Sõja eest välismaale.

[Turist 47]

Eks ta soovi korral selline lootusetuse tunne ole jah,...

Just. Soovi korral.

...anda ka käsu üldse vôitluseta alla anda.

Olgu teiste asjadega, kuidas on, aga säärane käsk peaks olema - usun et on, välistatud.

1. kui kange mees ma sõjas/tule all oleks - keegi meist seda ei tea, ...

Nii, kahjuks, on.

OT. Ühe, "elu näinud", hea kamraadi väljend on - "Kui ei ole (enam/veel) väga halb on juba päris hea".

[slider]

Reality check on kohal, gopro videotest on näha kuidas kontakt vastasvõistkonnaga olema saab. See metsaromantika kuidas AK4 ja mõne Javeliniga kõik purjus dolbajoobid ära nopime enam ei päde. Täiesti inimlik reaktsioon, et sellest asjast eemale hoida on süüdistada valitsust vms, et mitte minna. Ma pole veel kohanud kedagi, kes tõsimeeli arvab, et meie KV on valitsuse eest võitlemiseks, väga tahmas parm saab ka aru, et tegelikult minnakse ju enda ja oma kodu eest rindele.

Kui h tund tuleb siis on siinkirjutajal ka nuuks, fakk, raisk aga alternatiivi pole. Näeme neid esimesi pilbasteks lastud asju omade poolt... fakk jaa, edasi.

[krijgsvolk]

Kuule, Sho, jäta nüüd, Sa pole ka enam poisike, seega ära etle, eks!

[teemaväline eemaldatud]

PSS Omalt poolt: kui asjaks läheb, on nt minu ainus mure, et tervist jätkuks ja vanad kondid ja luud vastu peaksid, nii palju kui vähegi võimalik! Ja ise ei lähe ma siit elusast peast küll mitte kuhugi, seda kah.

[Kapten Trumm]

Tšehhi ärimees Jan Barta tegi paar päeva tagasi X-s (endise nimega Twitter) aktsiooni, kus ta oli kokku nõus andma Ukrainale droonide ostmiseks kuni kaks miljonit dollatit tingimusel, et iga tema postituse jagamise (retviitimise) eest läheb 100 dollarit projektile Nemesis, mis kogub vahendeid 10 000 drooni Ukrainasse saatmise jaoks. Juba eile hommikul olid retviite tehtud nii palju, et ärimees annabki droonide ostmiseks 2 miljonit dollarit, millest 400 000 kohe ja ülejäänud osade kaupa lähimal ajal. Ta põhjendab oma otsust sellega, et tema arvates elame ajal, mis meenutab järjest rohkem eelmise sajandi kolmekümnendaid ja et ta ei suudaks elada teadmisega, et ei teinud midagi uue Hitleri peatamiseks.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120272017 ... avalduseks

Selle Hispaania-ärimehe teema jätkuks.

[Leo]

Kui mingi lapseohtu lollakas sõja korral Eestist põgenemise juttu ajaks, siis võiks seda veel nukra pilguga kuulata, sest ei tööta kogu kõvakettaga, kuid täiskasvanud ei peaks endale sellist jama lubama. Rünnaku korral on iga merel või õhus olev tsiviilalus sihtmärk ja II MS lõpul õnnestus paatidega üle mere minek peamiselt sellepärast, et võitlevatel osapooltel ei olnud motivatsiooni neid süstemaatiliselt kottida. Kusjuures paljud paadid läksid põhja ja, sellest et taheta nagu kõva häälega rääkida.

[Lemet]

Kusjuures paljud paadid läksid põhja ja, sellest et taheta nagu kõva häälega rääkida.

...ja lasti põhja. Tegelikult patrullisid sakslased rannikumerd päris hoolega.

[Kapten Trumm]

Selleks, et paadiga Rootsi sõita, peab meri olema üsna rahulik ja/või paat päris suur. Purjekas on liiga märgatav, aeglane ja tuulest sõltuv, samas mootori jõul liikuv kiiljaht on raskes laines asjalikum kui samasuur kaater (ümberminekukindel).

Enamik Eestis olevatest mootoripaatidest on enamiku aja kuival (st haagisel) seisvad kerged, pealt avatud 3-5 m pikkused päramootoriga alused, mille kütusekulu on umbes 10 liitrit tunnis, paagid taolistel paatidel on enamasti 50 liitri piires. Ehk siis 5 tundi sõitu, keskmise käiguga umbes 20-25 kmh (eeldusel, et väga ei laineta), paagitäiega saab mandrilt Hiiumaa taha ainult. Rootsi on mandrilt 300 km, 12 tundi sõitu, vähemalt 120 liitrit bensiini.
Sellise aluse lainekindlus on maksimum 1,5 meetrit (kummipaadid ja RIB-id kuni 2, kõvakerelised isegi alla 1,5).

Eks hinnake ise oma võimalusi. See 12 tundi töristamist tähendab, et sellest 10 tundi on meres, kus on reaalne võimalus mõne vene sõjalaeva otsa sattuda. Kuidas nad sõjaõigusesse ja rahvusvahelisse õigusesse suhtuvad, peaks siin foorumis selge olema.

Hiiumaa ja Rootsi vahel pole 4-5 meetrit lainet midagi haruldast, sellistele lamedapõhjalistele kalalkäimise mootoripaatidele selgelt liig (kummuli mineku oht), sellist ilma ei nimetata isegi tormiseks.

Ühesõnaga, Rootsi pagemiseks 90% eduvõimalusega on teil vajalik vähemalt 10 meetri (paremi kui 15-20) pikkune alus, mis suudab hoida kiirust ka 4-5 m laines, näiteks 50 kmh, siis on ülesõit juba 6 tundi, st selle saab teha igal aastaajal öösel, eeldusel et reisijad selle rappumise ja loksutamise ära kannatavad.

Ühesõnaga, meritsi Rootsi pageda mingi arvestatava eduvõimalusega (võib olla sügis, meri karvane jne jne) suudab see, kes omab kaatrit mille ostuhind uuena on kuuekohaline summa. Ehk siis Eesti elanikest võibolla 1%. Miks 1944 nii paljud said? Aga seepärast, et siis elati rohkem maal ja kes kalapüügiga tegelesid, omasid ja merekindlat purje- või mootorpaati. Aerupaadiga Rootsi ei sõida (ja tõenäoliselt ka siis ei sõidetud), sa pead siis suutma 36 tundi järjest täie tempoga sõida. Suudate?

Meie peres oli kuskil 1990ndate keskpaigani pidevalt umbes 6 m pikkune, statsinaarse mootoriga kaater kiirusega ca 45-50 kmh, millele lubatakse merekindlust kuni 1,5 m lainet, sellisega oli juba 15 km vähe karvasemat rannikumerd (laine hullemates kohtades 1+ m) paras väljakutse. Mul on 15a olnud päramootoriga 4 m RIB alus, kiirusega umbes 60 kmh ja lubatud lainekõrgusega 2 m, on see ära ka proovitud, noh võimalik, aga poole tunni pärast tunned, et neerud on vist lahti (läbimärg olemine on veel väike mure).

[AlarKa]

Kõpu otsast Gotlandile on alla 100 miili. Kui ei rapsi , natuke nutikust on ja Nato täidab oma lubatud. Siis on igasuguse paadiga võimalik minna....

[Kapten Trumm]

Selle Gotlandiga on selline lugu, et sõja korral võivad seal juba vatnikud olla või käivad lahingud saare pärast. Ka Gotlandist põhja pool asuval väiksemal saarel nimega Gotska Sandön.

[AlarKa]

Mina olen vähemalt 5 korda läänemerd ületanud. Nii väiksemate paatide kui jahtidega. See on võimalik! isiklikult, kui jamaks läheb kavatsen ära viia pere konflikti eest ja ise tagasi tulla
Gotlandist rääkides, siis mida aeg edasi, seda kahtlasemaks see orkide võimalus Gotlandi suhtes jääb

[LupusII]

Kui minna siis tuleb minna enne kui paugutamiseks läheb.Ja kuna Rootsi ja Soome on ka NATO siis pole ka seal perele ohutu. Ja see tagasituleku jutt ... ma pärishästi ei kujuta ette kuidas see võimalik võiks olla?

[Kapten Trumm]

Mina olen vähemalt 5 korda läänemerd ületanud. Nii väiksemate paatide kui jahtidega. See on võimalik! isiklikult, kui jamaks läheb kavatsen ära viia pere konflikti eest ja ise tagasi tulla
Gotlandist rääkides, siis mida aeg edasi, seda kahtlasemaks see orkide võimalus Gotlandi suhtes jääb

Ilmselt oled sa seda ületamist teinud valitud ilmaga, suvekuudel. Ma olen ka ühekorra Rootsist laevaga Paldiskisse tulnud, kui meri oli plekk.

[AlarKa]

Keegi ei väidagi , et see ohtlik ja riskivaba ei ole! Rõhk sõnal nutikus....

[Turist 47]

Keegi ei väidagi , et see ohtlik ja riskivaba ei ole! Rõhk sõnal nutikus....

Huvitav. Kobisen...
Järelikult tead, et isegi hea ilmaga on keskel, pea alati, paar meetrit lainet. Ja tavaliselt on tuul ja/või laine vastu.
Väiksem kaater, meil levinud "klassikaline" hinnapöhine jaht - nendega ülesõit maist - augustini on suht shit, ok. Teisel ajal on halvem.
Hea ilm, õige tuul, tuulevaikus, mis iganes ootus on, siis tavaliselt lähev teisiti. Ja kui kusagilt abi ei saa, peitu minna ei saa, siis on suht hanaa.

Ei võimatu, aga paadijuhid, kes tavaliselt rannikumeres "sileda veega" liiguvad, võiksid vähe "karvasemat" merd ja ennast, eelnevalt turvaliselt proovida.
Öine sõit oleks "lisa boonus".

[AlarKa]

Usud või mitte aga kümneid päevi aastas on seal meri täitsa plekk.
Ja kui ülesõitu plaanida, tulebki seda teha öösel , või ida tormiga...