Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides.

[lant]

Täna sõbraga tuli jälle jutuks kuidas kooliajal SK ja AK lahti võtmine ja kokku panek toimus kinnisilmi ja laskmas sai tiirus käia iga nädal.
Kaugel see sõjaline õpe koolides lõpuks on jõudnud ?
Pehvkur millalgi nagu lubas uuesti taastada, aga täna küsides ühe õpetaja käest, siis tema polnud sellest midagi kuulnud.

[Saturn]

Täna sõbraga tuli jälle jutuks kuidas kooliajal SK ja AK lahti võtmine ja kokku panek toimus kinnisilmi ja laskmas sai tiirus käia iga nädal.
Kaugel see sõjaline õpe koolides lõpuks on jõudnud ?
Pehvkur millalgi nagu lubas uuesti taastada, aga täna küsides ühe õpetaja käest, siis tema polnud sellest midagi kuulnud.

Teoreetiline kursus „Riigikaitse“ on alates 2023. aasta sügisest gümnaasiumisse õppima asujatele kohustuslik. Kursus „Praktiline õpe välilaagris“, mille viib läbi Kaitseliidu või Kaitseväe struktuuriüksus, on kõigile vabatahtlik. Praktilise kursuse ehk välilaagris osalemise eeldus on teoreetilise kursuse vastava osa läbimine.


https://kra.ee/riigikaitseopetus/riigik ... inekavast/

[Kriku]

https://www.postimees.ee/7965910/luubi- ... lu-hinnaga

Tasuline, kopeerima ei hakka.

[krijgsvolk]

Lihtsalt lisan peaaegu offtopicut, mitteprofi poolt.
Sõidan peaaegu iga päev Vedu küla ja Tartu linna vahel mööda Narva maanteed. Linnast välja sõites umbes- täpselt Raadi mõisa piirdemüürist edasi, üle tee vasakul pool, enne põllu peal asuvat uut elamurajooni on korralik jalgpalliväljak. Korralikud väravad, võrkudega ja puha. Hästi tasane ja korrapäraselt hooldatud.
Ja mina küll ei ole selle kahe aasta jooksul MITTE KORDAGI SEAL MITTE ÜHTEGI POISSI PALLI TAGA AJAMAS NÄINUD!:twisted: (Liigun seal väga erinevatel kellaaegadel) Muru pole tallatud, seda on isegi sõitvast autost näha. Ja uute korrusmajadega mikrorajoon, kus ilmselt päris palju lapsi otse külje all, pluss vast 10- 15+ minuti astumise kaugusel vanem Vahi- Raadi eramute jne piirkond jne.
Teufelscheiße, millistel mättalistel karjamaadel sai omal ajal külas kaigastega tähistatud väravate vahel palli taga aetud! Iga ilmaga enam- vähem. Ja vene kroonus ei surnud noorte ajal mitte välja. Seal käinud tüübid teavad, millest kõnelen.
Ei taha rohkem midagi lisada, sest lisatav ei talu nö trükimusta!

[LupusII]

Olin paar nädalat tagasi Montenegros. Üldiselt ei meeldinud. Aga . Esimesel õhtul ei saanud magama jääda jube lõugamine väljas . Ja siis nägin ,et lapsed mängivad mingit luurekat või mida iganes nii nagu minu vanused oma lapsepõlves . Suveõhtud kella 24 sõpradega väljas. Seda oli äge jälle näha . Järgmistel päevadel jalutain kohalike inimeste majade vahel . Kossu ja jalka platsid betoon kate ,aga väljakud lapsi täis ! Tõsi minu kõige väiksem plika veedab ka oma päevad koos sõpradega mänguväljakul ,aga vanemad tegelased on enamvähem 24 h horisontaalis . Kui teed märkuse ,et aeg on ennast liigutada siis vaadatakse sellise tapale aetava lambanäoga otsa... krt küll . Ja siis noormees fantaseerib ajateenistusest erioperatsioonide üksuses

[Jaanus2]

Nad on seal Montenegros vist ajast lihtsalt maas. Vaene maa ja jõnglastele pole jõutud veel nutitelefone osta. Kui ostetakse, siis sügavad ka neid kuskil ja enam ei mängi väljas. Mis on kohtuvalt kurb tegelikult

[Fuchs]

Teufelscheiße, millistel mättalistel karjamaadel sai omal ajal külas kaigastega tähistatud väravate vahel palli taga aetud! Iga ilmaga enam- vähem. Ja vene kroonus ei surnud noorte ajal mitte välja. Seal käinud tüübid teavad, millest kõnelen.
Ei taha rohkem midagi lisada, sest lisatav ei talu nö trükimusta!

Jalgpall on tänases eestis teisejärguline spordiala, vabatahtlikult keegi väga palli taga ajada ei viitsi. Selline vanade meeste asi rohkem.
Kui sa vahest näiteks tähtvere skatepargist ka mööda sõidad, siis näed, et seal ikka elu käib.

Üldiselt sel õndsal nõukaajal mängisime me hommikust õhtuni jalkat, luurekat vms kuna telekast lihtsalt ei tulnud sittagi ja arvuteid ning nutiseadmeid polnud. Ja kl 8 kui lastesaated algasid jooksis hoov nagu vile peale tühjaks ehk siis ma arvaks et inimlaps nende mõnekümne möödunud aastaga muutunud ei ole

[wolfgang]

Njaa... nii oli. Meil oli kohe oma stadka. . Küll heintaimedest ja mätlik muru ja telliskivi purust 400 m ring, aga maja kõrval kohe. Kossuplats oli vene kooli kõrval, asfaltplats. Tänavakoss au naturel. Vandid üldjuhul kossu ei mängind, meie kišlakis. Ja kui mõngisid siis said kergesti põske. Puudu oli pallidest. Kummikad ei kestnud ja olid üldse s...d(üks löödi mulle varba otsa puruks ), aga nahkpall maksis 36 rutsi spordipoes. see teeb mingi suurusjärk 360 EUR-i kanti tänapäeva mõistes.

A tänapäeval, on koolide juures olevad kossuplatsid aia taga ja sinna ei lasta ümberkaudseid tatte, üldjuhul. Jalka platsidega ka - huippu kunstmuru platsidele mingeid kohalikke kaltsakaid ei lasta, majade vahel hakkavad mingid hüsteerikud lõugama, sihukesi poolikuks jäänud staadione, nagu meil omalaajal vist üldjuhul ei ole. Ei oska seda konkreetset Raadi platsi kommida, aga ei välista, et seal mingi saranane jama. Isegi kui aeda ümber pole siis mõni "kogukonna liider" võib vabalt laiama tulla, kui mõned poisikesed platsile tulevad.
Mu hüpotees on, et kui ikka on tatte ja on plats, kus mängida siis ikka mängitaks ka. Muidugi meie ajal olid enamvähem kõik ka mingis spordikoolis või vähemalt trenni(de)s. Võibolla tänapäeval ei jaksa vanemad oma pätakaid trenni panna, mistõttu ei teki neis ka tungi liigutada.

[Madis Reivik]

Eelmine aasta laupäeva õhtul Õismäel.

Täielik idiootsus, kõik spordiplatsid lukus (tiigiümbrus), koolidel tarad ümber ja lukus, igal pool mingi haige geto.
Irvitamiseks silt et "spordiplatsi kasutamiseks helistage.. tööpäeviti kella 15:00" jne

Ehitatakse mingi geto ja siis on noored süüdi et "lõhutakse".

[slider]

Sel aastal on 18 staadionit Tallinnas augusti lõpuni avatud, kuskilt jäi meelde, et enamuses olla isegi pallid saadaval.
https://www.tallinn.ee/et/noorteinfo/uu ... staadionit

[Kriku]

Sel aastal on 18 staadionit Tallinnas augusti lõpuni avatud, kuskilt jäi meelde, et enamuses olla isegi pallid saadaval.
https://www.tallinn.ee/et/noorteinfo/uu ... staadionit

Keegi krt ei hakka naabripoistega palli mängimiseks kuhugi sõitma või oma pallimängu kella järgi sättima. Mängitakse siis, kui tunne tekib ja pundi kokku saab. Või tehakse midagi muud.

See tähelepanek muidugi on õige, et populaarsed spordialad vahelduvad. Jalgpalli populaarsuse järgi ei saa otsustada noorte eluviisi üle. Samas jalgpall on üks väheseid mänge, mida võivad enam-vähem kõik mingil määral toksida ning ka mõistuse piires erineva vanusega mängijad koos mängida. Ses mõttes tasuks seda promoda küll.

[slider]

Mu eelmine link oli suisa aastast 2023, siin vähe värskem inf https://www.tallinn.ee/et/koolistaadionid
Muus osas nõus. Poisikestena oli meil hea staadion umbes km kaugusel aga pesapall käis ikka maja kõrval

[krijgsvolk]

Teufelscheiße, millistel mättalistel karjamaadel sai omal ajal külas kaigastega tähistatud väravate vahel palli taga aetud! Iga ilmaga enam- vähem. Ja vene kroonus ei surnud noorte ajal mitte välja. Seal käinud tüübid teavad, millest kõnelen.
Ei taha rohkem midagi lisada, sest lisatav ei talu nö trükimusta!

Jalgpall on tänases eestis teisejärguline spordiala, vabatahtlikult keegi väga palli taga ajada ei viitsi. Selline vanade meeste asi rohkem.
Kui sa vahest näiteks tähtvere skatepargist ka mööda sõidad, siis näed, et seal ikka elu käib.

Üldiselt sel õndsal nõukaajal mängisime me hommikust õhtuni jalkat, luurekat vms kuna telekast lihtsalt ei tulnud sittagi ja arvuteid ning nutiseadmeid polnud. Ja kl 8 kui lastesaated algasid jooksis hoov nagu vile peale tühjaks ehk siis ma arvaks et inimlaps nende mõnekümne möödunud aastaga muutunud ei ole

Olen Tartu lähedal Vasulas üles kasvanud. Luurekaid, tagaajamisi sai mängitud nii, et maa must, ka küla plikad lõid kaasa. Mets ja Amme jõgi sealsamas, kas seal sai mürgeldatud. Talvel veehoidla peal hoki. Lisaks suuskamine. Ka Lisaks oli mõisa aegadest pärit tellisepuru kattega tenniseväljak ja selle aluse drenaažiga. Meile siis kossu- võrkpalliväljak. Kusjuures kevadeti kõik see poiss ja tüdruk, koos labidate, rehade, haamri naelte jms platsi, pinke jms putitama. Vabatahtlikult. Kossu ja võrku nõrkemiseni, kui pallimütsu kuulda oli siis kappas seltskond kohale, jällegi sh plikad. Sovhoosi elektrikud sättisid kahele poole väljakut puude otsa isegi valgustuse, karjalautade Astra- tüüpi valgustid. Seega suvevaheajal enne keskööd või kl ühte koju ei saanud! Ahjaa, sellise pisiasja pärast nagu telekas keegi koju ei viitsinud löntsida. See oli nagu külanoorte klubi. Olid ajad, olid rajad. Tütar tegi ka kõvasti sporti, nüüd loodan, et lastelastest poiskestest ka spordinoored saavad. igatahes teleka osas on tütar neile samasuguse keeluterrori peale pannud nagu temale osaks sai.

[krijgsvolk]

Njaa... nii oli. Meil oli kohe oma stadka. . Küll heintaimedest ja mätlik muru ja telliskivi purust 400 m ring, aga maja kõrval kohe. Kossuplats oli vene kooli kõrval, asfaltplats. Tänavakoss au naturel. Vandid üldjuhul kossu ei mängind, meie kišlakis. Ja kui mõngisid siis said kergesti põske. Puudu oli pallidest. Kummikad ei kestnud ja olid üldse s...d(üks löödi mulle varba otsa puruks ), aga nahkpall maksis 36 rutsi spordipoes. see teeb mingi suurusjärk 360 EUR-i kanti tänapäeva mõistes.

A tänapäeval, on koolide juures olevad kossuplatsid aia taga ja sinna ei lasta ümberkaudseid tatte, üldjuhul. Jalka platsidega ka - huippu kunstmuru platsidele mingeid kohalikke kaltsakaid ei lasta, majade vahel hakkavad mingid hüsteerikud lõugama, sihukesi poolikuks jäänud staadione, nagu meil omalaajal vist üldjuhul ei ole. Ei oska seda konkreetset Raadi platsi kommida, aga ei välista, et seal mingi saranane jama. Isegi kui aeda ümber pole siis mõni "kogukonna liider" võib vabalt laiama tulla, kui mõned poisikesed platsile tulevad.
Mu hüpotees on, et kui ikka on tatte ja on plats, kus mängida siis ikka mängitaks ka. Muidugi meie ajal olid enamvähem kõik ka mingis spordikoolis või vähemalt trenni(de)s. Võibolla tänapäeval ei jaksa vanemad oma pätakaid trenni panna, mistõttu ei teki neis ka tungi liigutada.

Eheei, seal vaba ligipääs. Nuh, ma võin ju südamerahustuseks järgi uurida kui meeles on. Koeri jalutatakse sealsamas kõrvalplatsil linna pool, väljaku peale ei ronita, vähemasti pole näinud, seal ka kõrval ruumi palju. Niisama tolgendavad noored küll teinekord. Aga harva. Toetavad nemad jalgrattad jalgpalliväravate vastu, näpivad telefone ja ajavad vist niisama plära. See plats elumajadest nii ca paarisaja meetri kaugusel umbes, korralik, üsna kõrge hekk ka vahel, sovhoosi ajast pärit. Eks ikka tahtmist pole, kahjuks, see peamine. Ma ei tea, ehk olen, omal päris korralikult sporti teinuna, maniakk, aga alati kui seda tühja platsi näen, torkab ikka jubedalt hinge küll.

[Kriku]

Veel jalgpalli kiituseks - minu ajal mängiti malelaagrites või võistluste ajal alati just jalgpalli ning just sellepärast, et see on üdini demokraatlik mäng. Vanusest ja soost olenemata igaüks teeb nagu suudab ja oskab ning võistkonnad tehakse arvuliselt ebavõrdsed, aga sisuliselt võrdsed. 3-4 suurt vs. 12 pätakat annab väga hästi mängida, kui suurte poolel leidub keegi, kes suudab väravaid ära lüüa. Viljandis Raua turniiril malet mängides liigutasin ma ennast kindlasti rohkem kui kodus olles. Põhjuseks asjaolu, et seal oli punt koos.

Ehk siis, spontaanseks pallimänguks on vaja head punti, mis omakorda tähendab soodsat demograafilist situatsiooni. Sobivas vanuses poisse-tüdrukuid peab läheduses piisaval hulgal olema ning piisava ülekattega ka. Viiekesi pole suure platsi peal eriti tore olla - ja ma kahtlustan, et akf Maigret' tähelepanek võib olla sellega seotud.