Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[mongol]

Peaks nii olema küll, et siinviibivatel ukrainlastel on seaduslik alus viibida Eestis ja kuna välistavaid/seadusevastaseid põhjusi pole, ei saa neid ka "välja anda". Sibulapatriarh sai ka kuni elamisloa lõpuni Eestis olla, aga lihtsalt ei pikendata, sest tema õõnestustegevus andis aluse seda mitte teha. Demokraatliku riigi värk, nii see asi töötab.

[Sho]

Siin pildil on midagi valesti. Ukrainlased ei saanud ju pagulaskaitset mitte Ukraina riigi eest vaid Vene sôja eest. Ja sedagi ainult naised ja lapsed. Meeste kohus on oma maad esimese kutse peale tagasi kaitsma minna, nemad pole pagulased. Kui keelduvad, on nad moskoviidid ja Ukraina rahva reeturid ning kuuluvad kohtupidamiseks Ukrainale tagastamisele.

[mongol]

Mängib ilmselt rolli pagulasestaatuses versus elamisluba. Ma ei tea, mis vormis viibimisena ukraina meeste siinelamine on.

[ahto42]

Kas mingi aasta tagasi ei viidud Valgast bussitäit mehi siit minema? et kui aasta tühja istunud ja tööd ei leia siis kodumaale?

[ruger]

Üks kremli trollidest enam Euroopasse ei saa.

Uks kinni! Siseministeerium kehtestas kaitsepolitsei ettepanekul julgeolekuohu ennetamiseks Schengenisse sissesõidukeelu kremlimeelsele provokaatorile Andrei Josule. Venemaa lõhestuspoliitika aktivist Josu, varasemalt ka nimega Andrei Torganov ülistab VF tähtpäevi ja levitab väärinfot Nõukogude Liidust kui vabastajast. Tema nägemuses oli Nõukogude okupatsioon koos tuhandete eestlaste küüditamise ja surma saatmisega… Eesti vabastamine. Sellise väärkuvandi kujutamine, agressori ülistamine ja aktiivne toetamine ja ajaloo ümber kirjutamine ei sobi Eesti õigus- ega ka väärtusruumi.

Venemaa toime pandava Ukraina vastase agressiooni aegu mõistab Josu hukka Ukraina toetamise ja Euroopa Liidu sanktsioonid VF vastu.
Ja levitab väsimatult VF võimuladviku sõnumeid.

https://twitter.com/kaitsepolitsei/stat ... 7714960494

[Kriku]

Kuna Mustvee vald ei saanud Teises maailmasõjas Nõukogude poolel võidelnud baski Benito Agirre järgi nimetatud tänava ümbernimetamisega hakkama, soovib regionaalminister Madis Kallas määrata tänava uueks nimeks Silla. Kooskõlastusringile saadetud teksti järgi jõustub 1. aprillil Kallase määrus, millega seoses on Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Mustvee linnas asuva senise aadressikoha Benito Agirre tänav asemel uus kohanimi Silla tänav. Kuna tänava nimi vahetub ministri määrusega, võtab riik enda kanda ka kõik nimevahetusega seonduvad kulud. Mustvee vallavanem Indrek Kullam on varem ajalehele Vooremaa öelnud, et riigipoolne kulude kandmine on vallale boonuseks. Samuti on Mustvee vallavõimud öelnud, et kohalikel nimevahetuseks huvi puudub, sest nimega on harjutud ja see on ka omamoodi turismimagnetiks. Seega otsustas vallavolikogu sügisel üksmeelselt, et nimevahetust ei tule.

https://www.err.ee/1609264749/regionaal ... e-uue-nime

[Lemet]

Ja et rahvas oma kangelasi teaks-tunneks, siis siinkohal ka valla volikogu liikmed...

https://mustveevald.kovtp.ee/koosseis-ja-kontaktid

[parkija]

Jevgeni Ossinovski võitleb vene- ja valgevene kodanike valimisõiguse säilitamise eest , artikkel ERR is .

[_dumbuser_]

Vald on igati võitnud ju. Nimest oli enne ja ka pärast üsna pohlad ja nimevahetuse kulu ka pole. Lisaks saavad nüüd paljud teada, et siuke tänav üleüldse kuskil olemas oli. Enne ei huvitanud see vist mitte kedagi. Ministeeriumi puhul võiks aga öelda, et imege, sest näiteks moska puiestee on siiani alles kuigi miša co teeb nägu nagu räigelt punnitaks sellega tegeleda. https://teele.tallinn.ee/documents/134777/view

[aksel90]

See Moskva nime ümber jahumine a la agressorriigi pealinn ongi nõme. II maailmasõja järel kõlas ka arvamusi, et Berliin on kurjuse süda ja peaks jäämagi taastamata ja tuleks maapealt pühkida. Või teisest vallast - kui prantslased ei toetanud USA sõda Iraagi vastu, siis valati prantsuse veini maha ja ristiti french fries ümber freedome fries'iks Ei maksa samale tasemele langeda. Berliin, Pariis ja isegi Moskva ei ole ise milleski süüdi, ikka seal elavad inimesed on.

[ruger]

Lätis rünnati süütepudeliga sealset okupatsioonide muuseumit.

Läti okupatsioonide muuseumi Riias visati ööl vastu tänast süütepudel, kinnitas agentuurile LETA muuseumi direktor Solvita Vība.

Vība ütles, et vaatamata rünnakule jätkab muuseum tööd. Vība avaldas lootust korrakaitsjatele kiirele tegutsemisele, vahendab Läti Delfi.

„Loodan, et ründaja leitakse kiiresti. Ma arvan, et see oli teadlikult planeeritud rünnak okupatsioonide muuseumi vastu. Tahan rõhutada, et me jätkame oma tööd,“ ütles Vība.

Vība ütles Läti Delfile, et rünnak toimus umbes kella ühe ajal öösel. Molotovi kokteil visati tema töökabinetti. Põlengu pindala oli umbes 0,5 ruutmeetrit. Päästjate sõnul põlesid dokumendid ja tool.

Läti politsei alustas juurdlust, aga pole asja veel kommenteerinud.

Läti peaminister Evika Siliņa ütles ühisel pressikonverentsil president Edgars Rinkēvičsiga, et süüdlast otsivad politsei ja julgeolekuteenistus.

„Me jälgime seda olukorda tähelepanelikult, et okupatsioonide muuseumi töötajad tunneksid end ohutult. On selge, et nendes geopoliitilistes tingimustes peame me eriliselt hoolitsema nii oma piiride julgeoleku kui ka elanike julgeoleku eest. Loodan, et teenistused suudavad süüdlase lähiajal vahistada,“ ütles Siliņa.

Rinkēvičs väljendas kindlust, et julgeolekuteenistus ja politsei teevad kõik, et süüdlased vastutusele võtta ja näidata, et selliseid provokatsioone ei sallita.

„Loodan, et kui süüdlased kinni võetakse, reageerib ka kohtusüsteem adekvaatselt ja tulevad tõeliselt karmid karistused nendele, kes selliseid provokatsioone toime panevad,“ lisas Rinkēvičs.

https://www.delfi.ee/artikkel/120273980 ... vi-kokteil

[Kriku]

Vaikselt on värdjalik reform välja töötatud?

Uus alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu koos õppekavaga ähvardab muuta kõik Eesti lasteaiad mitmekeelseks ja -kultuuriliseks ning digirikkaks alates 1. septembrist 2025. See toob kaasa mitmeid ohte, kirjutavad Eesti Kultuuri Koja haridustöörühma liikmed Eeva Holm, Riin Seema, Tiiu Kuurme ja Kristi Kurist.

Õppekava on käinud läbi erinevate haridusministrite käest ning on muutunud järjest eluvõõramaks. Seaduseelnõu on poliitiline ja tehtud ilma arvesse võtmata, kes on väikelaps; õppekava ei arvesta eesti kultuuri ohustatusega. Kas ei peaks selliste seaduste koostajad prognoosima, mida seadusemuudatus tegelikkuses kaasa toob?

Esiteks, kuigi räägitakse eestikeelsele õppele üleminekust, on alushariduse õppekavasse ja ka seaduseelnõusse sisse kirjutatud lasteaedade muutmine multikultuurseks, mis on vastupidine suund sellele, millest avalikult räägitakse. Multikultuurses keskkonnas pannakse uue õppekava järgi õpetajatele kohustus tagada kõikide muukeelsete laste emakeele arendamine, kuid sellega kannatab eesti laste emakeele areng, sest muukeelsete hulga tõttu rühmas tuleb kõnelda lihtsustatud eesti keelt. Lasteaedade multikultuurseks muutmine on suure töömahuga ülesanne, mis koormab õpetajaid ja tugispetsialiste. Samuti võtab see eesti lapselt ära võimaluse eestikeelseks lasteaiaks, mille tagamise kohustust uue seaduseelnõuga omavalitsusel enam ei ole. Seega, Eestis ei ole eesti lapsel enam õigust eestikeelsele lasteaiale või rühmale.

Uues õppekavas on Eesti alushariduse ühe alusväärtusena nimetatud kultuurilist mitmekesisust, kuid alusväärtusena võiks see olla kirjas vaid mitmekultuurilises lasteaias ja rühmas. Selleks, et eesti lapsele oleks tagatud eestikeelne ja -kultuuriline rühm, peaks olema muukeelsete laste arv neis rühmades piiratud – olgu see piir siis 10 või 25 protsenti. Eesti õpetajad on hinnanud, et nad on võimelised õpetama eestikeelses rühmas kuni kahele muukeelsele lapsele eesti keelt nii, et rühm jääks eestikeelseks ja eesti emakeelega laste emakeele areng ei jää teisejärguliseks. Mõni laps võtab kolme lapse koha, kuna vajab nii palju tähelepanu. Eelnõu kohaselt ei ole omavalitsustel enam kohustust tagada eesti lapsele eestikeelset lasteaeda, mis jätab ta ilma õigusest eestikeelsele alusharidusele.

Õppekavale on andnud tagasisidet Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus – leiti, et õpetajal on ebareaalne edendada erinevaid keeli ja kultuure. Uues õppekavas aga nõutakse, et muukeelse lapse emakeele ja kultuuri tutvustamiseks loob võimalused lasteaia pidaja ning seda korraldab lasteaed ja lastehoid. Eestis elab ligi 200 rahvust ja ei ole mõeldav, et ühes väikeses rahvusriigis pannakse muukeelse lapse emakeele arengu toetamise ülesanne õpetajatele, kelle esmane põhiseadusest lähtuv ülesanne on, et eesti lapsest saaks eesti keele ja kultuuri kandja. Teine väga töömahukas ja ressursse nõudev ülesanne on sisserändajatele riigikeele õpetamine. Kui lasteaia pidajal on võimalusi, oskusi ja ressursse, saab lasteaias hoida ka rahvusvähemuste keelt ja kultuuri, kuid kõiki kolme ülesannet korraga ühes rühmaruumis täita ei ole võimalik. Kõiki Eesti lasteaedu ei või muuta segakeelseteks ja -kultuurilisteks, mille ennustatav tulemus on kultuuritud ja pudikeelsed lapsed.

Põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsiooni (2007) artikkel 8 ütleb, et «põlisrahvastel ja nende liikmetel on õigus mitte olla sunnitud assimilatsiooni või nende kultuuri hävitamise objektiks ning riigid sätestavad tõhusad kaitsemehhanismid, et tõkestada ja heastada mistahes tegevust, mille eesmärgiks või tulemuseks on põlisrahvaste terviklikkuse, kultuuriliste väärtuste või etnilise identiteedi rikkumine». Seega tuleb jätta seadusesse alles nõue, et kohalik omavalitsus tagab eesti lapsele Eestis eestikeelse lasteaia või rühma. Eestikeelses rühmas räägitakse eesti keeles ning mängu- ja õppevahendid, õppe- ja kasvatusmeetodid toetavad eesti kultuuri ja keele omandamist. Lähtutakse ka õppekavas kirjas olevast õppeprintsiibist – õppimine ja õpetamine toimub lapse lähima arengu tsoonis, milleks on eesti lapse jaoks eesti keel ja kultuuriruum.

Eesti keel, kultuur ja rahvas ei kesta, kui eesti lastele ei võimaldata õppida ja kasvada eestikeelses ja -kultuurilises keskkonnas. Eriti kehtib see väikeste laste kohta, kes alles õpivad oma emakeelt ja omandavad oma kultuuriidentiteeti.

https://arvamus.postimees.ee/7970601/ee ... st-puudust

[Kriku]

Lätis rünnati süütepudeliga sealset okupatsioonide muuseumit.

Värd saadi kätte: https://www.err.ee/1609269144/lati-taba ... tlustatava

[ruger]

Tallinna ametliku meedia kajastamisest

Kui Tallinna linnalehe Kesklinna Sõnumid eesti- ja ingliskeelses versioonis olid artiklid märtsipommitamise aastapäevast, siis venekeelses lehes vastavasisuline lugu puudus.

Kesklinna linnaosa leht Kesklinna Sõnumid ilmub korra kuus. 7. märtsil ilmunud eesti- ja ingliskeelsetes trükkides olid olemas teise maailmasõja ajal toimunud märtsipommitamise 80. aastapäevast rääkivad artiklid. Lehe venekeelses versioonis seda ei kajastatud.

Tallinna kesklinna linnaosa avalike suhete nõunik Liina Ludvig ütles, et Kesklinna Sõnumites on võetud suund, et täiemahulisena ilmub leht vaid eesti keeles.

„Venekeelne ja inglisekeelne versioon sisaldab kõige olulisemaid teateid, näiteks uudiseid linnaruumi arengutest või tekste, mille autor on juba sihtkeelde ära tõlkinud. Rohkem ei kipu mahtuma. Eriti käib see ajalooartiklite kohta, mis on üpris mahukad, valmivad toimetusest väljaspool ning nõuaksid ka eraldi tõlkimist,“ sõnas Ludvig.

Ludvigi sõnul sattus märtsipommitamise aastapäeva teada inglisekeelsesse lehte vaid seetõttu, et kolleegid linnavalitsusest pidid selle teisel eesmärgil ära tõlkima ning tõlge oli lehetegemise hetkeks valmis.

„Midagi ideoloogilist ega soovi mingeid teemasid kellegi eest maha salata pole, kuigi mõistan, miks küsitavused tekivad. Kuna sotsiaalmeedia ruum on lõputu ning trüki ja levitamise tähtaegu jälgida pole tarvis, kutsusime 9. märtsil kõiki ühtmoodi Vabaduse väljakule märtsipommitamise installatsiooni avama ja põhjendasime ka, mida me täpsemat meenutame.“

Linna veebiväljaannetes olid märtsipommitamisest rääkivad artiklid olemas nii eesti kui vene keeles.

https://www.delfi.ee/artikkel/120277517 ... ed-tekivad

[Kriku]

Alates Eesti iseseisvuse taastamisest on mittekodanikud alati kohalikel valimistel hääletada saanud. Ka aastal 1993, mil okupantide sõjavägi veel Eestis oli. Pärast põhiseaduse rahvahääletust arutati toonase justiitsministri Kaido Kama juhtimisel Riigikogus seda, kas mittekodanikud peaks linna- ja vallavolikokku kandideerida saama. Selles, et hääletamisõigus on, polnud kellelgi mingit kahtlust. Nii nagu Põhiseaduse Assamblees mõeldi, sai kirja ja nii võttis rahvas 1992. aastal põhiseaduse vastu.

Lõplik sõna on nii igapäevaelu vaidlustes kui suurtes riigiasjades vajadusel kohtul. Kui Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuseta ühiskonnaliikmetelt tahetakse neil üle 30 aasta olnud kohalik hääleõigus võtta, tulebki sellele Riigikohtus hinnang anda.

Õiguskantsleri vaatenurgast oleks hea lähtuda faktidest. Milleks on:

1. Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel osalevad üksnes Eesti kodanikud.

2. Riigikogu liikmed, linna- ja vallavolikogude liikmed ja ametnikud saavad olla üksnes Eesti kodanikud. President peab olema sünnijärgne Eesti kodanik.

3. Kohalikel valimistel tohivad hääletada kõik püsielanikud – nii ütleb põhiseadus. Valimisseadusega saab täpsustada püsielaniku mõistet ja muid tehnilisi üksikasju, põhiseadus lubab piirata süüdi mõistetud kurjategijate hääleõigust.

4. Kõik mittekodanikud ei saa kohalikel valimistel hääletada, saavad vaid püsielanikud.

5. Püsielanik on pikaajalise elamisloaga inimene. Pikaajalise elamisloa eeltingimus on pikaajaline elamine Eestis, eesti keele eksami sooritamine, seaduslik sissetulek ja õiguskuulekus. Need, kes tegutsevad Eesti vastu, jäävad pikaajalise elaniku staatusest ja hääleõigusest ilma, süngema teo eest võidakse üldse välja saata. On ka saadetud.

6. Linnad ja vallad lahendavad peamiselt kohaliku elu küsimusi. Näiteks koolikeel ega kooliõppe sisu ei ole kohaliku elu küsimus. Selle otsustab Riigikogu. Kahjuks ei tahetud ega suudetud kolm aastakümmet segregeeritud koolisüsteemi lõpetada. See ei ole linnade ega valdade süü, ehkki tõsi, nagu ikka reformide korral, on nii ametnikke, kodanikke kui poliitikuid, kes muutuste pelgust oma huvides ära kasutavad. Ennekõike vene kodukeelega lastele ja Eesti julgeolekule nõnda tekitatud kahju on hoomamatu.

Kui vaatamata värsket avaldatud integratsiooniuuringu tulemustele soovitakse siiski osa linnade ja valdade püsielanikest kohalikust hääleõigusest ilma jätta, tuleb õiguskantsleril viia see küsimus Riigikohtusse.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120277588 ... gikohtusse