Viktoriin

[eeru]

Minule, TOP 3 kuuluv küsimus. Selliseid küsimusi ei tohiks tegelikult vastu õhtut esitada. Ma ei saanud terve öö rahulikult magada. Läbinärisin. Aga..selleeest on nüüd mul https://saartehaal.postimees.ee/ digitellimus.
Oleks. II wwr puudutav huvitav küsimus. Ei mäleta lihtsalt algallikat.. Eks neid võimalusi küsimiseks tekib.
Järg. On vaba.

[Sho]

Kui vaba, siis vaba.
Millise riigi sôdur on pildil kujutatud?

[Alexy]

Austria? Palju totraid riike keerleb veel peas...

[Sho]

Kohe pôhjas esimese pauguga.
Sul on nüüd suur au küsida..

[Alexy]

Vihjas minule lumekaitse saabastel, seljakotid ja "pläsku", et tegu "mägedepoegadega". Paluks alandlikult teavet kiivrite kohta ka, see ei sobinud mulle kuidagi valemisse. Järg on vaba.

[Sho]

No kuhu see kôlbab? Mina küsin, et küsimisahel ei katkeks, aga sina katkestad kohe jälle ära.

Aga saabastel pole mitte lumekaitse vaid tolmukaitse. Talvel sôditi Napoleoni ajal suhteliselt harva, pôhiliselt venelastega.
Plasku on jah, puhast Austria fassongi, teistel olid teistsugused.
Ja ka kiiver on ehtsas Austria stiilis, selle järgi tunneb nad kôige kergemini ära. Ka teistel oli sarnaseid, aga äratuntavalt teises stiilis. Enne kiivrit kandsid austerlased kaskette ja pärast shakosid.

[Sho]

Nüüd tuleb mul uuesti küsida.
Mis väeüksus on pildil?

[Tomka]

Kasakad Vene keiserlikust kaardiväest

[Sho]

Jah, kaardiväe kasakad.
Sina nüüd ikka küsid midagi ega vingerda kôrvale?

[Tomka]

Kellest käib jutt? Isa oli neil kuulus pagunikandja, kuid ise said nad veel kuulsamaks. Valdkond, milles kuulsus saavutati, oli kuritegevus. Hoolimata kriminaalsest taustast, püstitas Berdianski linn enne Venemaa okupatsiooni neile ausamba. Tegelased on inspireerinud ka Eesti punkmuusikuid.

[seersant Angua]

Leitnant Schmidti "lapsed" Ostap Bender ja Shura Balaganov.

[Tomka]

Õige! tegu, siis Leitnant Schmidti nn. "poegadega" . Au küsid Afk Angual.

[seersant Angua]

Hea viktoriini küsimuse tunnusteks on, et ta on hariv, põnev ja üllatav ajalookäikude keerdude lahtiharutamisel. Üks selline oli Siki küsimus Eesti spioonide kohta, kes piirituseplasku ja kokaiini abil kommunaaride sõjasaladusi välja meelitasid... Kokaiini kättesaadavus tsaari-Venemaal ja kodanlises Eestis pakkus mulle lähemal uurimisel palju põnevaid üllatusi, kuid jätan selle teema katki...

Piiritusepõud Lenini-Venemaal kõlab uskumatuna, kuid lähemal uurimisel osutus tõeks: eks sõda hävitas palju viinavabrikuid. Viina-ikaldust ei suutnud vähendada ka Lenini nep programm: artellid ei suutnud täita haigutavat tühimikku rahvamajanduses. Suur juht Stalin asus otsustavasse võitlusse defitsiidi leevendamiseks; rajati suured piiritusetööstused... Samal ajal likvideeriti veel üks tsaariaegne igand: klaastaara kasutamisel mindi üle meetermõõdustikule. Tsaariaegsed kummalised ühikud, nagu näiteks veerandpangeline pudel pidid kaduma ja asemele tulid poole-ja liitrised pudelid. Suurim klaaspudelivabrik sai endale suure revolutsionääri sm Buharini austava nimetuse. Kuigi 1938 aastal ta tapeti ja tema nimigi langes põlu alla, siis ajalool on kombeks visata vimkasid: sm Buharini nimelise pudelitehase toodangu tänulikud tarbijad rikastasid vene käibekeelt ühe väljendiga, millel on kokku üle kahekümne "käände ja väände". Millest jutt?

P.S. Antagu mulle andeks minu küsimuse hälbimine militaarradadelt, kuid ajaloofakt on iseenesest nii naljakas, et ei suutnud endas maha suruda kiusatust seda teiega jagada.

[Sho]

Buhhanka, buhhajesh jne. ?

[Marvin]

Buhhanka, buhhajesh jne. ?

Buhhanka peaks olema leivapäts ning sellest ka uaaziku nimetus. Nii et selle peale mina ei panustaks