Eesti taolise riigi KVJ peaks ikka olema maaväe (ja veelparem jalaväe) taustaga, vastasel juhul on militaarromantiliselt, tegemist rooside nuusutamisega läbi gaasimaski. Õnneks on seni sellest kinni pidada suudetud. Füüsiliste või vaimsete puudujääkidega tegu pole.URR kirjutas: ↑08 Veebr, 2024 11:37 Väeliigiviha avaldub erinevates vormides. Kiusupärast ja tülinormise mõttes palun Kapten Trummil selgitada, kas “operetiadmiralidel”, “õhutõrjekolonelidel” ja “mikroõhuväekindralitel” on mingi põhimõtteline vaimne või füüsiline puudujääk, mis nad Kaitseväe juhatajana diskvalifitseerib. Olukorras, kus enamus maaväge on koondatud diviisi, millel on oma ülem, ja on ka Kaitseväe juhatja asetäitja ametikoht, kes vähemalt seni olnud maaväe ülema ülesannetes. Eespol toodud Ilmar Raagi artikkel kirjeldab Kaitseväe juhataja ülesandeid päris hästi, aga ma lisaks sellele ka ühendväeliigi/operatsioonitasandi mõistmise ja juhtimise vajaduse.
Muide, tasub tähele panna ka, kes oli eelmine ja kes on praegune SACEUR. Ilmselt saadi aru, et proksisõdade ajastu on läbi ja ees terendab maismaasõda Euroopas.
Mina muide ei oma mingit väeliigiviha - vastupidi, ma olen võimaluste piires üritanud inimestele selgitada (ka kaadrile muide) just teiste väeliikidega kaasnevat problemaatikat nagu radarihorisont või pisiasi, et Blue Speari radar ei pea samas rannas olema kus raketid. Et väeliigiviha teemal haugud küll vale puu all. Ja nõustun sinuga igati nende domeeniüleste "pimeduste" teemal.

Raagi analüüsis (millele mina hääletaks 2 käega poolt) pole ju ühtegi muud objekti kui maaväelased. Palm, Sirel, Karus ja Merilo on kõik elupõlised maaväelased ja tegelikult ka jalaväelased.