Trumm, teistelt ootad pingsalt vastuseid, aga ise ignoreerid sulle esitatud lihtsaid küsimusi?
Mis asi on üldine määratlus (kasutasid väikseid tähti, mitte konkreetset nimetust!) - MANÖÖVERSÕJA KÄSIRAAMAT?
Väikesed õpetussõnad igasuguste küsimuste küsimiseks:
* Kui küsid teistelt tema tausta kohta, siis avad samas postituses iseenesestmõistetavalt ka enda tausta
* Kui osaled diskussioonis, siis sa ei hakka oponente mingite enda välja mõeldud kriteeriumite järgi lahterdama. Kõrvalt vaadates jääb mulje, et argumente ei ole, aga kinnisideest lahti lasta ikka ei suuda. Pealegi ei tööta see siis, kui sa pead dialoogi enda välja mõeldud oponendiga - siis on tal kahjuks sama kvalifikatsioon nagu sul endal.
* Kui küsid mingi küsimuse mitu korda ja ikka vastust ei saa, siis ei ole mõtet kohe küsitavat süüdistama hakata. Tasub alati enda sisse vaadata ja mõelda, kas ise ikka oled alati küsimustele vastanud või äkki on liiga palju neid ignoreeritud?
Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Veebr, 2024 14:35
Jätkuvalt kehtivad sellised tõsiasjad nagu
1. mida väiksem ja liikuvam on tegutsev üksus, seda raskem on teda avastada (ja hävitada)
Mis kehtib samamoodi ka venelastele, või neil pole väikseid liikuvaid üksuseid? Kelle tegevust me peame samamoodi takistama ...
Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Veebr, 2024 14:35
2. kantavad rakettrelvad ja tänapäeva miiniasjandus võimaldavad teha ühel jaol asju, mida vanasti pidi kompanii tegema.
Venelastel neid relvi pole ?
Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Veebr, 2024 14:35
3. ootamatus ja initsiatiiv määravad enamasti edu - kaitsepositsioonide ründamisel muide on initsiatiiv ründajal
Ootamatus töötab mõlemat pidi ja initsiatiiv on vaja kõigepealt ikka kätte võidelda.
Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Veebr, 2024 14:35
4. Suurema üksuse sidusust ja sünergiat asendab tänapäeval C2/C3, selleks ei pea üksus käsiraadio ulatuses ühes hunnikus olema.
Räägi meile see veidi täpsemalt lahti, kuidas need märksõnad midagi muudavad.
Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Veebr, 2024 14:35
5. Eesti mets pakub jätkuvalt varjet õhuvaatluse sh termovaatluse eest
Pakub nii meile, kui neile.
Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Veebr, 2024 14:35
6. jalaväejagu või isegi rühm on liiga väike ja liikuv sihtmärk, et rännakformatsioonist üllatatud vastane suudaks seda efektiivselt kaudtulega mõjutada, küll on suur vastupidine võimalus, eriti kui sihtmärgid on varem teada ning tuletellimus täidetakse ruttu. Tänapäeva miinimajandus aga võimaldab efektiivselt vältida suure massi pealejooksmist.
Millest sellised eeldused? Ukrainas aetakse taga üksikuid sõdureid, siin aga pole võimalik rühmasuurusi üksusi kaudtulga mõjutada. Miinimajandus töötab aga mõlemat pidi.
Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Veebr, 2024 14:35
7. liikuval kolonnil on jätkuvalt probleemne reaalajalist droonivaatlust teha.
See info pärineb kust ? Samuti kui see oleks ka tõene, eeldaks, et kui meie liigume, pole ka meil efektiivset vaatlust.
Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Veebr, 2024 14:35
8. kolonni saata võivatel lahingukopteritel on kardetav opereerida manpadside piirkonnas, eriti kui raketid tulevad ootamatult.
Üldiselt tundub, et Ukraina sõda on näidanud tegelikult kõige rohkem helikopterite kasutust lahinguväljal.
Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Veebr, 2024 14:35
9. VA ründab oma eesmärkide suunas üldiselt mööda (ja piki) teid, sest kinnine maastik takistab masinate liikumist ja osa maastikust on liiga märg ja pehme. Kolonni või kolonnilaadse formatsiooni nõrgad kohad on jätkuvalt tema küljed, eriti kui puuduvad külgjulgestusele vajalikud paralleelteed 2-5 km peateest.
Tohutu hunnik eeldusi, mis võivad olla aga ei pruugi. Lisaks veel, jälle. Mis siis kui venelased ei kolonnita? Võru vallutamiseks pole mitte mingit kolonnitamist vaja. Paralleelteid ka piisavalt.
Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Veebr, 2024 14:35
110. VA tegeleb linnadega ikkagi teises järjekorras, kui tee linna on umbe tõkestatud, aga tee ümber linna on vaba, siis edeneb ta kiiresti oma põhieesmärgi (Tallinn) suunas ja jätab Jõhvi või Rakvere puhastamise hilisemaks.
Kuidas sa tead seda? Mis siis kui ei möödu linnadest ja vallutab need kõigepealt. Kui hakkata linna ümbrusi umbe tõkestama (mõtled siin kaevuda, aga ei taha seda öelda) siis miks mitte teha seda piiril, et saaks linna tühjaks vedada ilma stalingradi lahinguta?
Kui eeldada, et vaenlane käitub täpselt nii nagu meil vaja oleks, võime tõestada ükskõik millise taktika toimimist. Sellisel juhul kaevame piirile lihtsalt suure augu, mille põhja katame odadega. Venelased tulevad massiga ja kukuvad kõik odade otsa ning ei lõpeta enne ära, kui kõik surnud. Kuna neil antud käsk kõige otsemat teed tallinna jõuda.
Küsin uuesti üle, mis eelised on meil manööversõja tingimustes? Mis ei kohandu mõlemale poolele või poleks lihtsalt üldist sõjalist laadi - ala droonidega on võimalik leida vaenlasi (mis kehtib nii meile, kui neile). On meil mingeid relvi, mille analooge venelastel pole, on meil parema väljaõppega suurema sõjalise kogemusega üksusi. Kas meie maastikul on midagi, mis tohutult lihtsustaks seda - venelased peavad kusagil sadu km mööda üksikut mägiteed ronima?
Sa tead väga hästi, et pole. Sinu eeldus on lihtsalt see, et venelased on sittad sõjamehed, kes on lollid ja saamatud. See võib kohati nii olla aga see eeldus on äärmiselt õhuke jää, millel trampimine võib meile väga kalliks maksma minna.
Tohutu hunnik eeldusi, mis võivad olla aga ei pruugi. Lisaks veel, jälle. Mis siis kui venelased ei kolonnita? Võru vallutamiseks pole mitte mingit kolonnitamist vaja. Paralleelteid ka piisavalt.
Võta kaart ette ja kanna see vene rünnakformatsioon sinna peale. Äkki siis jõuabki kohale, et nende tehnika liikumisega väljaspool teid saab olema.......raskusi.
Mul on tulnud õppustel korduvalt neid formatsioone teha ja nendes liikuda. Kuigi tanke asendasid veoautod tähega T, siis kui kahel pool teed on reiejämedused puud ja vesi põlvini, saab ka väikse mõttetööga aru, et tegelikkuses tank seal ei sõidaks. Ka ei sõida need teedelt välja seal, kus kahel pool teed on 4 m sügavused euro-tankitõrjekraavid.
Seega, mis formatsioonis (peale kolonni) nad sõidaksid, tahaks näha tõestust. Formatsioon, mis on aastaringi kasutatav. Kui sa väidad, et sa suudad Võrust Tartuni liikuda pataljoni noolepeas, siis ole valmis tõestama.
Ma mingi soomustehnika teemas tegin eksperimendi, et sõidan Paldiskist läbi Keila Tallinna - kui palju on teeääres üldse maastikku, et raskemehhaniseeritud üksus saab kuskile üldse hargneda. Seda maastikku ei olnud rohkem kui 10%, kuhu olnuks mõtet hargneda või kuhu oleks soomus ka pääsenud. Ja sellest enamiku moodustas see lage põllumaastik Kiia ja Tutermaa vahel. Ülejäänus oleks tulnud liikuda tee peal (st kolonnis) ja kui soovitakse end julgestada, siis venima 0,5 kmh (just sellise tempoga jõuaks jalavägi kahel pool teed maastikku kammida).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Mis need tankid siia puutuvad? Venelastel on jalavägi olemas, keda läbi metsa saata. Tankid võivad jääda lihtsalt pikemaid sihte turvama. Võruni on piirist selline 4 tunnine üsna aeglane jalutuskäik läbi metsa. Igasuguseid suuremaid ja väiksemaid radasid on ka kümneid.
Väljaspool teid on ka meie tehnika liikumisega probleeme. Üks jalaväerühm jala ... sõdib kui kaua moonaga, mida suudab kaasas kanda? Kokkuvõttes kõik need samad raskused, mis venelastel on jalaväega sõdimisel, on ka meil.
Teine asi on terve droonimajandus, sellega suudetakse läbi kammida väga suured alad. Kui arvad, et meie suudame nii liikuda, et venelased ei avasta. Kuid meie avastame kõik venelaste liikumised, tule tagasi maa peale.
Kui hakkata looma mingeid stsenaariume, kus venelased võtavad kõik masinad ühte kolonni, droone ei kasuta ning lihtsalt sõidavad paraadvormis Tallinna suunas. Jah, siis võib see õnnestuda, kuid kohe, kui nad hakkavad veidigi Ukraina õppetunde arvesse võtma ja loogiliselt mõtlema vajub see illusioon kokku.
Tahad öelda, et meie taktika peab põhinema soovmõtlemisel ja vastase totaalsel alahindamisel?
Teoorias on tõesti võimalik 0,5 kmh kõndida läbi maastiku Luhamaalt Tallinnani. Eriti lahe on veel siis, kui protsessi käigus need varitsusgruppide kuulipildujad ja miinid sind kogu aeg vähendavad. Ainult see ei vasta kuidagi idanaabri tegevusviisidele.
Aga ikkagi, kui venelased pole nii lollid, et mööda teed sõidavad, siis tahaks ikkagi teada, kuidas nad sõidavad. Ma olen neid võpsikute teeääri küllalt kammima pidanud ja kujutan nats ette, mis see on. Mul ei ole see soodevaheline liikumine muudmoodi õnnestunud, kui tehnika ongi teepeal ja kui tahad julgestust, siis on liikumine teosammul. Kujutan ette, millist kaudtuld ja õhurünnakuid hakkab taolise venimise korral ründajale kaela tulema.
Ahjaa, olen kolonnis ka sõitnud, kui drooniga on teed kontrollitud. Vähe on näha. Termoga droon on olnud. Kui olla vähegi nutikas ja hoolikas, ei paista midagi. Ja mida sa teeksidki, kui saad teada, et iga natuke maa tagat käis kaks tonti tee peal ja tegi midagi? Tellid Gradi divisjoni tulelöögi või? Kuidas teha vahet, kus on metsloom ja kus inimene?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kus need lõuna eesti massiivsed sood on ? Pole seal ka ainult ühte teerada. Isegi mõõduka vastutegevusega siin ja seal - on nad esimese päeva õhtuks Võru enda kontrolli alla võtnud, kui me kusagil sarvi kokku ei pane. Kuid kui me oleme nõus sarvi kokku panema, siis pole mõtet seda teha seal, vaid juba piiril.
Kaugtulega on nii, et samamoodi saame meie pähe varitsusmoona, gradi, suurtükkiväge ning õhurünnakuid. Samamoodi meie tagalasse võivad venelased panna oma varitsusrühmad maha, kus meie kolonne hakkatakse rapima (või kuidas meie oma vägesid liigutame ja varustame?) või väidad, et venelased ei saa rühmaga kusagilt märkamatult läbi lipsata aga meie saame?
Peale seda hakkab sul terve lõuna eesti koos tartuga paanikas tallinna poole põgenema. Trumm võib seal tartus karjuda, et venelastel pole kombeks linnu vallutada ...
Küsimus on ikkagi selles, et mis taktikalist ülesannet see täidab? Peale sinu fantaasia, metsavahel kolonne rünnata?
Paldiskist Tallinna pole ka ühtegi sood, kuid maastikule pääs on piiratud või sinna ei pääsegi. Soomus peab jääma teele. Sama suur lagendik, millest ma Kiia-Tutermaa vahel rääkisin, on läbi lõigatud paari jõhkra kuivenduskraavi poolt, tank ega BMP sealt üle ei sõida. Tuleb silda oodata.
Küsimus on ikkagi selles, et mis taktikalist ülesannet see täidab? Peale sinu fantaasia, metsavahel kolonne rünnata?
Vastase võimalikult rohkem hävitamine ilma ise olulisi kaotusi kandmata. Maginot liini fännamine on omane võhikutele, kes on kinni jäänud WWII aega.
Ei mingit fantaasiat, just kaine arvestus. Selleks, et Mike Tyson saada pikali, on kõhetul vennikesel 2 erinevat võimalust, üks võimalus on poksida ta pikali, teine võimalus oleks äiata sobival hetkel põlvega munadesse.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Veebr, 2024 16:47
Paldiskist Tallinna pole ka ühtegi sood, kuid maastikule pääs on piiratud või sinna ei pääsegi. Soomus peab jääma teele. Sama suur lagendik, millest ma Kiia-Tutermaa vahel rääkisin, on läbi lõigatud paari jõhkra kuivenduskraavi poolt, tank ega BMP sealt üle ei sõida. Tuleb silda oodata.
Kuid miks peab Tallinnat ründama Paldiski poolt?
Ütlen juba 1001 korda, kui konstrueerida idee, kus vaenlane teeb kõik rumalused mis võimalikud ning meil läheb kõik ideaalselt. Võib ära tõestada ükskõik millise taktika toimimise.
Kuid sellel pole reaaleluga mingit pistist.
Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Veebr, 2024 16:47
Vastase võimalikult rohkem hävitamine ilma ise olulisi kaotusi kandmata. Maginot liini fännamine on omane võhikutele, kes on kinni jäänud WWII aega.
Ei mingit fantaasiat, just kaine arvestus. Selleks, et Mike Tyson saada pikali, on kõhetul vennikesel 2 erinevat võimalust, üks võimalus on poksida ta pikali, teine võimalus oleks äiata sobival hetkel põlvega munadesse.
Meie eesmärk pole vähem kaotusi kanda kui venelased. Meie eesmärk on niikaua riigina vastu pidada, kuni NATO appi jõuab. Lisaks üritad sa tsiviilkaotused ära unustada (mis tulevad tohutud, kui jätame 1/3 elanikkonnast vene okupatsiooni alla)
Keegi pole maginot liinist midagi rääkinud ... ma räägin riigipiiril loetud päevade vastupidamisest, et saaks tsiviilelanikkonna ära vedada ja mobilisatsiooni läbi viia, ilma massipaanika tingimusteta.
Kuid ma pole ikkagi kuulnud ühtegi argumenti, miks meil peaks manööversõja tingimustes edukamalt minema kui venelastel. Peale kaudsete vihjete, et nad on lollid ja saamatud, ning meie targad ja oskajad.
Mis puutub Mike Tysoni näitesse, siis see on korraga loll ja hea. Esiteks on löök munadesse küll keelatud. Kui eesmärk on vastu pidada järgmise raundini, millal onu Sam tuleb ja ütleb, et aitab küll. On parimaks strateegia, kõhetul vennal niipalju kui võimalik vastast lukku võtta, mis on boksis üsna igav vaadata, kuid aitab kõige paremini aega võita.
Üldjuhul isegi kehva boksja blokeerib/suunab ümber munadesse löögi üsna lihtsalt ära ning samal ajal selle löögi teostamiseks jätad pool oma külge kaitseta, mida Tysoni sugune vastane kasutaks ka kohe ära. Seega peale punase kaardi, saad ka oma hambaid hiljem kokku korjata.
andrus kirjutas: ↑08 Veebr, 2024 14:49
Trumm, teistelt ootad pingsalt vastuseid, aga ise ignoreerid sulle esitatud lihtsaid küsimusi?
Mis asi on üldine määratlus (kasutasid väikseid tähti, mitte konkreetset nimetust!) - MANÖÖVERSÕJA KÄSIRAAMAT?
Väikesed õpetussõnad igasuguste küsimuste küsimiseks:
* Kui küsid teistelt tema tausta kohta, siis avad samas postituses iseenesestmõistetavalt ka enda tausta
* Kui osaled diskussioonis, siis sa ei hakka oponente mingite enda välja mõeldud kriteeriumite järgi lahterdama. Kõrvalt vaadates jääb mulje, et argumente ei ole, aga kinnisideest lahti lasta ikka ei suuda. Pealegi ei tööta see siis, kui sa pead dialoogi enda välja mõeldud oponendiga - siis on tal kahjuks sama kvalifikatsioon nagu sul endal.
* Kui küsid mingi küsimuse mitu korda ja ikka vastust ei saa, siis ei ole mõtet kohe küsitavat süüdistama hakata. Tasub alati enda sisse vaadata ja mõelda, kas ise ikka oled alati küsimustele vastanud või äkki on liiga palju neid ignoreeritud?
Kas need on õpetussõnad mulle ja minu küsimuse osas?
- Nagu minu tekstis oli - olen lugenud antud loetelust 2/3.
- olen erinevates lõimedes kirjeldanud oma tausta
- olen olnud instruktorina ka NATO koolitusprogrammides (s.h. NATO School Oberammergaus OPP kursusel ühe õppesündikaadi vaneminstruktor)
Ma arvan, et tean mida küsin ...
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Teema tõstis üles ksf andrus, kes on WWII lahingupäevikutest siia ilmunud trollima ja kellel on nähtavalt probleem isegi lauale lüüa reamehe kogemus ühelt Kevadtormilt. Ja küsisin seda mina, et kui ta võtab mind nimetada koomikuks, siis võiks äkki lauale laduda selle, mille poolest ta tõsiseltvõetavam on - vastust aga pole tulnud, jätkub samasugune trollimine.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas: ↑09 Veebr, 2024 10:51
Teema tõstis üles ksf andrus, kes on WWII lahingupäevikutest siia ilmunud trollima ja kellel on nähtavalt probleem isegi lauale lüüa reamehe kogemus ühelt Kevadtormilt. Ja küsisin seda mina, et kui ta võtab mind nimetada koomikuks, siis võiks äkki lauale laduda selle, mille poolest ta tõsiseltvõetavam on - vastust aga pole tulnud, jätkub samasugune trollimine.
1. sõna "koomik" kasutasin antud teemas Eesti ja Soome geograafia võrdluse kontekstis: https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 85#p827685 Igaüks võib seal viidatud diskussiooni üle lugeda ja öelda, kas ma tegin trummile liiga.
2. II MS lahingupäevikutega hakkas siin vehkima ikkagi Trumm ise, toppides igale poole tänapäeva probleemide juurde universaalseks argumendiks artiklit kaotustest Sinimägedes suvel 1944.a. Aga nagu tavaliselt - tema võib, teised aga miskipärast trollivad
Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Veebr, 2024 16:09
Teoorias on tõesti võimalik 0,5 kmh kõndida läbi maastiku Luhamaalt Tallinnani. Eriti lahe on veel siis, kui protsessi käigus need varitsusgruppide kuulipildujad ja miinid sind kogu aeg vähendavad. Ainult see ei vasta kuidagi idanaabri tegevusviisidele.
Aga ikkagi, kui venelased pole nii lollid, et mööda teed sõidavad, siis tahaks ikkagi teada, kuidas nad sõidavad. Ma olen neid võpsikute teeääri küllalt kammima pidanud ja kujutan nats ette, mis see on. Mul ei ole see soodevaheline liikumine muudmoodi õnnestunud, kui tehnika ongi teepeal ja kui tahad julgestust, siis on liikumine teosammul. Kujutan ette, millist kaudtuld ja õhurünnakuid hakkab taolise venimise korral ründajale kaela tulema.
Ahjaa, olen kolonnis ka sõitnud, kui drooniga on teed kontrollitud. Vähe on näha. Termoga droon on olnud. Kui olla vähegi nutikas ja hoolikas, ei paista midagi. Ja mida sa teeksidki, kui saad teada, et iga natuke maa tagat käis kaks tonti tee peal ja tegi midagi? Tellid Gradi divisjoni tulelöögi või? Kuidas teha vahet, kus on metsloom ja kus inimene?
Millal see kolonn oli? Ukraina sõja kogemusi arvestades see ühe drooni näide juba ammu ei päde. Mis siis saab kui tuleb 3 termoga drooni, 5 tavalist ja 5 Orlani kõrgemal kui tavalised kommertsdroonid, korraga mööda Narva maantee põhisuunal?
Mitte keegi pole siin, selle teema kontekstis tõsiselt võetav autoriteet. 21 sajandil on edukat manööverlahingut tänapäeva tingimustes enam vähem tehniliselt võrdsete vastaste puhul suutnud pidada ... ainult venelased Gruusias ning Ukrainas kohati. Samuti Ukrainlased paari rünnaku käigus. Minu teada, pole meie seas kedagi, kes oleks neist sündmustest osa võtnud.
Seega jääb meil siin see arutelu rohkem või vähem põhjendatud arvamuste tasemele.
Lisaks isegi varemnimetatud sündmustest on lahinguväli omajagu jõudnud muutuda, seoses droonide masskasutamisega. Meie teema fookus on aga tulevikusündmus, mis loodetavasti ei realiseeru, seega võib seal veel tulla mingeid muutujaid juurde.
Ühesõnaga pole eriti näiteid sellest aastatuhandest, mida annaks kasvõi minimaalselt Eestisse üle kanda, kus oleks suudetud murda vaenlase operatiivsügavusse, millele oleks järgnenud vaenlase rindeüksuste kollaps. Kui võtta lisandunud drooniefekt, siis ma kardan, et edukas taktika (kui selline on olemas) tuleks meil ise välja mõelda, hetkel sõdivad venelased ja ukrainlased on sellega igal juhul hätta jäänud. Samuti mingid soomlaste 200X plaanid, pole relevantsed praeguses hetkel. Kui Trumm hakkab neist uuesti rääkima, siis toogu välja terve Soome sõjategevus viimase 20 aasta jooksul, kus on nad näidanud selle taktika toimimist reaalelus. Meiegi siin suudame siin igasuguseid plaanikesi genereerida ... mis võivad aga ei pruugi töötada.
Kolonnisõja peamine eesmärk, nagu ma olen sellest aru saanud ja seda veidigi võimaliku reaalsusega kohandades - Vaenlase peamine löögirusikas peatada kusagil metsa vahel ning siis järelejäänud vene üksused, kes eesti territooriumile jõudnud kotti võtta.
Selle strateegia peamine probleem on poliitiline mõõde (mille tähtsust ei maksa alahinnata, kuid seda on täielikult ignoreeritud mingil põhjusel) ning muidugi ka see kas, me suudaks reaalselt sellise üsna keeruka operatsiooni tervikuna üldse ellu viia, isegi kui meil tekiks mingi reaalne plaan selle saavutamiseks. Kuna reaalelus pole EKV konventsionaalses sõjategevuses osalenud, on võimatu öelda kui ladusalt meil varemnimetatud tingimustes need asjad läheks. Lisaks jääks raskuskese kanda mobiliseeritud üksustele.
Küsimus pole mitte ainult selles, et kusagil näiteks Vastseliina kandis venelased piiramisrõngasse võtta ja purustada. Vaid esiteks teada saada nende positsioonid, kui magad maha miinivälja kusagil, võib asi metsa minna. Väed sinna toimetada, nii, et venelased sellest teada ei saa. Sealjuures ideaalis võiks ka vastast veidi eksitada jne. Lisaks kõikide selliste löökide kordineerimist, arvatavasti selliseid mikrolahinguid peaks tulema kümneid. Kui seal ükskõik mis osas vigu teha, siis võib see lõppeda meil vastu nina saamisega. Kui ei hävita ära gruppi tartu - võru vahel, võib see samune grupp näiteks takistada osasid Vahtselinna vägesid, kelle puudumisel kukub ka seal löök läbi jne.
Samuti peaks see toimuma juba kohe sõja algul, enne kui venelastel õnnestub end lõuna ja ida eestis tõsisemalt sisse kaevata. Mille puhul paraku minu praktiline kogemus ütleb, et ükskõik kui hästi on ka üksus ette valmistatud, esimesed reaalsed lahingukontaktid on väga suur segadus värskete vägede jaoks, mis muudab seda kellavärgina toimimist veelgi ulmelisemaks.
Kui venelased end sisse kaevad, hakkame Võrule Bahmuti tegema ? Jälle, kõige värskem sõjapraktika näitab, et kaevunud vastase hävitamine on keeruline isegi soomuse ning suure hunniku kaudtulega. Meil peaks see toimuma aga suuresti kergejalaväega, seega kaevumist ei saa me lubada.
Lisaks oleks me isegi siis, kui meil õnnestub peamine löögirusikas purustada, jätkuvalt pigem halvemas olukorras. Meie sõjakogemusteta üksused, peaks võib olla hakkama mõõtu võtma juba aastaid sõdinud üksustega olukorras, kus tuleb jala ümber piirata soomusüksusi. Sealjuures pole meie poolel suurem osa sõduritest tanki lahinguväljal näinudki, ning vaevalt me omaks arvulist ülekaalu. Samuti võivad need samad vene üksused hoopis ise proovida sama asja teha meie oma vägedega. Mingil põhjusel on mingi tobe eeldus võetud, et venelased on kolonnis ja meie manööverdame mujal ... mitte, et venelased ei võiks samamoodi manööverdada, ning meie ei peaks kusagil kolonnis liikuma. Meie teleporteerume metsadesse, mida venelased siis ilma igasuguse luureta läbivad mokk töllakil.
Heal juhul võiks sellest midagi välja tulla siis, kui lahingutes karastunud ja suurte kogemustega üksustel oleks vastas just kusagil vene avarustest võrguga kinnipüütud seltskond. Kuid suure tõenäosususega oleks olukord pigem vastupidine, reaalse sõjakogemusega teeks sõja korral venelased meile vähemalt alguses pika puuga ära.
Mitte, et ma alahindaks eesti armeed, kuid isegi elementaarne loogika ütleb, et vast on mõistlikum jätta esmased sõjapäevad siiski veidigi sisseelamiseks, kui hakkata mängima suurte panustega mänge, kus iga viga maksab meile kätte suurelt.
Ideaaltingimustes, kui jumal ja fortuuna meid kõvasti soosiks oleks selle tulemus palju segadust ühiskonna tasandil, palju tsiviilohvreid, sõjategevuses ära lagastatud 1/3 eestit ja sõda kestaks samamoodi ikkagi edasi ning osad kohad, näiteks Narva jääks ikkagi venelaste kätte, võib olla ka osa lõuna eestist. Halvemal juhul vastupanu kiire kokkukukkumine.
Ma lihtsalt ei saa aru, mida see kõike võiks meile anda ... olukorras, kus meie idee vastu pidada kuni NATO väed on kohal ning selle saavutamiseks on laual ka oluliselt lihtsamaid ja vähemriskantsemaid võimalusi.
Muidugi Trummi jutust saab rohkem aru, et eesti vene sõja korral, võtab venemaa kõik oma väed ühte pikka kolonni, ühesegi linna ei sisene, kui tuleb Steineri rünnak mis kõik korda teeb, siis venelased mööda seda sama teed jooksevad lihtsalt tagasi venemaale. Ma ei hakka uuesti peatuma pikemalt, miks midagi sellist ei juhtu ja tegemist on puhtalt Trummi konstrueeritud luuluga.
Muidugi Trummi jutust saab rohkem aru, et eesti vene sõja korral, võtab venemaa kõik oma väed ühte pikka kolonni, ühesegi linna ei sisene, kui tuleb Steineri rünnak mis kõik korda teeb, siis venelased mööda seda sama teed jooksevad lihtsalt tagasi venemaale. Ma ei hakka uuesti peatuma pikemalt, miks midagi sellist ei juhtu ja tegemist on puhtalt Trummi konstrueeritud luuluga.
Ma pole kusagil öenud, et venelane võtab ühte pikka kolonni. Ütlesin vaid, et venelane liigub peamiselt kolonnis mööda suuremaid teid ja selline liikumine on haavatav ootamatule rünnakule (teeäärsest metsast). Taktikas nimetatakse seda kanaliseeriv maastik. Inimestele, kes omab seost taktikaga ainult niivähe, et üks kord 20a jooksul ahelikus üle põllu kuulipilduja otsa joosta, seda kõike seletada on mõttetu, sest ega aru ikka ei saa.
Venelaste ründeüksuste ei esimene ega teine eshelon ei hakka aega viitma asulate vallutamisega, kõige rohkem isoleerivad need ja jätavad edasise tagapool tulevate natsgvardia üksustele. Kui aga esimesed eshelonid on tee peal purustatud, ei jõua see natsgvardia ka kuidagi asulatesse. Asulaid, mille pärast hakatakse lahinguid pidama, on ainult need, mis on eesmärgid või mille valdamine on vajalik edasiliikumise õnnestumiseks - näiteks Tallinn; Narva ja Paldiski. Jõhvi või Põlva on täitsa teisejärgulised eesmärgid, pealegi oleme ise ehitanud neist ringteed mööda, seega linnade valdamine pole (enam) esmavajalik peasuuna õnnestumiseks.
Ühesõnaga, ei kuula ega loe midagi, ainult enda lõpmatu tarkusega lämin.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Meil on olemas suurepärane rakendus, mille nimi on google maps. Võta näiteks lõuna eesti ja otsi mulle välja see kanaliseeriv maastik. Mina ei suuda sealt tuvastada sinu väidetud maastikuolusid, lisaks suvel ringi sõites pole ka näinud neid ürglaasi, mida läbib üksik tee keset sood. Näen kümned teekesi, metsasihtisid, radasid, elektriliine jne.
Ida - eestis seda ehk isegi kohati, samas seal ka üsna palju täitsa lagedat ala.
Too oma jutu tõestuseks konkreetsed näited eesti kanaliseeriva maastiku kohta palun.
Kui ka tulevad kolonnid, tuleb neid palju. Lisaks on olemas mets, millest saab jala läbi imbuda. Jälle, Ukrainas on vene jalaväerünnakud läbi igasuguse maastiku olnud aasta + teema. Kuid siin nad seda ei tee.
Teiseks unustad ära, et neil metsasihtidel kakeldes oleme me täpselt samas olukorras mis venelased. Me peame neile samuti kuidagi juurde pääsema (venelased peavad liikuma teedel ja meie ei pea, meie liikumine on neile nähtamatu ning nende liikumine on meile nähtav?) Kas täpset sama mängu ei hakka sinu meelest mängima vene jalavägi, kes lõikab kusagil metsas jala meie tagalasse ja ei hakka meie kolonne varitsema või siis varitsema meie varitsejaid? Või on see ainult meile lubatud?
Sellise lahingu juures on igal juhul trumbid venelaste käes, nende armee on liikuvam ning sõjakogemus suurem. Kardetavasti on ka terve droonindus mitu suurusjärku paremal tasemel.
Mis puutub vene sõjaplaanidesse, siis küsin üle. Kuidas sa tead neid? Mis siis kui venemaa eesmärk ongi Narva ja lõuna eesti kätte saada? Näitamaks artikkel 5 mitte toimimist. Anname selle kõik ilma pauguta käest ära ja istume mokk töllakil Tallinna ja Tartu vahel metsas, sest sulle viirastub kõiketeadmine? Samal ajal Trump möliseb õigustatult, et miks peavad ameeriklased Narva ja Võru eest surema minema, mille eestlased jätsid ilma ühegi pauguta maha. RT näitab Võru elanike kes vabastati NATO okupatsiooni alt, kellele tormidest pääsenuna helendab vabaduspäike.
Vene väed kaevuvad varemnimetatud piirkondades ja kui me neid tagasi tahame, peame hakkama liharünnakutega välja suitsetama meie oma tsiviile täis linnadest. Lääs otseselt venemaad rünnata ei julge tuumamalaka ohus, alasid ka nagu vabastada ei saa eriti, kuna venelased hoiavad tsiviilelanikkonda linnades ... mis teeme ?
Ühesõnaga, see samune eeldus, mis põhineb mitte millegil, võib meile strateegiliselt minna äärmiselt kalliks maksma, enne isegi kui tõsisem sõjategevus alatagi jõuab.
Kordan üle, kui lolle eeldusi üksteise järel ritta panna - venelaste eesmärk on Tallinn kiirelt vallutada, mitte ühtegi teist asulat ei puutuda, seda tehakse kolonnis liikuvate masinate abil, ilma helikopteri dessantide või jalaväge kasutades, nad teevad selle ilma luureta, ei takista meie liikumist, ilma droonideta, meil õnnestub kõik 100% jne. Selliseid stsenaariume võib igaüks genereerida nii palju kui fantaasiat on ning nende vastu ka parimat rohtu leida. Kuid sellel pole mingit seosest reaalsusega.
Mis puutub isikliku kogemusse, siis ma lihtsalt rääkisin ühest KL õppuse episoodist, kus meil käis kindlustatud positsioonide kõva alahindamine. Kuulipilduja õppusel pole üldse nii hirmus kui päris sõjas, seda ütlen omadest kogemustest.