Autotehnikateema

[Rebane11]

Tegelikult tänapäeval juhtub rehvidega nii harva, et pole mina veel uurinud kas mu Volvol tagavara on. Abikaasa Toyota Corollaga oli küll intsident, aga sellel tagavara kõhu all ja kätte me seda ei saanudki. Õnneks võtsin õhu kaasa - mul 6 kg tulekustutist aretatud asi, kuhu saab kompressorist vurtsu sisse lasta. Hüdrofoori laadimiseks. Aga aitas ka rehvi jaoks niipalju, et sai töökotta sõita.

[andrusjo]

Trumm räägib õiget juttu...nöör on esmaabi vahend.
Kui maha ei võta ei näe sa mis sees toimub.Mitte iial ei näe mis on juhtunud juba tühjalt sõitmisest karkassiga,nööri pannes ei näe sa mis ja kuidas on sees pool vigastus ning 90% juhtudest nööri lükates tekitatakse sisse õige augu kõrvale uus vigastus,pidevalt jääb nööri kõrvale alles vigastuse tekitaja sest väljast poolt seda ei leita ning jälle algavad uued ptobleemid,lisaks alati purunevad ka augutekkides karkassi traadid,kui neid nüüd maha ei lõika/lihvi hakkavad ka need põhjustama nööri lekkeid.
Nöör kulub koos mustriga ning hakkab ajapikku ikkagi lekkima.
Soe soovitus...kui kuskil töökojas pakurakse rehvi remonti nööriga siis keerake ots ringi ja minge ära.Ilmselgelt ei tea need inimesed mida nad teevad.
Neid rehvitöökodasi on nagu seeni iga nurga peal ja kõik teevad aga päriselt tundub,et nad ikka ei tea mida nad teevad.Kõrvalt vaadates tundub lihtne aga tegelikult on "miljon" detaili millele tuleb mõelda kõike seda tööd tehes.

[Rebane11]

Kas oleks viiteid selle 90% kohta? Jupikese traadiga saab ju vigastuse suuna teada. Ja parandad ja sealt kust katki, mitte ei tekita uusi vigastusi.

[andrusjo]

Teooria on sul tugev aga minul paraku 22a praktikat väidab,et seda traati võid sa toppid kuhu iganes aga see kus seal sees õige augu koht on sa nii lihtsalt küll ei leia.
Sa ikka saad aru kui mitu traadi ja riide kihti seal rehvil on mis kõik takistab sul väljast poolt aru saamist sisemise poole vigastuse kohta?Oi kui palju olen kohanud "spetsialistide" nööriga lapitud pehmeid maasturi rehve millel on oskamatu lappimise tõttu rehvile tekkinud muna augu kohale ja lihtsalt see koht ära kulunud.Igale asjale tuleb läheneda mõistusega aga paljast talupoja mõistusest kipub kõvasti vajaka jääma.
Ja siin kohal väidan vastu pidist su jutule,et atv ja murutraktori rehve ei või nööriga lappida.
Just neid võibki sest seal ok palju õhem asi,neil pole sees suurt survet ja sa saad aru kus ja mis pidi on auk.Lisaks neil rehvidel puudub üldjuhul sees pool "kummi" kiht mida kannataks lihtsalt puhastada,pigem vaatab kohe vastu riie millele nii sama ei liimi midagi vaid see on juba suurem töö ja palju kulukam kliendile.Vat seal võib tuima näoga ka küljele nööri sisse lükata kartmata midagi p.rse keerata.Küll aga on vaja seal osata paari nõksu,et saaks varre välja tõmmata nii,et nöör ka efektiivselt sisse pidama jääks sest seal pole traate mis seda välja tõmbamisel pidurdaks.

[Rebane11]

Tõstan käed ja annan alla. Ühtlasi luban, et pehmete rehvidega maasturit vanas eas enam soetama ei hakka.

[Lemet]

Tegelikult tänapäeval juhtub rehvidega nii harva, et pole mina veel uurinud kas mu Volvol tagavara on.

Uuepoolse autoga võib ootamatult avastada, et nagu polegi teist...

[vanahalb]

Trumm räägib õiget juttu...nöör on esmaabi vahend.

See jutt on kalliste rehvide puhul õige. Ja siis ka tingimusel et omanik neid oma AMG Mersu all ühe suvega kiilaks ei põleta.
Ma lasin viimati kaubiku rehvi seenega parandada. Korralikus tõõkojas mahavõtmine, parandamine, pealepanek, balanseerimine olid kokku 40 EUR ja seda eesti hindadega. Soomes oleks pigem 60 olnud.
Just hädavajadust seent sisse panna ei olnud. Mul oligi ta nööriga remonditud ja nöör jäi tookord mu pilgu järgi liiga lobedalt ehk auk oli liiga suur. Ei juhtunud küll midagi ja õhku pidas hästi kuni ükskord töökojast mööda sõitsin ja juhtumisi tuli meelde.

Loo moraal on nüüd selles et niisuguste mõõtudega hiinakas-rehv maksab saksa reifendirekt lehel 68 EUR. Continental on 150. Hiinakat pole mingit mõtet nii kallilt remontida ja tuntud margid on samuti juba vaieldav kui rehv paar aastat vana on. Nöör sisse ja umbehää saab. Kusjuures samal autol ühes teises rattas ongi nöör juba mitu aega ja kes ei tea see ei saa arugi.
Vanakooli 195/65 R 15 sõiduautole on juba kaalukaup ja sellele on isegi nööri kahju raisata

Minul satub üsna tihti mingi ork rehvi kui peab päevade kaupa mööda lammutusobjekte, rauamägesid ning Eesti mõistes Kuusakoski platse sõitma. Varemalt sõitsingi kastikaga, 60 EUR Roadiani rehvid olid all ja ainult nööriremont.

[mongol]

Ülemõtlemine - ma olen tsiklil nööriga parandanud ja töötas, kuniks ülejäänud rehv ka ära põletatud sai. Üldiselt eelistan seent ka, aga sai proovitud, tagarehvi puhul pole väga lugu, kui sõidu ajal sossuks vajub.
*flame on*

[Madis Reivik]

Mis seal "sees" ikka toimub, tavaliselt on rehvis mingi puukruvi, parim "caltrops" on lühike ja laia peaga puidukruvi

Keerad välja, paned nööri sisse ja kui talvekaid/suvekaid vahetad siis palud seenetada.

[Rebane11]

Ma talvekate/suvekate teema enda jaoks lukku löönud. Vahetus maksab raha ja minu läbisõidu juures - kui kulunud, tuleb osta uus jooks. Hullem on automaks. Ilma ei saa, aga kui teda aknast vaatan - no ei reosta ta midagi.

[davidsoniharald]

Ülemõtlemine - ma olen tsiklil nööriga parandanud ja töötas, kuniks ülejäänud rehv ka ära põletatud sai. Üldiselt eelistan seent ka, aga sai proovitud, tagarehvi puhul pole väga lugu, kui sõidu ajal sossuks vajub.
*flame on*

Mnjah, ma jälle tean ühte meest, kes oma R1 lekkivasse tagarehvi lasi vahu sisse ja siis kruvis 200+ kellale. Ellu ta jäi aga sai kõvasti haiget. Tsiklist ei jäänud suurt midagi järgi. Ma olen ettevaatlik selliste lahenduste kasutamisel eriti kiirete riistadega.

[Kapten Trumm]

Peaks rehviparandusvahu tootja kohtusse andma, kuna seal pudelil pole kirjas, et vahu levimiseks rehvi sees ei või 200ga sõita.

Mul on ühel autol see "hädaratas" ja selle 12 aasta jooksul pole kordagi vaja läinud. Ühe korra olen ratas kaenlas läinud rehviremonti, olin nädala Siilil, kui mingi ajuhävik oli ühe rehvi külje naaskliga auke täis torkinud, õnneks oli teine auto samas.

Tööautodel on mul viimane 10a olnud täiemõõduline tagavararatas, alates 2013 on seda vaja läinud kaks korda, ühe korral oli mingi kruvi rehvis ja teisel korral sõitsin ettevaatamatusest vastu ohutussaare äärekivi ning rehvi külje katki.

Nende tagavararataste kasutamise nõrk koht on tegelikult kehvad rattavahetuse riistad autos, kui poldid on mõni teeninduse ajuhiiglane lasknud miljoni njuutoniga kinni, siis võid nii võtme lõhkuda kui auto võib tungraualt maha kukkuda kui seal võtme otsas täie raskusega hüppama asud.

Tagavararataste puhul on võibolla huvitav teada, et kui enamik tootjaid paneb täiemõõdulise ratta sulle plekkveljega, siis AMG mersul pannakse sinna ratas AMG valuveljega. Tõsi, kuna neil autodel on esi- ja tagaveljed esineva laiusega, siis pannakse esimene (kitsam) ratas. Vähemalt 90ndatel nii käis. Kui aga näete AMG veljekomplekti, kus rattad on ühelaiused, siis on tõenäoliselt tegemist komplektiga, mida sai tavalise mersu ostja salongist lisavarustusena tellida kasvõi C180-le.

Veel - kui autol on kas piiratud libisemisega differ (LSD) või viskodiffer vedavas sillas, siis selle pisikese hädarattaga väga sõita pole soovitatav, ainult niipalju kui tõesti hädapärast vaja. Muidu saab peale rehvi veel ka difrit vahetada.

[kalju]

auto võib tungraualt maha kukkuda kui seal võtme otsas täie raskusega hüppama asud.

Ratta poldid keeratakse ikka enne vabasse asendisse, kui auto tungiga üles tõstetakse.

See haigelt kinni vägistamine on väga laialt levinud, olen oma elus ainult ühes Maardu lähedal väikses rehvipunktis näinud, kus moment võtmega vene mees poldid kinni keeras. Tee peal hätta jäämise vältimiseks sai kunagi endale samuti moment võti muretsetud ja peale igat kellegi teise rataste kallal käimist, keeran poldid uuesti lahti ja oma võtmega kinni. Lahti keeramiseks kasutan meetrist toru, pole harvad korrad kui isegi sellega väänates tuleb pisar silma.

[Some]

Et Outbackil on müstiline võime rattamutreid kaotada siis hankisin osta.ee-st ka momentvõtme. Ja eks mõistlik on nädal pärast rehvivahetust nagunii momentvõtmega korra üle käia igal autol siis tundus nagu praktiline ost. Eriti ei maksnud ka midagi. Tasuta reklaam müüjale: https://www.osta.ee/momentvotinjuutonvo ... 02953.html

[Peeter]

auto võib tungraualt maha kukkuda kui seal võtme otsas täie raskusega hüppama asud.

Ratta poldid keeratakse ikka enne vabasse asendisse, kui auto tungiga üles tõstetakse.

Lahti keeramiseks kasutan meetrist toru, pole harvad korrad kui isegi sellega väänates tuleb pisar silma.

Samad sõnad. Enne üles ajamist keerad nõksaku jagu lahti ära. Siis ei pea autot kõõlutama hakkama.
Mul on samasugune ca meetrine käepidemega toru juba mitu-mitu aastat pagassis kaasas. Ühel hetkel sain aru, et selle seljaga ma enam ristiga väänata ei taha...

Huvitav, et autoinseneridele-töökojajuhtidel jne meestele peab selliseid asju õpetama hakkama?