"Kolonnisõda"

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6601
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas kaur3 »

Kapten Trumm kirjutas: 20 Juul, 2022 10:25 Minu 2 kopikat selle kaardi juurde.

1. keskenda oma jõupingutused vastase pioneeritehnika ja pioneeride rivist välja viimisele (kui tankid jõuavad tõkkeni, siis peavad nad tagantpoolt liikuma hakkama. Taba see moment ära ja vii nende sillatehnika ja buldooserid rivist välja. Kasvõi roomik katki.
2. väldi kontakti vastase jalaväe ja soomusega, ilma sillata ei lähe nad kuskile, jala sumpavadki läbi, aga tehnika jääb maha.
3. kui vastase manööverüksus jookseb ummikusse, kuna ei pääse üle tõkke, siis kaudtuli peale (155 DPICM on väga asine asi).
4. mõne km pärast kordub sama asi
5. kui sa ei pane suuri varitsusgruppe teede äärde (selleks, et lasta puruks üks sillatank, piisab 2-st mehest), muudab see vähekasulikuks vastase drooniluure/lahingukopterite lennud kolonni ees.

Kui sa kasutad tõkestamist, siis on kriitiline teada vastase pioneerivõimekust. On olnud selline "vastane", kus pioneerid olid rasketehnikata, lihtsalt ratas APC-l demineerijad, mida oli lihtne auti lüüa (seda tuli teha vastase ründeüksuse taga). Oli see audis, siis maailma parimad tankid seisid. Kui pioneerivõimekuse hulka aga kuuluvad tankipõhised masinad, siis keskendu nende rivist välja viimisele (on oluliselt keerukam kui APC või tendiveokiga). Parem on kui sa suudad seda teha vastase ründeüksuse seljataga, ehk pole vastane viitsinud seal neid julgestada. Eesliinil aga panevad nad kõik oma torud sinu suunas tööle, et võimaldada masinal tegutseda. Ja peale esimese pioneeritanki kaotamist võsast lastud raketi läbi teist korda nad seda omapäi ei saada, tuleks mõelda ka paar järgmist liigutust. Aga raskuspunkt rohkete looduslike tõketega maastkul on ikka pioneeritehnika.
Ukrainlased pidasid 2022. aasta kevadel maha eduka Bilohorivka lahingu jõge ületada prooviva vastase vastu. Lingi all on pikk kirjeldus koos suurema ala piltidega. Kahjuks ei ole piltidel ukrainlase punkreid. Kui neid seal üldse oligi.
https://twitter.com/Danspiun/status/1525154799716540416
IMG_0708.jpeg
IMG_0709.jpeg
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16610
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Fucs »

VF "kolonnisõja" lembus on olnud läbi aegade.
Alguses trügitakse edasi kolonnidega ja siis kui need juppideks tehakse hakatakse kukalt sügama ja midagi muud välja mõtlema :D

Esimene Tšetšeenia sõda. VF kolonn ja tšetšeenide jalaväe varitsus.
https://www.youtube.com/watch?v=3vSRw0pshgA

Loed nagu UKR sõja kirjeldust...
Vastavalt Vene Föderatsiooni presidendi määrusele algas 11. detsembril 1994 hommikul kell 7 Vene vägede sisenemine Tšetšeenia territooriumile neljas kolonnis Groznõi suunas.

https://www.wikiwand.com/ru/%D0%A8%D1%8 ... 80%941995)
...Veelgi enam, enam kui pooled võitlejad hukkusid juba marsil olles, kui vägede kolonne ründasid varitsustest vastase "lendavad üksused". Alates sõja esimesest päevast otsustas Džohhar Dudajev pidada sissisõda, mis jõudude vahekorda arvestades oli ainuõige otsus.
Esimese Tšetšeenia sõja algus kinnitas väejuhatuse soovimatust välja töötada õiget taktikat ja tõhusalt kasutada luureandmeid. Vägede kolonne varitseti ikka ja jälle, mistõttu kanti tohutuid inim- ja varustuskaotusi.

https://varjag2007su.livejournal.com/3365613.html
Rünnak Groznõile... Kindral K.B.Pulikovski juhtimisel loodesuunast edasi liikudes said 131. (Maikop) eraldiseisev motoriseeritud laskurbrigaad ja 81. (Samara) motoriseeritud laskurpolk peaaegu täielikult lüüa. Vangistati üle saja sõjaväelase.
https://www.kavkaz-uzel.eu/articles/254879
Maikopi brigaadi kadumine...
https://www.youtube.com/watch?v=vjYMBERydG8
https://www.youtube.com/watch?v=QB69eITssBQ

Järgmine kolonn...
Lahing Yaryshmardy küla lähedal on episood Esimesest Tšetšeenia sõjast, mille käigus 16. aprillil 1996 oli föderaalvägede 47. kaardiväe tankidiviisi 245. kaardiväe motoriseeritud laskurpolgu (245 MRP) kolonn peaaegu täielikult purustatud. Selle hävitas tšetšeeni separatistide ja araablaste mudžaheidide üksus Khattabi juhtimisel. Lahing toimus Tšetšeenias Groznõi oblastis 1,5 km kaugusel Arguni jõe sillast Yaryshmardy külast põhja pool ja selle lähedal.

Polgu kolonn marssis Shatoisse mööda Starye Atagi - Chiri-Yurt - Duba-Yurt - Dachu-Borzoi - Yaryshmardy maanteed. Möödunud Dachu-Borzoi külast, jõudis konvoi kohaliku aja järgi kella 14 paiku Yaryshmardy külla, mis sirutus kitsal mägiserpentiinil. Kolonni pikkus, nagu hiljem selgus, oli ligi poolteist kilomeetrit.

Kui esimesed lasud kõlasid, kadus kolonni pea järgmises teekurvis ja tagumine osa möödus sillast üle kitsa Arguni jõe sängi. Lahing algas kell 14:20, kui kolonn ületas täielikult Arguni jõe silla ja selle peaosa möödus Yaryshmardast. Kõik sai alguse pärast seda, kui traaliga varustatud kolonni juhtinud tank lasti õhku võimsa puldiga varustatud maamiini poolt....

https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0 ... 0%B4%D1%8B
Tšetšeenia 2000. Permi OMON läheb kolonniga lahingusse...
VF 451. sisevägede polgu 2. pataljoni kolonni juppideks tegemine jalaväe poolt varitsuses
https://www.youtube.com/watch?v=7-HnPTSZHLM
https://www.youtube.com/watch?v=Vb_Ei4goat4
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D0 ... 0%BD%D0%BE

2008 Gruusia.
VF 135. motolaskurpolgu 1 pataljoni kolonni juppideks tegemine
https://www.youtube.com/watch?v=MkQ52NHrQnY
https://www.youtube.com/watch?v=oZxO3mx1ra4
https://www.kavkazcenter.com/russ/conte ... onna.shtml

Ühe kolonni tegi juppideks Gruusia STV (Gradid jm) ja teise kolonni Gruusia SOF ("spetsnaz")

jne

Nagu näha siis on VF vastasele alati pakkunud seda võimalust katsetada nende kolonnide purustamist.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6601
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas kaur3 »

Vägisi jääb mulje, et see kolonnides kihutamine on seotud komandöride antud lubadustega presidendile. Fucs tõi näiteid Tšetšeeniast, kus VDV ülem Gratšov lubas Jeltsinile, et võtab polgu võitlejatega Groznõi kahe tunniga. Ukrainas käis ka tuline kihutamine alamehitatud taktikaliste gruppidega Kiievi suunas. Kätte saadud trofeeplaanidel olid väga karmid ajaraamid. Ei mäleta enam täpselt seda päevade arvu :oops:
https://www.rferl.org/a/1056335.html
Xender
Liige
Postitusi: 1797
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

Minu juttu point oli mujal, mida Trumm teadlikult ignob.

Kolonnisõda või ka manööversõda ei ühti meie sõjaliste eesmärkidega

Meie esmane sõjaline eesmärk on võimalikult palju maa ala enda käes hoida (paraku on venemaaga pahatihti nii, et mis karu kõhus, see ka karu oma) ning teiseks võimalikult palju tsiviilelanikkonda hoida. Selle esmaseks eelduseks on, et ida virumaa ja lõuna eesti elanikkond keda on üle 200 tuhande inimese, saaks piiri vahetuslähedusest ära toimetatud (mis võtab aega). Sealjuures meie ainuke sõjalise võidu plaan saab olla nagunii, oodata NATO abivägesid. Kui nad end paari nädalaga kohale ei veereta, on edasine kangelaslik, kuid kasutu.

Sellest eesmärgist lähtudes sobib rindesõja pidamine meile palju paremini. Ukraina näidete puhul, pole venelastel õnnestunud kiirelt end üheski Ukraina kaitseliinist läbi närida. Rindesõda vastab ka meie olemasoleva sõjaväe võimalustele palju paremini, samuti üleüldisele reservarmee suutlikusele.

Vene logistika

Vene logistikast rääkides, inimesed vaadake kaarti, Eesti 10nest suurimast linnast pooled jäävad 100 km ulatuses piirist.

Narva - 0 km
Võru - 28 km
Põlva - 38 km
Tartu - 70 km (50 kui tulla üle piirisaare)
Sillamäe 25 km
Jõhvi 45 km

Selleks, et venemaa logistika hakkaks tõsiselt lagunema, peab ta välja kärutama kusagil Tallinna - Tartu vahele minimaalselt. Lisaks veel, Eesti teede võrk on oluliselt parem kui Ukrainas.

Rääkimata sellest, et Trummil on vist kristallkuul kusagil peidus, et täpselt teab mis Venemaa plaan. Mis siis kui Putini plaan ongi Ida virumaa ja Tartuga piirduda? Jaurata Venemaa iidsetest aladest. Narvas elavad kaasmaalased ja Tartu oli juba Jaroslev Targa ajast põline vene ala? Selle paarikümne km liikumistega venemaalt, ei tekiks vene logistikal isegi siis probleeme, kui see toimuks hobustega.

Sotsiaalne küsimus

Ma ütleks, et meie esmane, omariikluse kõige suurem oht sõja alguses on täpselt sama mis oli Ukrainas - võimalik paanika tagalas. Ukrainat päästis selle suurus ning see, et tegelikult lõunast siiski rinne pidas ( paljudest kohtadest pole venelased isegi pea 2 aastat hiljem läbi pääsenud).

Meie puhul võib kolonnisõda pidama hakkates terve süsteem koheselt kokku kukkuda. Nagunii on elekter suuremas jaos maas ning sidesüsteemidega võib ka venelastel mingi kuri vigur olla. Piisab sellest, et venelased on esimese sõjapäeva lõpuks kusagil tartu võru vahel ning idas jõhvi kandis. Mille peale Tartus puhkeb paanika, et linn jäetakse venelaste kätte. Kõik ühendusteed on paksult täis põgenevaid inimesi, sõduritel on valida, kas päästa oma näiteks vanemad aladelt, mis homme jäävad venelaste kätte või siis minna kuhugi kolonni varitsema.

Ma ei imestaks meie poliitikute puhul ka seda, kui hakatakse eksiilvalitsusest jaurama jne. Kokkuvõttes, lastes kohe venelased riigi sügavusse, võime saada äärmiselt halvad tagajärjed üsna kiirelt.

Mis on idee?

Laseme venelased meie väikse riigi mõistes väga sügavale, jätame sajad tuhanded venelaste meelevalda, kaotame tohutu materiaalosa, selleks, et saaks mingid varitsused teha? Mille ebaõnnestumise korral, pole võimalik enam riigikaitset kokku lappida. Piisab sellest, et kui Tartu - Võru vahelisest grupeeringust minnakse mööda lõunast, mis siis saab ? Venelaste mehaniseeritud vägede jaoks on vahemaad väikesed, kuid meil oleks enamiku armee peamiseks liikumisvahendiks kaks paari jalga.

Selles mõttes, meil puudub manööverdav armee peaaegu täielikult. Meil on täpselt 1 pataljon seda. Piisab näiteks talvisest ilmast, nagu meil praegu, ning suuremas jaos on meie armee liikumatu.

Kui paneme igale teele ja sihile maha gruppi siis ongi meil rinne, aga kui me hakkame faktiliselt rinnet moodustama tagalas, miks seda mitte teha piiril, koos kaevikute, punkrite, miiniväljadega?

Ma ei näe võimalust, et jalaväega oleks meil võimalik tanke ülemanööverdada. See lõppeks üsna ruttu Tallinna alla kaitses olekuga. Mille puhul igasugune NATO kiirem appi tulek, peale üsna oma maksimaalse lennukaugusel opereeriva lennuväega võimatu.
Kasutaja avatar
Smith
Liige
Postitusi: 1728
Liitunud: 10 Veebr, 2012 22:01
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Smith »

Mina olen Xenderiga laias laastus nõus, sellist lähenemist viljeleb Iisrael ning ka Herem on öelnud, et venelasel tuleb kohe piiril nina veriseks lüüa ja kõvasti, sest meil ei ole strateegilist sügavust ning meri on selja taga.

Ma arvan, et õigem on šnitti võtta pindalalt väiksest Iisraelist, mitte nii väga Soomest, kellel on tõest asustamata alasid rohkem, mida vastasele lõksu seadmiseks ajutiselt “loovutada”.
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42780
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kriku »

Minu 2 senti: kõik tõsiseltvõetavad plaanid peegeldavad realiteete. Kui sul ei ole reaalset võimalust vaenlast piiril peatada, siis planeerid sa oma territooriumil manööverdamist, viivituslahinguid ja varitsusi. Kui sul see võimalus on, siis kasutad seda, aga pead paratamatult arvestama, et kogu rindejoone ulatuses see ei õnnestu. Lõpuks, kui sul on võimalus sõjategevus hoopis vaenlase territooriumile üle kanda, siis planeerid sa seda, nagu EW pärast Vabadussõda.

Tänapäeval oli, on ja jääb kõige tähtsamaks abi saabumiseni aega võita. Aega saab osta territooriumi eest, tehnika eest, elavjõu eest. Kui armee võitlusvõime säilitamine territooriumi loovutamiseta pole võimalik, siis tuleb territooriumi loovutada.
zephys
Liige
Postitusi: 169
Liitunud: 28 Apr, 2015 14:49
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas zephys »

Xender kirjutas: 31 Jaan, 2024 1:59
Vene logistika

Vene logistikast rääkides, inimesed vaadake kaarti, Eesti 10nest suurimast linnast pooled jäävad 100 km ulatuses piirist.
Kaks ääremärkust, siia ägedasse teemasse:
1 - VF logistika tagab ründava üksuse sujuva varustamise kuni 150 km NL liidu piirist (olemasolev raudteetaristu). Seega see õnnetu Narva sild on mõistlik juba kohe katki teha, siis vast Tallinna ringkaitses lihtsam liitlasi oodata.
2 - VF ei vaata täiemahulise sõjalise konflikti puhul Eestit eraldiseisvalt, vaid ikka 3B teatri osana.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

kaur3 kirjutas: 30 Jaan, 2024 22:40 Vägisi jääb mulje, et see kolonnides kihutamine on seotud komandöride antud lubadustega presidendile. Fucs tõi näiteid Tšetšeeniast, kus VDV ülem Gratšov lubas Jeltsinile, et võtab polgu võitlejatega Groznõi kahe tunniga. Ukrainas käis ka tuline kihutamine alamehitatud taktikaliste gruppidega Kiievi suunas. Kätte saadud trofeeplaanidel olid väga karmid ajaraamid. Ei mäleta enam täpselt seda päevade arvu :oops:
https://www.rferl.org/a/1056335.html
Kui maastik on tugevalt kanaliseeriv, siis mis see alternatiiv kolonnile oleks? Läbi metsa/soo ei saa, paralleelteed ka ei aita, sest seal hakatakse ka külgjulgestust kohe kujundama. Jääbki üle vaid trügida verise ninaga mööda teed edasi. Või siis nagu meie teeme, tehnika seisma ja hakkame 0,5 kmh seda teeäärset võsa läbi kammima. Mina olen sedasi talitanud, ennelõunaga edened ehk 1-2 km, sest vastane takistab sind igal viisil.

Kui kujundav tegevus on organiseeritud väga suurtel maa-aladel (olen saanud aru, et soomlased laseks kolonni kuni 50 km riiki sisse sõita), siis ei tule kõne alla ja selle tohutu metsa/sooala läbikammimine jalgsi ja teeäärte igaks juhuks kaudtulega läbi tulistamine. Probleem on kindlasti venelastel kombeks olev kolonnide saatmine lahingukopteritega (A-stani kogemus) - soomlastel aga pidid olema selleks Stingerid+tuvastatud õhupilt antud alla kompanii tasemele. Suurema probleemina jäävad droonid ja tule andmine droonipildi järgi kindla peale - aga kui seltskond on hajunud laiali, siis on sihtmärki keeruline leida, sihtmärgid on väikesed, lisaks saab kaevuda ja VF STV tuli pole ka teab mis täpne.

Mis nagu kindel on - teel liikuva kolonni küljed ehk tiivad on väga haavatavad, sinu kaitseliinidesse sissesõitva ründeformatsiooni "pea" aga mitte väga.
Tulemuseks on see, et ründaja ja kaitsja kaotused pole mitte 1:10, vaid pigem 1:3 - sellises tempos kulume loetud nädalatega läbi.

Pealegi, nagu eeskirjutaja kirjutas - operatsioon Eestis ei pruugi olla eraldi, vaid 3B peale - mis toob meile automaatselt juurde üle 200 km maismaarinnet, sest 3B nõrgim lüli on kindlalt Läti ja VA jaoks on Riia tähtsam kui Tallinn. Minu matemaatika jääb siin jänni. Sellise ala positsiooniliseks kaitseks peab meil SA arvukus olema 100+ tuhat ja suurtükiväe arvule peab vähemalt ühe nulli lisama. Teoorias saab kaitsekulud tõsta muidugi 5% peale, aga kas seda täna ollakse valmis ka tegema?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kriku kirjutas: 31 Jaan, 2024 7:47 Minu 2 senti: kõik tõsiseltvõetavad plaanid peegeldavad realiteete. Kui sul ei ole reaalset võimalust vaenlast piiril peatada, siis planeerid sa oma territooriumil manööverdamist, viivituslahinguid ja varitsusi. Kui sul see võimalus on, siis kasutad seda, aga pead paratamatult arvestama, et kogu rindejoone ulatuses see ei õnnestu. Lõpuks, kui sul on võimalus sõjategevus hoopis vaenlase territooriumile üle kanda, siis planeerid sa seda, nagu EW pärast Vabadussõda.

Tänapäeval oli, on ja jääb kõige tähtsamaks abi saabumiseni aega võita. Aega saab osta territooriumi eest, tehnika eest, elavjõu eest. Kui armee võitlusvõime säilitamine territooriumi loovutamiseta pole võimalik, siis tuleb territooriumi loovutada.
Kogu territooriumi hoidmine tänase väehulgaga siin (st ilma liitlaste tuntava toetuseta) pole lihtsalt reaalne, eriti kui me peame muretsema ka lõunapiiri pärast. Kaitse otse piiril Kagu-Eestis peaks vaid siis, kui Lätis oleks samatugev. Midagi pidava kaitse taolist õnnestuks meil rajada ehk Väike-Emajõe-Võrtsjärve-Suure Emajõe joonel. Esmene kaitseks hästi sobiv rajajoon, kus me oma meestehulgaga suudaks pidava rinde luua.

Brigaad suudab kaitsta umbes ühe Eesti haldusreformi eelse valla suurust ala (jutt on VF normatiividest). Kaks brigaadi, kaks valda. Mingi UK Bde juurde -kolm valda. Proportsioonid on sellised. Selliste jõududega pidada võimalikest rünnakusuundadest positsioonilist kaitset kõlab nagu unistus.

Eespool küsisin retoorilise küsimusena, kas keegi teab, kui kaugel oli vastane väljas, kui ESTDIV pidas viimati oma süvalahingut? Kui me räägine antud liinist katteüksuste kontekstis, kes peavad VA peatama mõneks ajaks, andes aega mobiliseerimisele ja vägede toomisele Eestisse, siis on muidugi jutt teine.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Minu juttu point oli mujal, mida Trumm teadlikult ignob.
Sinu paljusõnaline vaht ignob peamist - edukaks kaitseks piiri ääres puuduvad Eestil vajaliku suurusega väed.
Seepärast pole ka erilist mõtet mängida emotsioonidel elanike kaotustest - elanike kaotused saavad olema vähimad siis, kui meie kaitse on efektiivne. Kui piirile koondatud vägedest läbi murtakse ja tagapool on suuresti tühjus, siis ei saa elanike elu kirsa kanna all parem olema.

Vaata vahelduseks, milliste suurusjärkudega opereeriti Narva jõel ja Sinimägedes 1944 ja millised olid seejuures kaitsva osapoole kaotused.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1797
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

Minu nägemuses alustame piirist kaitsmisel, ning samal ajal rajame tagalasse veidi lühemat ja paremini kaitsvamat liine (vastavalt operatiivvajadusest), millel taanduda, kui surve läheb liiga suureks ning murtakse läbi mitmest kohast.

Manööverüksusi ( mille puhul me räägime tegelikult TÄPSELT ühest pataljonist, äärmiselt tinglikult brigaadist) kasutame siis kui kusagil läheb asi väga hapuks läbimurrete likvideerimisel. Kui on liitlased näiteks Briti brigaad, siis see on teisel operatiivsuunal samal eesmärgil. Rindeüksustena kasutame mobiliseerituid ja KL.

Kui meil õnnestub piirile rajada punkrite võrgustik, kuigi palju kaevikuid, kindlustusi. Miiniväljad, miks mitte ka betoneeritud katusega laskepesad suurtükkidele jne. Kui venelased suudavad sellest läbi tungida, siis miks peaks kusagile kiirkorras rajatud veidi lühem rajatis olema nende jaoks suurem takistus? Takistuseks võib ta siis kujuneda, kui varasemal liinil on neid korralikult rapsitud.

Kõigele lisaks pole meil vaja neid asju hambad ristis hoida aastaid, vaid mõned nädalad max. Kui selle ajaga NATO maajõududega appi ei tule, on liisk nagunii langenud.

Mis puutub sinimägede kaitsesse, siis jääb arusaamatuks Trummi sõnum. Sinimägede lahingust võttis osa 23 tuhat sakslaste poolel ning 136 tuhat venelaste poolel. Saksa poole kaotused olid suured, kuid mitte nii suured, et nad poleks suutnud seda liini edasi hoida. Sealjuures venelastel ei õnnestunudki liinist läbi murda, see jäeti maha, kuna Sakslased otsustasid mitte balti riikidesse lõksu jäämise ohu tõttu taganeda ida preisimaale.

Mis on trummi sõnum? Me ei suudaks panna välja 23 tuhat sõdurit? Sakslased oleks manööversõda pidades olnud efektiivsemad?

Kus on Eestis tugeval kanaliseeritav maastik? Nagu ma välja tõin ühes oma varasemas postituses, lõuna eestis läheb iga paarisaja meetri tagant tee või metsarajake kuhugi + põllud ja elektriliinide trassid. Võta auto ja mine sõida suvel Lõuna eestis ringi, tegemist pole mingite lõputute metsamassiividega, kus keskel on soo ja sealt läheb üks teerada läbi.

Tegemist on üsna tiheasustatud kohaga, tänu põldudele kohati üsna avatud maastiku ning massiivse teevõrguga, eriti kui võrrelda osade soome piirkondadega. Manööversõjas on kindlasti soomus üsna hästi kasutatav (mida näitas ka WW2) ehk siis eelis on pigem sellel poolel kes on liikuvam.

Kui meil oleks paar soomusbrigaadi, siis võiks meil midagi välja tulla manööversõjast. Kuid meil on manööverdavat soomust täpselt 1 pataljon. Kui see samune üks pataljon välja jätta, siis on meil peamisteks sõduriteks reservväelased ja kaitseliitlased. Olenevalt, millal toimub ehk ka ajateenijad. Neid annaks meil idees kokku ajada 100 tuhande ümber. Mis ongi meie kõige suurem pluss muuseas.

Meil pole manööverdamiseks relvastust, pigem pole enamike sõdurite võimekuses, lisaks eeldab ideaalset sidet ja vaenlase nägemist. Võib olla tuleks sellest siis midagi välja, kui Lõuna ja Ida eesti oleks üks suur põlismets, kust läheb läbi paar teerada. Kuid midagi sellist pole, maastik on üsna avatud.

Ühesõnaga, meil pole mitte ühtegi manööversõja tingimust täidetud. Samahästi võiks me alustada sõja planeerimist orbitaallaserite löögiga Moskvale.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16610
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Fucs »

kaur3 kirjutas: 30 Jaan, 2024 22:40 Vägisi jääb mulje, et see kolonnides kihutamine on seotud komandöride antud lubadustega presidendile.
8)
Venes on just ja ainult armee ning kõik sellega seonduv (koolid, tööstus jms) see, mis defineerib ära riigi võimsuse ja tugevuse.
Mida suurem armee seda suurem riik. Mida võimsam armee seda võimsam riik. Mida hirmsam armee seda hirmsam riik.
Vene armee sõjameeste (ja rahva) peades ning arusaamades on toimunud ja toimub umbes midagi sellist:

1. Me oleme suured. Me oleme võimsad. Me oleme hirmsad.
2. Meil on ägedad ja hirmsad sõjamehed, mida värvilisem barett peas, triibulisem särk seljas, hirmuäratavam varrukaembleem käisel ja mida rohkem metalli rinnas, seda ägedamad ja hirmsamad nad on.
3. Meil on üliägedad ja ülivõimekad komandörid. Mida ägedama nimega sõjakool (Краснознамённый, орденов Ленина, Красной Звезды, Ушакова и Октябрьской Революции, Суворовское, Нахимовское jne) seda hirmsamad ohvitserid sealt tulevad.
4. Meie ägedad ja hirmsad sõjamehed on koondatud veel ägedamatesse ja võimsamatesse üksustesse. Mida ägedam nimetus ("spetsnaz", "osnaz", "dessant", "kaardiväe", "blabla nimeline", "blabla ordeniga" jne) seda hirmsam ja võimsam on üksus.
5. Meil on üliägedad, võimsad, hirmsad, analooge mitteomavad relvad ja tehnika....
6. ...ja meil on seda PALJU... meil on lihtsalt kohutav hirmuäratav mass kõike, meie kolonnid on sadu kilomeetreid pikad, meie laevad ei mahu vette ära ja meie KOSMOSEjõudude lennukid ning helikopterid varjutavad taeva, pilved, päikese ja kuu.
7. Meil on seda nii palju, et meil on lugematu arv diviise ja hunnik armeesid.
8. Meil on AATOM !

Nüüd edasi oleneb nende arvates vastasest kes millal põlved nõrgaks laseb ja minestades kokku kukub.
Kas juba triibulist särki, sinist baretti ja kaheksat rida medaleid nähes, väeosa nime lugedes või 60km pikkust kolonni nähes.
No kõvemad minestavad nende arvates hirmus ära alles siis kui nad ütlevad AATOM!
Vähe lahjemad kukuvad kokku kui kuulevad, et nede suunas hakkavad kohe liikuma "2-я гвардейская мотострелковая Таманская ордена Октябрьской Революции, Краснознамённая, ордена Суворова дивизия имени М. И. Калинина дивизия" ja "4-я гвардейская танковая Кантемировская ордена Ленина Краснознамённая дивизия имени Ю. В. Андропова дивизия".

Igasugune mõttetu muu prügi ("ajaloolised arusaamatused" ja "гаврики") saab kindlasti infarkti juba siis, kui näeb 3km pikkust armeekolonni. No tugevamad 5km pikkust.

Eriti kui seal kolonnis on eesotsas analooge mitteomavad "Kaardiväe Punalipulise, Lenini - Punasetähe - Ušakovi ja Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Suvorovi - Nahhimovi nimelised" tankid ja nende järel kohe GRU spetsnaz - õhudessantrünnakdiviisi - merejalaväe ja osnaz triibuliste särkidega sõjamehed.

Ses suhtes (nõuka ajal ka ise "asja sees" olnuna) ei ole midagi imestada... või siis ei saagi muud eeldada kui seda, et esimese asjana (sest no see on ju kindel mats ja ei saa ju olla kuidagi muud moodi) pannakse kõige pealt alustuseks vastasele surmav PÕMAKAS ägedalt võimsate sõjameestega ning hirmu tekitavate kolonnidega lihtsalt sisse sõites. Need kes kohe infarkti ei saa või ära ei minesta, need kukuvad jala pealt kindlasti juba järgmise sellise kolonni saabudes.

Edasi tuleb aru saada üldisest mentaliteedist ja kultuurist, s.h. armee kultuurist, praktikatest ja rutiinidest.
Kui on vaja vastast alistada ja/või põgenema sundida siis esimene universaalne põhimõte on "Давай ёбнем" (noh, tõlkes a`la davai põrutame raiskadele). Et kui küsida leitnandist polkovnikuni (aga vahel on mul kahtlus, et isegi kindralite, kaitseministri ja presidendini välja) mõne hirmsa väejuhi käest, et seltsimees natšalnik, milline on sõjaplaan ja mida teeme, siis kõige ägedam plaan on tavaliselt "Давай ёбнем".

Kui nüüd edu ei ole siis on järgmine universaalne põhimõte "не ебёт, хуярим ищё" (tõlkes siis a`la ei huvita, paneme raiskadele veel).
Kui ka selles pole abi siis on veel kolmas universaalne põhimõte "ёбнем всем" (tõlkes siis tähendab mõlemat - põrutame kõikidele ja põrutame kõigega mis on). Kui nüüd ikkagi edu ei saavutata, siis tuleb esimene operatiivpaus (ja mõttepaus).

Noh n.ö. skeemi lihtsustades, kui üks mees ei saa punktist A läbi, siis saadame kaks. Kui kaks ei saa punktist A läbi läheb rühm. Kui rühm ei saa läbi läheb rood. Ah, et rood ka ei saanud läbi, no siis põrutame punkti A poole viie BMP-ga. Ei edene? ёбнем seda kuradi punkti A suurtükkidest ja GRADidest, puistame sinna KOSMOSEvägedega lugematu hulga фаб-5000 pomme, хуярим solntsepjokkidest ja lähevad tankid läbimurdele.
Ikka sealsamas punktis A.
Ei saanud ikka läbi? No siis on vaja võtta operatiivpaus. Ja kui üldse miskit enam ei aita (või midagi muud ei suuda välja mõelda), siis meil on AATOM! Raisk kui ёбнем praegu ahh?

Sama on nende kolonnidega.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Minul (väikestviisi praktikuna) on ikka selline mulje, et kolonnides teepeal loksumine on seotud maastikuliste iseärasustega. Maastikul, kõrgepingeliini all võib esimene kümme roomikmasinat edukalt sõita, kuid esimene täis kütusetünniga Ural või Kamazi shassiil ülekaaluline Pantsir ongi seal sildade peal kinni. Selleks, et vastane püsiks vajalikus koridoris ja ei manööverdaks liigselt, tõkestatakse ebasoovitavad suunad ära või mineeritakse umbe. Soovitav suund aga jäetakse ilma seiskavate asjadeta. Et oleks lihtne edeneda soovitud suunas. Ja kui sul on suur pataljoni kolonn, suurusjärgus sadakond masinat, siis sa ei roni mingitele kahtlastele kitsastele teedele, vaid üritad seal, kus on su relvadele rohkem nähtavusulatust.

Olen pidanud mõned korrad punase rollis olema, täitsa kolonni tipus. Katsetel liikuda kiiresti ratastel saime elu lahmakat tee äärest. Javelinid-värgid, mehi "hukkus" rühma kaupa korraga. Asi lõppes siis, kui hakkasime ründama "Eesti moodi" - st pidasime masinad ohutus kohas kinni, masinate juurde jäi julgestus ja üks ahelik vasakule metsa ja teine paremale - kammisime mingi 100-150 m läbi ja sundisime mõned varitsejad pagema. Masinate ja siniste viivitajatega otsenähtavusse ei läinud - Javeline kasutada ei saanud rohkem. Hiljem, kui sinised olid juba veits tasakaalust välja viidud, siis tõstsime tempot, sõitsime ligemale, jalastusime kahtlase asja peale kiirelt ja padavai läbi metsa. Aga liikumistempot enam polnud, esimest paari kilomeetrit närisime terve ennelõuna. 4 km päevas tähendab piirist Tallinnani 2 kuud.

Loomulikult on sellise metsakammimise vastu jällegi omad vastumeetmed, soomlased kasutavad massiliselt "neegritelekaid" ja jaovaritsuse mõlemas äralõikamisgrupis on alati üks täiskuulipilduja (PKM) kah. Pluss muidugi varitsuste ülesehitus L-kujuliselt. Aga see pusimine sedasi võtab aega ja liikumiskiirus on olematu. Vaadake soomlaste jalaväejao struktuuri näiteks selles Sõduri artiklis.

Üks sellise kujundamise võtmerelv on kindlasti ATGM-id, isegi võibolla mitte Javelinid (neid saab paremini kasutada lagedatel), vaid piisab ka mingist 500 m klassi raketist, mis saaks ühe pauguga ka tankist jagu, näiteks NLAW või analoogne. Ja MANPADSid, sest kolonne võivad saata kopterid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Noh n.ö. skeemi lihtsustades, kui üks mees ei saa punktist A läbi, siis saadame kaks. Kui kaks ei saa punktist A läbi läheb rühm. Kui rühm ei saa läbi läheb rood. Ah, et rood ka ei saanud läbi, no siis põrutame punkti A poole viie BMP-ga. Ei edene? ёбнем seda kuradi punkti A suurtükkidest ja GRADidest, puistame sinna KOSMOSEvägedega lugematu hulga фаб-5000 pomme, хуярим solntsepjokkidest ja lähevad tankid läbimurdele.
Ikka sealsamas punktis A.
Ei saanud ikka läbi? No siis on vaja võtta operatiivpaus. Ja kui üldse miskit enam ei aita (või midagi muud ei suuda välja mõelda), siis meil on AATOM! Raisk kui ёбнем praegu ahh?
Selle kohta on Mannerheim öelnud lühidalt: "Torkab silma tohutu disproportsioon kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuse vahel".
Näen, et sellise sõjapidamiskultuuri vastu sümmeetriliselt minnes on probleem selles, et vastase kaotuste suhe pole piisavalt meie kasuks. Sinimägedes oli see umbes 1:3,5 ja see pole piisav. Vaja on ühte suurusjärku ehk 1:10 ja parem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
andrus
Liige
Postitusi: 4704
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas andrus »

Kapten Trumm kirjutas: 31 Jaan, 2024 15:18Selle kohta on Mannerheim öelnud lühidalt: "Torkab silma tohutu disproportsioon kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuse vahel".
Näen, et sellise sõjapidamiskultuuri vastu sümmeetriliselt minnes on probleem selles, et vastase kaotuste suhe pole piisavalt meie kasuks. Sinimägedes oli see umbes 1:3,5 ja see pole piisav. Vaja on ühte suurusjärku ehk 1:10 ja parem.
Arusaamatu, kuidas on suhe 1:10 parem kui 1:3 kui vaenlast see ei kõiguta (Venemaa kohta saab minu arvates väita küll, et ta on kaotuste koha pealt vähetundlik) ja ta oma rünnakutest ei loobu?
Töötavad ainult sellised vaenlase kaotuste absoluutarvud (mitte suhe), mis panevad vaenlast oma plaane tühistama.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 2 külalist