi.

0,08A 77Ah akust tähendab, et aku on ca 40 ööpäevaga täiesti tühi. Lihtne matemaatika. Ju siis "miski" seda tarbib. 77:0,08=962,5 tundi:24=40,1 ööpäeva. Jättes talveks auto seisma, soovitaks miinusklemmi maha võtta või massi välja võtta.

"Kõik see elektroonika" sellise pisikese voolukao tekitab oma settingute hoidmiseks. Lisaks kui uksed on lukku pandud, siis on signa aktiivne, Led vilgub, neid tarbijaid vähehaaval ikka on. Signat mitte peale panna pole mõtet, sest antud auto mõningase seismisega, kui pult pole läheduses, paneb ise end valvesse.

[Che Latino]

Mõttevahetused korteriühistuteemadel liikusid: https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 28#p825128

[kaupo51]

Kui voolukadu on 0,2 A, siis kümne päevaga on aku tühi. Mul suvel VW Golf III-l oli raadio vigane ja vool sealtkauda "lekkis". Kümne päeva seismist ja auto enam käima ei läinud. Vestluses autoelektrikuga selgus, et normaalne on sellel autol 0,02-0,03 A. Asi lõppes raadio vahetusega. Tegu on pigem hobiautoga, mis suvel iga päev ei sõida ja talvel seisab. Talveks võtan akuklemmi lahti ja korra talve jooksul laen akut.

[OLAVI]

...
Selleks on tänapäeval nn. valvelaadijad aga ega neid igalpool tõesti ei saa kasutada. ...

Ajapuudusel ei hakka pikalt põhjendama aga juhiksin siiski tähelepanu säilituslaadijate propageerimisel, et enamikul tilklaadimisrežiimis toimivatel säilituslaadijatel on kasutusjuhendisse kirjutatud: "Aku laadimiseks ühendage lahti akult sõidukisse minevad juhtmed".

Aga mind siiski huvitaks, mis põhjendus on sellel on? Keedab aku kuivaks? CTEK jne. lõpetavad laadimise, kui aku täis ja nii väikese vooluga laadimisel suudab aku vesiniku ja hapniku veeks tagasi teha. Kui vastav rekombinaator muidugi olemas on.

Probleem ei ole aku keetmises ülelaadimise tagajärjel, vaid mujal.
Pliiaku laadimispinge vahemik on 12,6V - 16,5V (pinge sõltub aku temperatuurist) ja klassikalised aku laadimisviisid on:
*) püsivooluga laadimine - näiteks tavaline vanatüübi trafoga akulaadija.
*) püsipingega laadimine - näiteks autogeneraator või UPS'i aku laadimine.

Säilitusakulaadijatel - tilklaadimise impulssidega akulaadimisel saadab akulaadija laetavasse akusse lühikesi, kuni 20V pingega (et ületada pingelangu peenikestes akulaadija juhtmetes) vooluimpulsse.
Impulsside vahel mõõdab akulaadija aku pinget ja selle langemise iseloomu ning saadud andmete ja oma programmi alusel arvutab järgmise laadimiseimpulsi pikkuse. (saab jälgida ossillograafiga).

Kui nüüd aku on pikal seismisel "täitsa täis" laetud ja akulaadija, mõõtes aku pinget ootab infot järgmise impulsi genereerimiseks, ning kui sellisel mõõtehetkel tekitada akule lühiaegne koormus ja akupinge langemine (näit. puldist keskluku avamine + suundade vilgatus), siis järgnev laadimiseimpulss võib rikkuda kõik elektroonikamoodulid mis on akupingega pidevalt pingestatud (mälud moodulites).

Selliseid juhtumeid on olnud mitmeid ja võibolla on uuemates laadijates tehtud tarkvara muudatusi laadimisalgoritmis.

[Benjy]

Ükski ctek või optimate sellise pingega laadida ei ürita. Lõpus pulseeritakse kuni 14.5-15v-ni olenevalt akuprofiilist.

[Marvin]

Optimate sulfateerumise vastane režiim püüab kõrgema pingega laadida, kuid selle vastu püüavad nad aru saada, kas mingigi tarbimine akul taga on - siis sellesse režiimi ei minda. Aga ükski tavaline režiim mingeid 20+ pingeid ei viljele.

[OLAVI]

Ükski ctek või optimate sellise pingega laadida ei ürita. Lõpus pulseeritakse kuni 14.5-15v-ni olenevalt akuprofiilist.

Optimate sulfateerumise vastane režiim püüab kõrgema pingega laadida, kuid selle vastu püüavad nad aru saada, kas mingigi tarbimine akul taga on - siis sellesse režiimi ei minda. Aga ükski tavaline režiim mingeid 20+ pingeid ei viljele.

Millise mõõteriistaga ja millises temperatuuris ning millise tootekoodiga akulaadijat on mõõdetud?
Aitäh.

[isakene]

Millise mõõteriistaga ja millises temperatuuris ning millise tootekoodiga akulaadijat on mõõdetud?
Aitäh.

Selle asemel et jaurata, võiksid ise mõne ostsillogrammi üles visata. Laadija see ja see, režiim see ja see, aku selline ja selline. Kõik oleks kohe selge.

[Turist 47]

Aeg ajalt laen akut impulsslaadijaga, teadmisega, et see akule - autole teeb "head". Akut autolt ei demonteeri, midagi lahti ei ühenda.
Laen tavaliselt kapoti all oleva "punase kattega junni" ja amordi mingi suvalise tsingitud kinnituspoldi mutri laadijaga ühendamise abil.
Auto enda geelaku asub kaassõitja istme all - sinna käed ei ulatu...

Aga, eespool kirja pandud väitest sain aru, et laadimise ajal ei tohi isegi auto ust avada - "auto ärkab ellu", mis võib rikkuda auto elektroonika ?
Võimalik, et sain valesti aru...

[OLAVI]

Millise mõõteriistaga ja millises temperatuuris ning millise tootekoodiga akulaadijat on mõõdetud?
Aitäh.

Selle asemel et jaurata, võiksid ise mõne ostsillogrammi üles visata. Laadija see ja see, režiim see ja see, aku selline ja selline. Kõik oleks kohe selge.

Erinevaid akulaadijaid on väga palju erinevaid ja ühe seadme nimetamine ei anna suuremat tarkust.

Õpetan parem, et kuidas ise mõõta suvalise oma akulaadija poolt väljastatavat max pinge väärtust tavalise testriga ja mõõteahelaga.

Selleks on vaja tavalist universaaldioodi:
https://www.oomipood.ee/category/elektr ... a2672:1086;
Ja kondensaatorit:
https://www.oomipood.ee/category/elektr ... a2671:3300;
(Neid detaile leiab tavaliselt ka suvalisest vanast elektroonikaseadmest.)

Need kaks elementi tuleb ühendada järjestikku.
Kondensaatori miinus (-) aku miinusega ja diood ühendada kondensaatori plussi ja aku plussi vahele seda pidi, et kondensaatorile tekkiks pinge. (Mõistlik kontrollida pinge olemasolu kondekal väikse kontrollambiga).
Nüüd ühendades voltmeetri otsad kondensaatori otstega näeb sama pinget, mis tekkib elektrimoodulite sisendisse, sest enamuse nende moodulite sisendis on põhimõtteliselt täpselt samasugune toiteahel ja sama pinge on plokkides.
Muidugi see pinge muutub ajas vastavalt laadimise edenemisele ja võib muutuda ajas ning õhtune voltmeetri näit võib erineda hommikusest näidust.
See mõõteahel võib jätkuvalt olla akule ühendatud, sest ise need elemendid voolu ei tarbi ja laadimist ei mõjuta. Mida kauem on ühendatud, seda täpsema näidu saab.

Kaasaegsete autode akusid laadides tasub kontrollida ka vanemate laadijate väljundpinget (mis sõltub võrgupinge kõikumisest), sest näiteks sellise lihtsa trafoga akulaadija max väljundpinged on:
tava laadimisel - 14,7V
boost laadimisel - 17,5V
ja stardiabina ca -23V

Aga, eespool kirja pandud väitest sain aru, et laadimise ajal ei tohi isegi auto ust avada - "auto ärkab ellu", mis võib rikkuda auto elektroonika ?
Võimalik, et sain valesti aru...

Jah, täpselt nii ongi, et kui auto juhtmed on laadimise ajal akuga ühendatud, siis enne millegi toimetamist on kõige kindlam laadija juhe pesast välja tõmmata.
Tasub arvestada, et kui auto pardapinge laadimisel ületab 18V, siis tasub "ajukirurgi visiiditasuks" hakata raha koguma.

[Turist 47]

Teadmiseks võetud.
Edaspidi väldin laadimise ajal, samaaegseid tegevusi, kasvõi auto puhastamise-hooldusega seoses.

[Tegelane5]

/---/
Nüüd ühendades voltmeetri otsad kondensaatori otstega näeb sama pinget, mis tekkib elektrimoodulite sisendisse, sest enamuse nende moodulite sisendis on põhimõtteliselt täpselt samasugune toiteahel ja sama pinge on plokkides.
Muidugi see pinge muutub ajas vastavalt laadimise edenemisele ja võib muutuda ajas ning õhtune voltmeetri näit võib erineda hommikusest näidust.
See mõõteahel võib jätkuvalt olla akule ühendatud, sest ise need elemendid voolu ei tarbi ja laadimist ei mõjuta. Mida kauem on ühendatud, seda täpsema näidu saab.

Kaasaegsete autode akusid laadides tasub kontrollida ka vanemate laadijate väljundpinget (mis sõltub võrgupinge kõikumisest), sest näiteks sellise lihtsa trafoga akulaadija max väljundpinged on:
tava laadimisel - 14,7V
boost laadimisel - 17,5V
ja stardiabina ca -23V
/---/
Tasub arvestada, et kui auto pardapinge laadimisel ületab 18V, siis tasub "ajukirurgi visiiditasuks" hakata raha koguma.

Praktikas asi nii jõhker ei ole kuna ka pehme aku hakkab päris edukalt pingetõusule vastu nii et tipu pingeni laadumine võtab aega.
Aga hea teada et tolle Leader 400 võib tavalaadimisel ööseks jätta, kuid boostiga pole see soovitatav.
Stardiabi (ja täkujuhtmed) on pigem hädatapp, kui muud üle ei jää. Osadel stardiabidel oli vist isegi pult juhtmeotsas et saaks maks pinge/voolu lülitada sisse ainult starteriandmise ajaks.

[isakene]

Erinevaid akulaadijaid on väga palju erinevaid ja ühe seadme nimetamine ei anna suuremat tarkust.

Õpetan parem, et kuidas ise mõõta suvalise oma akulaadija poolt väljastatavat max pinge väärtust tavalise testriga ja mõõteahelaga.

Kaasaegsete autode akusid laadides tasub kontrollida ka vanemate laadijate väljundpinget (mis sõltub võrgupinge kõikumisest), sest näiteks sellise lihtsa trafoga akulaadija max väljundpinged on:
tava laadimisel - 14,7V
boost laadimisel - 17,5V
ja stardiabina ca -23V

Ma küsisin täiesti tagamõttega, milliselt kaasaegselt akulaadijalt on võimalik normaalses või säilitusrežiimis selline pinge või pingeimpulss saada, mis suudab auto elektroonika laksust maha kärsatada. Et teaks tootjafirma produktsioonist võimalikult kaugele hoida.
See skeem, mida Sa välja pakud, mõõdab akulaadija maksimumi, aga pingepiike ta ei näita. Kuna tegelen üsna palju tsiklitega, siis olen mõnikord elektriskeemil ka ossiga kallal käinud, päris huvitavaid asju võib näha. Tsiklil nimelt on muuhulgas laadimispinge reguleerimine hoopis teistsuguse põhimõttega. Enamvähem stabiilset maksimumi ühelgi kaasaegsel laadijal siiamaani üle 14.7V pole saanud. Ning kui ükskõik millisel masinal aku vähegi elus on, siis märkimisväärset piiki ka ei teki, aku sööb piigi üsna edukalt ära.

Aga see, mida akf vanemate laadijate ja boosterite kohta kirjutab, peab 110% paika. Vana "Stardi" erinevatel režiimidel laadimispinge mõõtmine võib vabalt usulise ärkamisega sarnase efekti anda...

[Kapten Trumm]

Eks universaalne soovitus on hoida eemale igasugu hiina vms noname jamast ja eelistada respekteeritud tootjate tooteid. Näiteks Telwin.
Mina olen näinud genekate laadimistablette kuni 15,0V pingeni. Loogika on selline, et mida koormavam akule on auto kasutus (nt külmad ilmad põhjamaal), seda kõrgema pingega akut tuleb laadida.

Mul on garaazis üks Stokkerist vist 1997 või 1998 ostetud Telwini 20A laadija, mis on mingite probleemideta mind tänaseni teeninud ja sellega laadides pole mingeid vahejuhtumeid ka olnud. On ka paar kohta juhtunud, et 12/24V lüliti on vales asendis (24 V peal) olnud, kuid midagi pole juhtunud. Arvan, et liigne kartmine - ei soovita küll teha, aga see paar volti pole asi, millega auto toime ei tuleks. Käivituslaadija tuleks osta selline, et käivitusvoolu saamine eeldab pluskaabli ringi tõstmist - sellega välistad olukorra, et kogemata oli käivituse peal.

Üks asi veel - aku säästmiseks peaks laadimisvool olema max 10% mahutavusest, nt 70Ah aku puhul kuni 7A ja need "paari tunniga kähku täis" laadimised ei tule aku elueale kasuks. Samuti ka ülearused tühjaks jooksmised. Seepärast, kui on aega, ärge neid Boost reziime kasutage.

[Madis Reivik]

Olavi metoodika on pehmelt öeldes kahtlane, kui sul diood vahel on siis tuleb kindlasti selle pingelang kah sisse arvestada.

Ning autoelekter kannatab impulsse küll, juba speci järgi on lubatud <100V nätakad.