teeline35 kirjutas: ↑22 Veebr, 2024 20:32
Kui tuumajaamades toodetud elekter üldisest elektritootmisest rõhuvat enamust ei moodusta, siis on praegusel hetkel mõistlikum kivisöe ( eesti mõistes põlevkivijaam) või gaasijaam välja lülitada. Sest kulud töötamisel on ühesugused, aga maksimaalse toodangu korral kasutegur suurem. Tänases CO2 kaubanduse tingimustes tuumajaamas toodetud elekter odavam pealegi.
Minu teada ei vasta tõele.
Põlevkivijaama saab välja lülitada suurusjärgus sada korda.
Katlate materjal ei pea rohkem suurtele temperatuurikõikumistele vastu.
Kui ainult sada korda sisse-välja lülitamist kannatavad, siis hämmastav, et siiani alates 1970ndate lõpust vastu pidanud!
Tõsisemalt rääkides. Sandor Liive oma, siingi viidatud intervjuus seletas, et vanemate põlevkiviblokkide suurim probleem on generaatorid ja turbiinid, mis alates valmimisest 1970ndate lõpp 1980ndate algus pole välja vahetatud nimg seega kulunud. Katlaid on võimalik lihtsamalt remontida.
teeline35 kirjutas: ↑25 Veebr, 2024 17:47
Kui ainult sada korda sisse-välja lülitamist kannatavad, siis hämmastav, et siiani alates 1970ndate lõpust vastu pidanud!
Tõsisemalt rääkides. Sandor Liive oma, siingi viidatud intervjuus seletas, et vanemate põlevkiviblokkide suurim probleem on generaatorid ja turbiinid, mis alates valmimisest 1970ndate lõpp 1980ndate algus pole välja vahetatud nimg seega kulunud. Katlaid on võimalik lihtsamalt remontida.
Tundub jamajutt olevat. Piirangud on aga mitte eespool kirjeldatud ja eluiga sellest ei sõltu.
teeline35 kirjutas: ↑25 Veebr, 2024 17:47
Kui ainult sada korda sisse-välja lülitamist kannatavad, siis hämmastav, et siiani alates 1970ndate lõpust vastu pidanud!
Tõsisemalt rääkides. Sandor Liive oma, siingi viidatud intervjuus seletas, et vanemate põlevkiviblokkide suurim probleem on generaatorid ja turbiinid, mis alates valmimisest 1970ndate lõpp 1980ndate algus pole välja vahetatud nimg seega kulunud. Katlaid on võimalik lihtsamalt remontida.
Tundub jamajutt olevat. Piirangud on aga mitte eespool kirjeldatud ja eluiga sellest ei sõltu.
Mulle tundub usutav. Niipalju kui ma katlamajandust olen nuusutanud, pööratakse isegi eramaja pisikatelde puhul suurt tähelepanu töörežiimis võimalikult ühtlase temperatuuri hoidmisele. Elektrijaama katel on suur kobakas ja soojuspaisumisi mõõdetakse seal tõenäoliselt sentimeetrites.
Kusagil artiklis oli lugeda, et elektrijaama kasutuskõlblikus standby režiimis hoidmine maksab Eesti Energiale suurusjärgus 40M€ aastas.
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Hinnalanguse peamiseks põhjuseks on Euroopas langenud tööstustoodang. CO2 kvoodi ühikuid müüakse igal aastal järjest vähem. Mullu müüs Eesti 4,3 miljoni tonni jagu heitmekvooti. Tänavu on see maht 3,9 miljonit tonni ning 2025. aastalt veidi üle 3,4 miljoni tonni.
See võiks tähendada, et ühe ühiku hind kasvab, sest pakkumist on turul vähem. Samas nõudlus heitmekvoodi järele sõltub Euroopa tööstustoodangust ning sellest, kui palju Euroopa ettevõtted saastavad.
isakene kirjutas: ↑26 Veebr, 2024 13:50
Mulle tundub usutav. Niipalju kui ma katlamajandust olen nuusutanud, pööratakse isegi eramaja pisikatelde puhul suurt tähelepanu töörežiimis võimalikult ühtlase temperatuuri hoidmisele. Elektrijaama katel on suur kobakas ja soojuspaisumisi mõõdetakse seal tõenäoliselt sentimeetrites.
Kusagil artiklis oli lugeda, et elektrijaama kasutuskõlblikus standby režiimis hoidmine maksab Eesti Energiale suurusjärgus 40M€ aastas.
Kui Narva elektrijaamu külastasin siis midagi sellist ei räägitud. Müra oli väga suur, ega kuulda polnudki. Jah, nipsust nende võimsust muuta ei saa aga kokkuvõttes väideti - Narva kateldel on väga hea reguleerimisdünaamika (3 MW minutis). JAH, 5 aasta kohta vahetatakse katla sisemus ringi aga see on läbipõlemise kulu. Kõige suurem probleem on tuhk ja puhastamine.
Puhastamine, sisemuse (küttepindade) vahetus maksab. Ja see ongi see esikülje uudiste lugu miks katel on pidevalt remondis (eriti kui elektri eest küsitakse 2000 € MW). See kõik on elektri hinna sees. Selge, et kui elektrit müüa ei saa, kuid püsikulud on siis liigub asi kahjumi poole.
Need uuemad energiablokkide katlad ei toetu maapinnale vaid ripuvad konstruktsioonide küljes. Kui katel on üles köetud vajub selle alumine ots ca pool meetrit allapoole.
Sattusin täna juhuslikult ERR esimene stuudio nimelist saadet vaatama https://www.err.ee/1609266744/kell-21-4 ... tulevikust
Kokkuvõtvalt. Isamaa esindaja jättis võga nõrga mulje. Polnud teemat endale selgeks teinud. Valitsuserakonnad raiusid nagu rauda. Tuul ja päike toovad õnne meie õuele. Opositsiooni vastuväidetele mingeid mõistlikke vastuseid polnud ning vähemalt sõnades olid valmis lõputult alternatiive, sealhulgas tuumajaama rajamist arutama. Miks seda tuule ja päikese jama aetakse? Vabanduseks, et tuumajaama rajamine on liiga aeganõudev, aga lahendust oleks kohe vaja. Keskerakonna esindaja hea. EKRE esindaja suurepärane. Kokkuvõtvalt lihtsalt üks tore mokalaat, mis mingit mõistlikku ja pikaajalist lahendust ei too.
See mokalaat ei lõpe enne kui valijad ise kah targemaks saavad ning hakkavad teemas mõtlema ja saavad aru kes ajab kärbseid pähe ja kes räägib õigust.
akf kiituseks pean ütlema - teemat nad jagavad aga tädi Maali ja poliitikute laituseks - kahjuks ka lauajalal on suurem IQ. Kõige rohkem vihastabki ajakirjanduses näkku valetamine.
Eesti Energia 2023. aasta äritegevuse puhaskasum oli 253 miljonit eurot, kuid põlevkivi kasutavate elektrijaamade väärtuse raamatupidamislik allahindamine 628 miljoni euro ulatuses tõi kontsernile 376-miljonilise puhaskahjumi.
See peaks ka valitsusele halb sõnum olema. Planeeritud tulu riigiarvesse dividendidena ei tule?
2023. aastal tootis Eesti Energia kokku 3614 gigavatt-tundi elektrit, mis on 42 protsenti ning 2647 gigavatt-tundi vähem kui aasta varem. "Kuigi elektritoodang tervikuna kahanes, siis taastuvenergia osakaal kasvas kontserni elektritoodangust 45 protsendini," ütles Tamm, kelle sõnul mõjutas toodangu vähenemist ja taastuvenergia osakaalu suurenemist eelkõige elektrihinna enam kui kahekordne langus ning Enefit Poweri juhitavate elektrijaamade vähenenud konkurentsivõime.
Saare 1 meretuuleala enampakkumisele, mille tähtaeg oli neljapäeval kell 12, ei laekunud ühtki pakkumist.
27. veebruaril alanud enampakkumise alghind oli 1,32 miljonit eurot. Enampakkumisel osalemiseks tasusid 26 400 euro suuruse tagatisraha Respect Energy Holding S.A ja OÜ Utilitas Wind, kuid tähtajaks ühtki pakkumist ei laekunud.
Ärimehed vist haistavad, et maksumaksja rahaga nende ülekuldamine võib lähemas tulevikus otsa saada.
Eesti Energia 2023. aasta äritegevuse puhaskasum oli 253 miljonit eurot, kuid põlevkivi kasutavate elektrijaamade väärtuse raamatupidamislik allahindamine 628 miljoni euro ulatuses tõi kontsernile 376-miljonilise puhaskahjumi.
See peaks ka valitsusele halb sõnum olema. Planeeritud tulu riigiarvesse dividendidena ei tule?
Ei välista divika võtmist. Jaotamata kasumit ja raha on selleks olemas.
Huvitav on too vara allahindlus - tuletisinstrumentidega, sh elektriga seotud instrumendid.
See meretuuleparkide oksjon või kuidas iganes seda nimetada , see polnud esimene kord , kus osalustasu maksti kuid pakkumisi ei tehtud , mis üle jääb , kas kergitada hinnapõrandat või kuulutada teema läbikukkunuks ning keerata suund tuumaenergia poole , pigem tambitakse maksumaksja raha surnud teemasse , pärast laiutatakse käsi ja öeldakse , kes oleks võinud seda arvata , nüüd kallis rahvas peame kokku hoidma ja mõned tunnid ööpäevas pimedas ja külmas istuma .
