Balti liin

[Chupacabra]

Kindlustatud kaitseliini suudaks hoida Ussisõdalased, MaKaKod, LaKod. Võtmekohtades võib miksida KV üksustega ja liitlastega. Kaudtuli diviisist ja manööverbrigaadid taga läbimurrete tõkestamiseks.

Kui sa loeksid mõttega varasemaid postitusi, siis saaksid paremini aru oponentide mõttekäigust. Kaitseliin oleks halvemal juhul aeglustamine ja paremal juhul blokeerimine. Kui sellest läbi murtakse, siis jätkub plaan A, ehk sinu soovitud manööversõda.

[Greta]

Kas liinidele tunneleid ehitatakse? Teha oma Gaza v6rgustik?

[ElrikThunderson]

Palun teema juurde tagasi.

[Xender]

Peamised probleemid meil rindesõja tingimustes on :

1. Kas meil on piisavalt miine? Räägitakse küll ägedama tehnika soetamisest, kuid miinide hankimisest juttu pole olnud - nii tankitõrje, kui jalaväe, eriti Claymore tüüpi miinidest.

2. Suurtükkiväe torude arv on päev lõpuks siiski veidi väike, isegi väljareklaamitud 50 toruga, tuleb iga rinde km kohta veidi alla 1 toru, mis on vähe. Sealjuures arvestades seda, et tulevad kaotused, pidevalt peab positsioone vahetama jne.

3. Kuulda pole olnud 120mm MP arengutest (mis muuseas on sellistes tingimustes peamised töö tegija)

4. Puudu on soomus, mida paisata läbimurrete peatamiseks. Sealjuures ma ei paneks isegi rõhku niiväga tankidele - tankikahur rindesõja tingimustes pole eriti asjalik, vaenlase tankide vastu võitlemiseks on meil palju odavamaid ja ka paremaid relvi. Pigem suuremat sorti IFV kahur ning 105 mm vintrauaga asi (millel on korralik kildmürsk) ehk siis täpselt see, mis lätlased otsustasid osta K21 40 mm kahuriga + 105 mm kahuriga asjad.

5. Kas hankida juurde või vaadata mingit muud Zu23-2 sarnast süsteemi, droonitõrjeks. Igasugune varitsev moon saab meie tagala peamiseks probleemiks number üks.

6. Tehnikale mobiilsed varjualused, mis tehtud RPG võredest. Kuhu alla saab tehnika jätta, kui pole aktiivses kasutuses.

7. Distantsjuhitavad kuulipildujad? Mille saab kuhugi maha panna, siis siis ohutust kaugusest tulistada. Venelased ja ukrainlased seda teemat veidi aretanud, tundus üsna mõistlik.

[LupusII]

Kindlustatud kaitseliini suudaks hoida Ussisõdalased, MaKaKod, LaKod. Võtmekohtades võib miksida KV üksustega ja liitlastega. Kaudtuli diviisist ja manööverbrigaadid taga läbimurrete tõkestamiseks.

Kui sa loeksid mõttega varasemaid postitusi, siis saaksid paremini aru oponentide mõttekäigust. Kaitseliin oleks halvemal juhul aeglustamine ja paremal juhul blokeerimine. Kui sellest läbi murtakse, siis jätkub plaan A, ehk sinu soovitud manööversõda.

Täiesti õige! Ussid ,LaKod ja MaKaKod ainult selleks sobivadki.Nii on meil vähemalt mingigi lootus.

[Chupacabra]

1. Kas meil on piisavalt miine?

Hea küsimus. Viskan õhku ketserliku mõtte: miiniväljal ei pea kogu aeg silmad peal olema.
Piisab kui on piisavalt droone. Keegi miine näppima tuleb, siis kaudtuli peale (81, 120, 155, FPV). See võimaldab miinivälja palju sügavamaks teha ja hävitada vastast enne kui ta üldse meie positsiooniga kontakti tulla saab. See on ka oluline erinevus varasemate sõdadega võrreldes. Polnud olemas piisavalt tulejuhte, et kogu rinnet katta. Drooni lennutada ja drooniga tuld juhtida suudab ka keskmine Ain.

2. Suurtükkiväe torude arv on päev lõpuks siiski veidi väike, isegi väljareklaamitud 50 toruga, tuleb iga rinde km kohta veidi alla 1 toru, mis on vähe. Sealjuures arvestades seda, et tulevad kaotused, pidevalt peab positsioone vahetama jne.

Eeldame, et liitlased toovad eelhoiatuse peale siia juurde vahendeid ja aitavad ka kaotusi katta.

[LupusII]

Et siis Suurbritannia? Täna jõus olev plaan näeb ette ,et Briti maavägi on järgmine aasta 75000 võitleja suurune.Ja nad tahavad oma lippu ka väljaspool Eestit näidata!

[Xender]

Selleks, peaks UK terve oma 155 mm suurtükkiväe siia tassima, et see suudaks midagi eriti muuta. Neil alles kusagil 50 AS-90, mis võrreldes K9 on väiksema laskekaugusega ja laskekiirusega.

Archer-eid neil veel käes pole. Mida telliti nagunii näpuotsaga - 14 tk

Üldiselt on suurtükkiväge vähe igal pool euroopas, seega selles osas ma väga palju NATOle ei loodaks. Lisaks veel - venelased võivad soome lahe kuidagi suuta kinni panna (mineerida näiteks) ja lennukiga neid eriti kohale ei too, moona on selles osas lihtsam tassida.

Arvestades, et K9 pole nii hirmkallid süsteemid, siis pigem võiks meil neid olla rohkem, kui vähem.

Seda pidasingi silmas, et tankitõrjemiinid ja Claymore-id, mida saab kaugemalt aktiiveerida, kui keegi näppima tuleb.

[sg01]

2. Suurtükkiväe torude arv on päev lõpuks siiski veidi väike, isegi väljareklaamitud 50 toruga, tuleb iga rinde km kohta veidi alla 1 toru, mis on vähe. Sealjuures arvestades seda, et tulevad kaotused, pidevalt peab positsioone vahetama jne.

Ütleme, et keskmiselt peale pooleteise aastast lahingutegevust on ukraina 74-st krabist tabamuste tõttu hävitatuna või vigastatuna rivist väljas 27 masinat see oleks siis masinate koguarvust 36%. Ütleme, et järelejäänud 47 –st masinast omakorda kolmandik ehk u. 16 masinat on parasjagu remonti vajavana erinevate tehniliste rikete tõttu rivist väljas. See teeb järelejäänud kasutuskõlblike liikurhaubitsate koguarvuks kõigest 31 masinat. Kui sa eeldad peale pooleteise aastast lahingutegevust veel 36 kasutatava K9 olemasolu, teeb see vajaminevate liikurhaubitsate arvuks krabide näitel vähemasti nii 85 masinat ehk loogiliselt võttes läheks meil vaja 5 K9 pataljoni kokku 90-ne K9 liikursuurtükiga.

[Xender]

See statistika ei töötaks meil. Ukrainal on tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid kõrge väärtusega süsteeme (tankid, soomukid, ÕT, suurtükkivägi, MLRSid, juhtimispunkid jne) mida tagalas püüda. Ukrainal on isegi tagasihoidlikute hinnangute järgi kusagil 1000 järelveetavat ja 1000 iseliikuvat suurtükki + 500 kandis MLRS süsteemi. Meil poleks ja meie K9ad saaks võrreldes Ukraina Krab-idega pigem nii 30X suurema tähelepanu osaliseks.

Venelased kasutaks meie vastu näiteks Lancet-e vast ainult 4 - 5 korda vähem kui Ukraina vastu kasutab. Mille tõttu näiteks K9 puhul oleks RPG puuridest varjualused kindel vajadus.

Ma arvan, et isegi iga päev keskmiselt ühe süsteemi kaotus oleks üsna tagasihoidlik hinnang. Seega pakuks, et 100 iseliikuva suurtükkiga annaks meil efektiivselt sõdida nii kuu - kaks maksimaalselt.

Mille peale me võiski oma arvestused üles ehitada, et kuu aega annaks efektiivselt sõdida. Kui selle ajaga NATO massiivselt appi ei tule, siis on nagunii liisk langenud.

Selle pärast tulekski suurt rõhku panna droonitõrjele, mis on minu meelest ka meie üks nõrgemaid kohti, see muudab kõik manööverdamised maastikul ulmeks ning rindesõjas toob kaasa suuri kaotusi.

[sg01]

See statistika ei töötaks meil. Ukrainal on tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid kõrge väärtusega süsteeme (tankid, soomukid, ÕT, suurtükkivägi, MLRSid, juhtimispunkid jne) mida tagalas püüda. Ukrainal on isegi tagasihoidlikute hinnangute järgi kusagil 1000 järelveetavat ja 1000 iseliikuvat suurtükki + 500 kandis MLRS süsteemi. Meil poleks ja meie K9ad saaks võrreldes Ukraina Krab-idega pigem nii 30X suurema tähelepanu osaliseks.

Seda nüüd küll aga eks see hävitatavate suurtükiväesüsteemide arv olene ka suuresti sellest mil viisil neid kasutada. Ukrainas me võime tihtilugu näha pilti, et kui see Lancet seal parasjagu paugu ära paneb siis miskised järelveetavad või Caesarid on päise päeva ajal keset lagedat steppi ilma igasuguse maskeeringuta tuimalt püsti aetud või see maskeering on neil seal kõigest sümboolne ega täida tegelikult oma eesmärki. Need liikurid, mis seal tabamusi saavad driftivad samuti enamuses päise päeva ajal kusagil keset lagedat steppi ringi ja ega neid pole seal eriti kuhugile peita ka eriti kui need lehtpuuvõsa ribad seal suurte põldude vahel teatud perioodil aastaajast raagus on. Selles vallas annaks seal tegelikult päris palju ära teha kui adekvaatset maskeeringut ja korralikult ettevalmistatud positsioone kasutada ja loobuda päise päeva ajal positsioonide vahetusest ja liikuritega ringi rallimisest. Ainukesed vennad kes tunduvad selles vallas enam-vähem adekvaatselt tegutsema on PzH2000 meeskonnad ja nende relvasüsteemide lõikes on ka tegelikult kaotused minimaalsed. Oli vist kõigest üks hävitatud isend aga eks see tulene ka suuresti sellest, et nendest süsteemidest on 50-70% pidevalt kasutusest väljas ja remondis.

Selle pärast tulekski suurt rõhku panna droonitõrjele, mis on minu meelest ka meie üks nõrgemaid kohti, see muudab kõik manööverdamised maastikul ulmeks ning rindesõjas toob kaasa suuri kaotusi.

Droonitõrje eeldaks esmajärjekorras näiteks üksuste käsitulirelvade ja kuulipildujate varustamist hologrammsihikutega, mis võimaldavad liikuvate sihtmärkide kiiret hävitamist, käsitulirelvadele Poola eeskujul näiteks miski EOTech 552 või siis kuulipildujatele Trijicon MGRS või DCL120. See kõik oleks suht kiirelt ja lihtsalt teostatav ja selleks ei kuluks märkimisväärseid summasid ka.

[Xender]

Ukraina militaarfoorumites on seda lahatud muuseas. Peamine probleem ongi, et ega nad sinna lagedale ja ettevalmistamata ei ronita lihtsalt selle pärast, et eluisu otsas. Venelased teevad suurema rünnaku, mille tõrjumiseks on vaja suurtükkiväe tuld, loomulikult on aegsasti õhku saadetud ka droonid, et väljailmunud suurtükke hävitada. Ühesõnaga operatiivvajadus nõuab oma.

Kardetavasti juhtub meil täpselt sama moodi, selleks, et mingit suuremat venelaste rünnakut peatada, peame kasutama suurtükkiväge olukorras, mis pole K9 vaatevinklist soodne. Lisaks on venelastel nagunii olemas suurtükkiväe radarid, seega isegi hästi maskeerituna ei saa peale tulelöögi andmist jääda samale kohale. Seega valges siis ei tulista, sest tuleb ära liikuda ?

Millega me jõuamegi sinna, et ükskõik milliseid relvassüsteeme sihipäraselt kasutada, on kaotused vältimatud.

Droonitõrje puhul on esmane asi neid avastada, mulle tundub, et kõige edukam on selles võimsa optikaga kaamerasüsteemid, millel on korralik tarkvara. Samuti mingit sorti pigem kahur ja programeeritav moon.

Käsitulirelvadega isegi väikeste tapjadroonidele pihtasaamine tundub olevat reaalelus vaadates videosid pigem suur erand, kui reegel. Kuigi korralik sihik vast suurendab võimalust.

[ElrikThunderson]

Mitte et see punkritega kuigivõrd seotud oleks.

[Turist 47]

Droonitõrje eeldaks esmajärjekorras näiteks ...

Üksikvõileja tarbeks disainitud droonide "mahasuruja". Tegevuse ulatus 300-500 meetrit.(https://focus.ua/uk/voennye-novosti/623 ... oniv-video)

Väidetavalt suurem seade, kombineerituna "omasugustega" on võimeline (tervena) maandama Iraani "Shahed". Misjärel neid saab / saavat uuesti lendu lasta, et kahjustada drooni "saatjat".
Taaskasutus või umbes nii.
( https://informator.ua/uk/shahedi-budut- ... hih-droniv)
Loba oli, et üks eesmärkidest olevat vastase droone, lennu ajal, hakata ümber suunama, enda eesmärkidest lähtuvalt, neid vahepeal maandamata.

Ukraina uus AQ 400 Scythe ründedroon suudab juba kanda kuni 32 kg lõhkeainet, lennata ca. 750 km. "otsida" ja "mäletada" sihtmärki.

Igatahes, punkris "lösutades" on mugav vastase, võimalikke, droone vastasele tagasi saata. Ballistilistele rakettidele, õhupommidele, kahjuks mõju netu

[Kapten Trumm]

Jutt on triivinud kurat teab kuhu, suurtükiväe taktikasse ja droonidesse.

Natuke uuemat statistikat võitlusest kindlustatud liinide pärast:

https://www.ra.ee/wp-content/uploads/20 ... 2015_4.pdf

Taolises suurusjärgus kaotused ja oma kaotuste-vastase kaotuste suhe VF-i ei heiduta.
Tuleks midagi paremat välja mõelda.

2 nädalaga 10 000 mehe rivist välja langemist ainuüksi ühel operatsioonisuumal meie välja ei kannataks.
Antud andmed pole siiski nii rõõmustavad kui Laari raamatus, kaotuste suhe on kaitsjate kasuks vaid 1:3,5.
Selleks, et idanaaber peatuks, peab see arv olema 1:10 ja parem (meie suhtes mõistagi).

Võibolla on siia maetudki see Soome doktriini põhjus - et sellises "suure raskuspunkti" lahingutes positsioonilises kaitses on ka kaitsja kaotused tohutu suured ja suurem ründaja võib lõpuks võita tänu sellele, et sinu lahinguvõime lõpeb lihtsalt varem.