Merevägi ja rannakaitse

[mart2]

akf Ott Laanemets - tänan hea lugemise eest!

[lamba-ants]

Kurb on, et eelpool viidatud kirjutise autor on Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige. Eelnevalt on selle isiku saavutuste hulka kuulunud paar aastat professionaalsel tasemel rattasõitu ja telefoniterror üle-eelmise peaministri pihta. Partei annab ameti ja ongi ekspert valmis.

[Kriku]

Pole midagi, Mikser alustas ka telefonitrollina...

[Kapten Trumm]

Teema on kuidagi varjusurmas, UKR-s aga toimub põnevaid arenguid. Pean silmas eelkõige suurepäraseid merevõite, suuri (konventsionaalseid) aluseid kasutamata. Õpikoht.

[minensuchboot]

EML Olev ja EML Vaindlo

Tere!

Olen väga kursis olnud EML Olevi ja EML Vaindlo ajalooga ja nn "tulevikuga". Praegu Olev seisab noblessneris Navy Chess Clubi värvides ja Vaindlo on uppunud Hara sadamasse. Kas keegi teab millal Olev ja Vaindlo nn Pidulikult maha kanti? Oleksin väga tänulik info eest. Sammuti on Merevägi võtnud kõik oma vanad pildid maha oma Veebilehe uuendamisega. Kas kellegil on mõnda pilti Olevist ja Vaindlost teenistuses? Olev ja Vaindlo kanti maha Sandownide tulekuga ja unustati ära. Tänud ettepoole.

[URR]

Peast ei mäleta, aga mahakandmiste ajad võiks leida Reet Naberi raamatust "Jälle 20 aastat mereväge".
Pilte võiks küsida mereväe teavitusohvitserilt. Kontaktid saab siit: https://mil.ee/uksused/merevagi/.

[maksipoiss]

https://ajapaik.ee/photo/1141211/mootor ... til-eemal/

[minensuchboot]

Aitäh vastuse eest. Tükk maad lihtsam oleks kui kaitsevägi ei oleks uuendanud oma veebigaleriid, aga sellele ei saa parata.

[Liivo Laanetu]

EML Olev ja EML Vaindlo

Tere!

Olen väga kursis olnud EML Olevi ja EML Vaindlo ajalooga ja nn "tulevikuga". Praegu Olev seisab noblessneris Navy Chess Clubi värvides ja Vaindlo on uppunud Hara sadamasse. Kas keegi teab millal Olev ja Vaindlo nn Pidulikult maha kanti? Oleksin väga tänulik info eest.

Ma üht-teist tean ja mäletan. Pilte peaks ka leidma, kui hakata otsima.
Vt ka artiklit Sõduris 2015/4, lk 57-63
https://issuu.com/sodur/docs/sodur0415

[Kapten Trumm]

Järgmine VF dessantlaev on läinud Neptuni juurde. Mis siis vahepealt võiks kõrva taha panna?
1. VF sõjalaevastikule valusate kaotuste tekitamine ei ole vajanud suuri pealveesõjalaevu
2. VF sõjalaevastik ei suuda praktikas tõrjuda küllastusrünnakut ja veel enam sellist, mis tuleb radarist allpool
3. Suurim oht maismaasõjas on ikkagi dessantlaevad ja nende hävitamine on tõhus samm ranniku kaitseks.

[Kilo Tango]

Mereväelased äkki kostavad midagi sekka, aga minul tekkis selline küsimus - kas see on "normaalne", kui sellised laevad kosserdavad sõja ajal üksinda ringi. Kasvõi mõni korvett oleks ju võinud neil kaitseks olla, aga see konkreetne eksemplar passis keset akvatooriumi ihuüksi.

[Kapten Trumm]

Arvad, et ilma igasuguse lahingukogemuseta Balti laevastik (Musta mere omal on see kolmas sõda) käituks Eesti ründamisel arukamalt ja taktikalisemalt? Ja mis see korvett ära teeks, kui rünnak tuleb arvestusega, et seda ei avastata või kui, siis ujutab see tõrjevõimalused lihtsalt üle?

VF pealveelaevastiku fundamentaalne probleem on küllastusrünnaku tõrjumise võime, tegemist ei ole Arleigh Burkega. Seepärast arvan siiani, et 20 Penquini teevad töö kindlamalt kui 3 Blue Speari. Üksikute tiibrakettide tõrjumiseks on nad palju paremini valmis.

Venelaste tappa saamise juurprobleem on jätkuvalt nadi õppimisvõime ja suutmatus oma jäika käsuahelat muuta. Kui admiral ütles, et "huijaarim hoholle Ropuchaga", siis keegi ei hakka sinna saatelaevastikku lisama, pole ju kästud. Lasevad "hohollid korveti" ka põhja, kes siis maha lastakse? Ikka see, kes korveti saatis!

[maksipoiss]

VF pealveelaevastiku fundamentaalne probleem on küllastusrünnaku tõrjumise võime, tegemist ei ole Arleigh Burkega. Seepärast arvan siiani, et 20 Penquini teevad töö kindlamalt kui 3 Blue Speari. Üksikute tiibrakettide tõrjumiseks on nad palju paremini valmis.

Seda tõestas "Moskva" uputamine või?

[URR]

Mereväelased äkki kostavad midagi sekka, aga minul tekkis selline küsimus - kas see on "normaalne", kui sellised laevad kosserdavad sõja ajal üksinda ringi. Kasvõi mõni korvett oleks ju võinud neil kaitseks olla, aga see konkreetne eksemplar passis keset akvatooriumi ihuüksi.

Ei ole normaalne.
Vene Musta mere laevastik on selle sõja vältel teinud mitmeid elementaarseid taktikalisi vigu, lasknud ennast korduvalt üllatada (eiranud ilmset ohtu) ja demonstreerinud võimetust õppida. Panin Ukraina sõja teemasse lingi praegu Soomes peetavale Venemaa foorumile, mis on ka Youtube'is järelvaadatav. Seal on ka üks loeng Vene mereväest. Ei pea puhta kullana võtma, aga organisatsioonikultuuri kaudu selgitatakse, miks Vene mereväel on raske lahingukogemustest õppida. (NB! See ei tähenda, et nad poleks võimelised ennast pärast sõda kokku võtma, juhtunut analüüsima ja järeldusi tegema.)
Päris saamatud pole nad kuni viimase ajani siiski olnud. Enamasti on meredroonid tabatud laevu, mis pole rünnakut oodanud (enda arust ohutus kohas, sageli ankrus või kai ääres), aga avamerel on enamik rünnakuid ebaõnnestunud. Tundub, et ukrainlased on oma droonirünnakud uuele tasemele viinud: rünnatakse suuremate parvedena ja paremini koordineeritult. Kas põhjuseks on rohkem ja paremaid droone, parem luureinfo või parem juhtimine, ei saa veel aru. Võibolla kõik kokku.

Lõppu üks uitmõte, mis sobib pigem oleksoloogiasse. Ukrainal läheb praegu meresõda üllatavalt hästi. Maapeal ja õhus on seevastu patiseis või isegi kehvem. Tõenäoliselt suudaks ukrainlased Vene Musta mere kaubavahetusel kõri kinni pigistada või vähemalt seda kõvasti rappida, aga pigem poleks see võidustrateegia, vaid sundvise kaotuse vältimiseks/talutava rahu sõlmimiseks, sest ka Venemaa saaks Ukraina merekaubanduse ära lõpetada ja rahvusvaheline reaktsioon oleks ettearvamatu.

[Kapten Trumm]

VF pealveelaevastiku fundamentaalne probleem on küllastusrünnaku tõrjumise võime, tegemist ei ole Arleigh Burkega. Seepärast arvan siiani, et 20 Penquini teevad töö kindlamalt kui 3 Blue Speari. Üksikute tiibrakettide tõrjumiseks on nad palju paremini valmis.

Seda tõestas "Moskva" uputamine või?

Moskva uputamine oli täitsa eri case. Nagu foorumi ÕT spetsid kindlaks tegid olid tiibrakettide tõrjeks paremini sobivad lühimaa süsteemid rünnaku ajal üldsegi lahinguasendisse viimata. Tundub, et osad radarisüsteemid ei töötanud jne. Ühesõnaga, laev polnud lahinguvalmis.

Aga teatud lohakuse/pohuismi ilmingud on olnud kõikide uputamiste juures. Näiteks meredroonide rünnak Sevastopolis - lahte sissepääs on kitsas, oli siis raske sinna mingi võrk ette tõmmata?

Ja tundub, et neid rünnakuid nad ei näe ning mingi tuletegevus algab alles siis, kui droon jõuab laeval olevate valvepostide nägemisulatusse ja need avavad kuulipildujatest ja automaatidest tule (viimasel videol on ka näha kuulide tekitatud veepritsmeid kaadris).