Õhutõrje

[isakene]

Protokolli peab teadma.

Nojah, ma saan aru. Aga see protokoll on ju üldine? Ta ei ole ju nagu näiteks praegusaegsetel sideseadmetel, miski MAC-aadressi põhine asi? Ehket kui sa juba suudad üht raketti juhtida, siis juhid juba kõiki? Lihtsalt erinevatel sagedustel?

[Kilo Tango]

Oma-võõraga pole enam midagi pistmist. Vaja on teada vaid raketi juhtimiskäskude protokolli.

Ühesõnaga, kui asi on juba lendu läinud, on ta ülevõtmise vastu täiesti kaitsetu?

Oh, see kõik on märksa keerulisem ja sõltub raketi tüübist ning selle juhtimismoodist ja spetsiifilistest lahendustest tugevalt. Pmst. on võimalik ka olukord, kus ARH (https://en.wikipedia.org/wiki/Active_radar_homing) pärast omaradari sihitamiskaugusele jõudmist paneb n.ö. "kõrvad lukku" mistahes maapealsetele käskudele. Akf Peeter teeb tänuväärset tööd, näidates, kuidas see Vene ÕT süsteemidel ja ka Lääne SARH rakettide puhul (mis on enemasti tegelikult TVM (track-via-missile) süsteemid) käib. Aga niipea, kui aktiivne radar raketi peas mängu tuleb, muutub kõik veel mitu korda keerulisemaks, sest osa raketi lennust suurte distantside peale on endistelt TVM moodis ja osa lennatakse siis aktiivradari alusel. Mida see rakett aktiivses faasis täpselt kuulab ja mida mitte on konkreetse implementatsiooni (milline radar, mis on tarkvaraline võimekus jne.) küsimus. Usun, et seda saab ka enne lasku häälestada.

Miks see kommentaar - ei maksa ära unustada, et lisaks Vene süsteemidele (S-200, 300, 400) on Ukraina konfliktis kasutusel ka terve müriaad Lääne süsteeme. Ja see, kas lastav on aktiivse või poolaktiivse raketiga sõltub peaasjalikult raketist (nii S-300, Patrioti, kui ka SAMP-T puhul on kasutusel nii TVM, SARH, kui ka ARH raketid). Sestap on selliste üldistuste tegemine nagu üldistuste tegemine ikka.

[Peeter]

Hakkan otsast tulema.
Kõigepealt sissejuhatuseks: Üldjoontes kehtib sama printsiip ja ülesehitus laialdaselt, sest ülesanne on ju sama. Lihtsalt milline on tegevusraadius, ja siis sealt edasi juba mitme (üks kuni mitu) ja millise šassii (rattad, lindid, jne) peale see või nad siis on paigaldatud. Otsustasin valida näitlikuks selgitamiseks ühe šassii peale ära paigaldatud ZRK. Siis Tor või Osa. Väga heaks materialiks justnimelt loengu tegemise seisukohast leidsin Osa pildi. (teeb ka minu elu lihtsamaks). Tor-il on põhimõtteliselt APU- (antenni-stardi-alus) samade ülesehituslike asjadega, aga nii mõnigi pealtnäha sama ülesandega sõlm on samas põhimõttelise erinevusega. (Mida peaks jällegi eraldi käsitlema)
Nii.
Võtame siis vaatluse alla ühešassiilise õhutõrjekompleksi 9K33 Osa. Sellel pildil on juba täiendatud versioon 9K33M3 (madalalt lendavate sihtmärkide parema tuvastus- ja hävitamisvõimega). Täiendusi ja töökohtade muudatusi on tehtud peale seda veel mitmeid, ja vajadusel võime neid käsitleda eraldi. Sealhulgas ka poolakate kätetöö ja ka venelaste endi tehase-upgrade- seal läks kogu APU-alune korpusesisene sisu stoikade kaupa ja kaabeldus tervikuna lihtsalt ümber. Lihtsalt see siinne pilt on väga hea õppematerjalina kasutamiseks ja vaatlemiseks. NB! Samas teen siia märkuse, et kuigi on tehtud olulisi täiendusi tehnilise arengu ja operaatoritöö kontekstis, on APU jäänud siiani samaks, st tehnilise materiaalse võimekuse kohalt pole struktuurset ja/või kvalitatiivset nihet/arengut vajalikuks peetud. Siia minu ääremärkus: senise ÕT-ülesehituse juures polnud see ka probleemiks, mängumuutjaks tulid pigem Armeenia-Aserbaidžaani sõjast tuttavaks saanud Bairaktar ja nüüd siis sealt edasi droonid. Siit omakorda edasi minu ääremärkuse omakorda ääremärkus: Ei ole mõtet naiivselt arvata, et see ÕT-mängu muutmise vajadus sai vastavatel ja pädevatel sõjalis-tehnilistel analüütikutel alles nüüd koos meiega nähtavaks ja mõistetavaks. Oi-ei, sõjatehnoloogide tagatoa arengu-workshopides on see juba vana teema, lihtsalt nüüd sai see justkui ka avalikkuses uue lehekülje pööratud, kuna hinna languse ja kättesaadavuse tõttu on see lihtsalt väga massiliseks saanud ja tänu sellele on omakorda uus lehekülg pööratud.
Pildid: 1. vaade antennidele

2. Osa operaatorite töökohad

3. vaade küljelt raketi stardi hetkel

järg on tulekul, jääge meie lainele

[Peeter]

Vahepeal on KiloTango teinud väga hea postituse, milleni ma veel polnud jõudnud, see peaks olema justkui pärastise lõppsõna-peatüki material. Aga samas sobib ka väga hästi sissejuhatavaks ja kaasamõtlemisele häälestamiseks. Enivei, lugege ära ja võtke teadmiseks ja jätke meelde, sest ka see kirjeldab erinevusi süsteemides, aga samas ka kokkulangevusi ja ka muid nüansse, mis ülevaadet lugedes ja kaasa mõeldes samas avab ka asjade olemuste taustasid. Ütlemaks, et kõi ei ole nii lihtne ja üheülbaline nagu pealtnäha paista võib.

[Kriku]

Protokolli peab teadma.

Nojah, ma saan aru. Aga see protokoll on ju üldine? Ta ei ole ju nagu näiteks praegusaegsetel sideseadmetel, miski MAC-aadressi põhine asi? Ehket kui sa juba suudad üht raketti juhtida, siis juhid juba kõiki? Lihtsalt erinevatel sagedustel?

Lisaks sellele, mis akf Kilo Tango kirjutas, on IMHO väheusutav, et kümneid kilomeetreid vaenlase pool rindejoont õnnestuks tema radareid üle karjuda.

[Peeter]

Hea meel on näha, et juba on lugejaid ja õige laine ja loogika peal kaasa mõtlejaid. Ma lihtsalt veel ei jõudnud selleni, et kommenteerida: S-300 võid veel kuhugile jalutama ja tagasi keerata, aga keskmaad küll enam ei jõua, enne saab raketil küte otsa.... Ja siis omakorda ju ongi see, et kui saadki tagasi suunatud, siis võib kontroll algsel peremehel oma raketi üle jälle taastuda, .... sest sina enam ei ulatu.....

Eks jätkan antennistardiseadme kirjeldamisega ja vahepealt teen kõrvalepõikeid vastusteks või täiendusteks paralleelsetele mõttearendustele.

[Kilo Tango]

...

Lisaks sellele, mis akf Kilo Tango kirjutas, on IMHO väheusutav, et kümneid kilomeetreid vaenlase pool rindejoont õnnestuks tema radareid üle karjuda.

Jällegi ei ole nii lihtne. Kõik sõltub radarite ja kontrollseadmete asukohast raketi ja sihtmärgi suhtes. Ukraina L-kujulise rindejoone puhul võib igasutuseid ootamatuid geomeetriaid ette tulla.

Miks ma ei usu hästi seda ukrainlaste juttu, et "suunasime ise raketi ümber", on see, et selline jutt kõlab liiga propagandistlikult. Ehk siis see haagib väga hästi venelaste "ups, lasime ise alla" pläraga, mis iga suurema jama korral lendu lastakse ja millele reageerimiseks võisid ukrainlased juba varem valmistuda. Samuti on see ukrainlastele väga kasulik, kuna võtab maha vene ÕT-te või nende juhtide innukust kõiksugu asjade puhta tulistada. Andes vähemalt aega, kui mitte midagi muud.

[Kapten Trumm]

Ukrainlaste juttu avalikus meedias tuleb faktideni jõudmiseks lasta läbi filtri. Muidugi tuleb teha endale soodsat progagandat - aga paljud asjad, mida esitletakse kui äärmist leidlikkust on seletatavad väga lihtsasti. Teine progaganda filter on lääne relvasüsteemid, mis sõja kulgu pööravad - kuna neid on hädasti vaja, siis omistatakse säravaid võite lääne relvadele, mis tegelikult saavutati ebaseksikal viisil.

Tegelikult kaotas VF suurema osa sõjas kaotatud lennuvahendeid ajal, kui Patriotidest ainult unistati. Nendest kaotustest läheb umbes 15% ehk iga kuues manpadside ehk peamiselt Stingeri arvele, aga ülejäänud osa on üsna kindlalt NSVL aegsete õhutõrjesüsteemide töö. Tegelt võiks keegi, kel on aega otsida, teha nädalate lõikes graafiku, mitu lennuvahendit alla lasti. Võib selguda tõsiasi, et kümnekonna lääne ÕT patarei lisandumine eriti seda nädalast summat ei mõjuta.

Üks vägagi lihtne seletus üllatavatele võitudele on jätkuvalt "vastasmeeskonna" kehva ettevalmistus, liigne tsentraliseeritus ja suu ammuli "ülalt" mingi tõe ootamine (kui saabub, on lahing läbi).

Arvan siiani, et parim, mida UKR ÕT heaks saanuks lääs teha, on nende rakettide re-engineering ja läänes masstootmisse laskmine. Võrreldes napi arvu ÕT-ga, mida on antud, oleks efekt suurem. Viimane allatulistamise seeria viitab juba sinnani, et vatnik tajub, et UKR-l on raketid otsakorral ja on õhus uuesti ülbemaks muutunud.

[Peeter]

Järg:
Pealisehitis:
Antenni-stardi-seadeldis: vene keeles: APU
1 Ringvaatlusantenn vene keeeles: antenna SOTS. Toimib iseseisvana ja pöörleb töötamise ajal pidevalt 360 ringidena. Lülitub sisse sisupildil ümardisplei 2 plokis vasakus nurgas ülemise plommitava klapi all oleva nupu abil (indikaatorlambid kõrval kohe musta raamiga, sees-väljas). Teeb töötades ca 4 sekundiga ringi ja töötab kolmes kõrgussektoris- madal, keskmine, kõrge (ei viitsi praegu hakata kõrgusmeetreid otsima ega meelde tuletama). Automaatrežiimil vahetab ise iga ringi järel sektorit 1-2-3-1-2-3 jne. Seoses madalalt lendavate objektide ilmumisega on tehtud ka muudatusi järjekorras, rõhutamaks vajadust alt biitida tihedamalt, st üleühe siis: 1-2-1-3-1-2-1-3. Käsitisrežiimil valib operaator ise nupust sektori. (Nupud asetsevad samas ringdisplei plokis 2 ja on paremas servas, indikaatorid seal samas kõrval). Selle saatja-vastuvõtja sisselülitamisel kuvatakse ringdispelile 2 pidevalt ringiratast käiv joon, nagu sisupildi all oleval joonisel näha on (see parempoolne punktidega joon). Kui ilmub kriipsuke, siis see on detekteeritud objekt. Häirete korral, (st nagu tavaliselt) on see displei igatsugu manti ja sodi ja peegeldusi täis, filtreeritakse puhtaks nuppudega sealsamas stoikas operaatori töökohal. Ringdisplei kõrval plokis on ka "oma-võõras" päringunupud. Kui objekt vastab talle edastatud spetsiifilise päringupingimise peale koodiga, mille ZRK "oma-võõras"-moodul tunnistab omaks, siis kuvatakse operaatorile vastav märge displeile faktiliselt samaaegselt leitud objekti märgiga. Sellel keskmise stoika all oleval joonisel on meie näitel hetkel tuvastatud kaks sihtmärki: paremal all oma (näha peegeldus), ja vasakul üleval võõras, selle peale on juba keeratud ka APU, aga seda vaatleme hiljem teisi antenne käsitledes.
Ehk siis sellist pilti näeme kahel variandil:
*kas meil on sektoris kolm lennukit ja me ei ole veel O-V-pingimist teinud, või siis meie õppenäide:
*operaator tuvastas kaks objekti. läks kohe selle kõrgussektori kiirele, vajutas O-V-ping nuppu, ja sai seejärel maks 4 sekundi jooksul sellise ringpildi- üks lennuk (paremal all on oma), teine vasakul ülal O-V-päringule ei vasta. Samaaegselt asus ta kohe keerama APU-d sellele võõrale märgile (ringdisplei stoika alumise ploki keskel olev suur ümarnupp. no krutid ikka mitumitu ringi). See keskmine joonis ongi tehtud nüüd sel hetkel, kui kogu APU on nüüd keeratud välja võõra (st autos olev O-V-koodiplokk ei tuvastanud vastust korrektseks) objekti peale. Kogu see ülemine banduura seal šassi katusel on keeratud viltu, nihkesse, märgi peale. Jäänud on vajutada keskmises stoikas ainult ühte nuppu ja edasi hakkab automaat ise vedama kogu APU-d pidevalt ja katkematult selle märgi peale. Siin tulevad esimest korda mängu segajad: peibutised, peegeldused, EW ja igatsugu muud müra- ja häiretekitajad. jne.
Aga jätame selle omasse peatükki järgmisesse etappi.
Selgitus selle O-V-mooduli juurde veel. Moodul ise asub tagaseinas, operaatorite selja taga, vasakpoolse stoika vastas. 20*20*sügavus 50-60. Nagu olen juba varem korduvalt selgitanud. On eraldi plommitud. Ja on eraldi plommitud stoika šassi külge. Seda ei tohi ise näppida! Ossobistid kontrollivad ja/või vahetavad ise. Sest see on sõjasaladus. Eksporti läks tühja kohaga. Peal ainult 1 või 2 indikaatorlampi. Toide ja OK. Ülesanne: kui operaator vajutab nuppu, siis genereerida signaal, mis koos SOTS antenni signaaliga saadetakse pingima objektini ja sealt tagasi põrganud pingi vastus peab jõudma plokki ja siis sobivuse korral plokk initseerib ringdispleile sobivusteate. On informatiivne. Ei ole blokeeriv.
Antennipildil punktiga 1 käib kaasas ka punkt 2: spetsiaalne lisasegment mis eristab 9K33-e ja 9K33M3-e. See on madalalt lendavate objektide paremaks tuvastamiseks paigaldatud lisasegment. Tänu sellele lisasegmendile(antenn, võimendi, vastuvõtja) saavutati alumiseks piiriks oli see siis 10 või 15 meetrit maapinnast.
NB! Olles enne sõjaväkke minekut juba tundnud huvi sateliidinduse vastu, meil ilmusid esimesed jutud ja vihjed, et keegi kuskil oli midagi toonud, ehitanud, näinud jne., siis omasin mingisugust esmast ülevaadet, et mis ja kuidas 12 giga vastuvõtuga on. See ringantenn oli minu vaatlusel ainuke, mis omas neist antennidest geomeetriat teades loogilises kohas fookuskaugusel paiknevat vastuvõtu/saate pead, õigem oleks küll öelda lainekandjat, sest signaal toimetati võimendisse neljakandilise lainekandja kaudu, üleval fookuses mingit aktiivseadet, elik tänapäeva mõistes tavalist LNB-d ei olnud.

Jätkan jooksvalt, kui midagi olulist meelde tuleb, siis täiendan eraldi märgituna eelneva postituse/lõigu suhtes.
Järg on tulekul, jääge meie kanalile.

[Peeter]

Järg.
Veel SOTS-antennist number 1. Ringvaatlusantenn siis eestikeeles. See on iseseisev saatja/vastuvõtja antennisüsteem. Tema antenn 1 koos lisa-antenniga 2 on kahes asendis: transportasendis 90 kraadi alla keeratuna piki APU telge ja tööasendis püsti. Tööasendis on pöörlemissagedus ca 4 sekundit ring 360 kraadi. Asi on töö ajal automaatselt hoitavas vertikaalasendis, st operaatori tööks vajalik horisont on paigal ka šassi maastikul turnimise ajal. Antenni fookuspunkti tulevad ja lähevad (st nii saatmine, kui ka vastuvõtmine) vertikaalselt kolm lainekandjat. Igaüks oma kõrgussektori jaoks. Satipannimehed saavad küll aru: nagu mitme erineva LNB-ga erinevate sattide püüdminegi. Kommuteerimist ülal ei toimu. See on all võimendis. Töösagedus oli/on 15 Giga. Töö ajal toimub pidev kordamööda järjestikune saatmine ja siis tagasi peegeldunud signaali vastuvõtt. O-V-ping pannakse selle üldise ringpingimise signaali sisse. Ja siis vastuvõetud signaali saadetakse ka analüüsimiseks O-V-moodulisse. Kui klapib, siis kuvatakse tulemus ringdispleile operaatorile teada andmiseks/ teada võtmiseks. Nagu piltidelt näha, on ringantenn ise võrreldes nende suuremate latakatega suht väike ja ka väikese võimsusega. Tal pole rohkem vaja, teeb sellegagi oma töö ära. Ei tarbi eriti suurt osa energiat võrreldes teistega. Ka Toril oli oma esimeses versioonis SOTS sama lahendusega tehtud. Edasiarendusel/täiendusel oli aga ka juba SOTS antenni disaini muudetud.
Sots antenni kiir (saatja/vastuvõtt) peab olema/on suht täpselt fokusseeritud, et esmane tuvastamine oleks täpne ja konkreetne. Võrreldes näiteks raketile saadetavate signaalide lainekandja ja fokuseerimisega.
NB! Siiamaanigi tegeleme veel ainult ringantenniga (vene keeles: antenna SOTS). Ja tema töö ja tehnilise lahenduse kirjeldamisega.

Järg on tulekul, jääge meie kanalile.

[Peeter]

Jäänud on vajutada keskmises stoikas ainult ühte nuppu ja edasi hakkab automaat ise vedama kogu APU-d pidevalt ja katkematult selle märgi peale. Siin tulevad esimest korda mängu segajad: peibutised, peegeldused, EW ja igatsugu muud müra- ja häiretekitajad. jne.
Aga jätame selle omasse peatükki järgmisesse etappi.

Nüüd on see hetk käes. Operaator vajutab nuppu ja kogu pealisehitis hakkab nüüd seda märki jälgima Ja hoidma APU-d märgi teljel. (Samal ajal jääb ringradar edasi iseseisvalt töösse ja operaator jälgima tuvastatavaid uusi õhumärke. Vahetatakse kõrgussektoreid, tehakse O-V-päringuid, ehk siis jälgitakse olukorda tööalal ümber ZRK edasi. Lihtsalt teised kompleksi sõlmed asuvad nüüd toimetama selle märgi kallal.)
Nii. Vajutasime nuppule. Lülitub sisse märgijägimisradar 3. See suur latakas keskel. See antenn on fikseeritud APU külge. Ja sellega pidevalt samas sihis piki APU telge. Aga see-eest liigub ta üles-alla. Praktiliselt pea 90 kraadi (või noh 85 vmt). Ehk siis vaatab, st saadab ja võtab vastu signaale piki APU telge alt üles välja. Kirjeldades olukorda praktilisest küljest: kui lennuk peaks lendama suht otse üle ZRK, siis keerab lennuki lähenedes märgijälgimisradar oma antenni järjest üles ja üles ja siis ülemises punktis keerab ta samaaegselt kogu aluse APU 180 kraadi ümber lahkuva lennuki suunda, ja hakkab järjest oma antenni horisontaalasendisse tagasi kerima. See oli siis sirglennul. Kui samal ajal teeb objekt siksakke (nt helikopter) või erinevaid viraaže, siis samaaegselt vertikaalkerimisega ehk tõusunurga jälgimisega toimub pidevalt ka APU pööramine ehk asimuudi korrigeerimine. Ei mäleta küll nüüd täpselt, aga kui automaat oli aktiveeritud, siis seda manuaalrutškat kruttima hakates oli vastusurve, et sa seda ise niisama maha ei saaks lükatud. Et kui vaja, siis ikka teadlikult. Kui näiteks peibutised automaatjälgimise võssa keerasid, siis tuleb kiirelt manuaali peale minna, uuesti õige asimuudi peale keerata ja uuesti automaat aktiveerida. See antenn on nüüd sellist tüüpi, mille fokusseeringut mina oma peaga kohe ära ei tabanudki. Ka lainekandja asukoht on justkui väga ebaloomulikus kohas. Aga kui selgituseks öelda, et see ei olegi kitsa suuna ja kiirega "satikauss", vaid vastupidi laiema diagrammiga isend, siis muutub asi mõistetavaks, st tuleb vähemalt ütelda "aaa... nojah, siis küll". Sest ei saa olla, et kui sihtmärk jälgimiskiirest välja peaks tahtma üritada, siis see tal lihtsalt läheks. Igal juhul jääb ikka ta märgijälgimisradari meelevalda ja servosüsteemid veavad APU kenasti nii asimuudilt kui tõusunurgalt märgile tagasi. Töötas, kui mälu alt ei vea, siis mingi +/-8 Giga tuuris. Kui nüüd vaadata ja kaasa mõelda, siis on ka mõistetav, et see antenn juba oma suuruse ja defokuseerimise tõttu tekkinud signaaikadude tõttu peabki olema nii suurem, kui ka võimsam. Selle antenni kiirgus/signaalitugevus ongi see, mida piloot lennuki kokpitis näeb. Ja mis peaks tal julga püksi tooma. Kui selle radari konksu oled jäänud, siis on ikka juba puuks paistmas. See 15Giga peal ring-pingimine on tühine 4 sekundi järel tulev impulsikese kujul naljamäng märgijälgimisradari signaali tugevuse ja tegevuse kõrval. Aga ka ringpingimise peab lennuk suutma kinni püüda ja sellele omakorda vastata.

Järg on tulekul, jääge meie kanalile.

[Peeter]

Jätkame.
See osa keskendubki nüüd just vasakpoolse stoika ja selle operaatori tööle.
Märgijälgimisradari sisselülitamisel ilmuvad jooned vasakpoolse stoika displeile 1. Sisse lülitamine toimub vasakust ülemisest blokist jällegi plommitava luugi all olevast nupust. Kui midagi ei ole tuvastatud, siis on seal joon ainult, oli vist ühe katkestuskohaga justkui markeriga (vmt) kuskohas elik kui kaugel kilomeetrites asub see alumises plokis näha olev kaugusmõõtur. Kõrval see suur on väntrutška millega nihutatakse kaugusmõõturit. Kui on mingi märk olemas (ka käsitsi asimuuti vedades), siis ilmub mingi poolsiinus või kant või mt.
Kui nüüd asimuudi vedamine on paigas, siis ilmub sisemuse pildil vasakpoolse stoika displeile 1 juba umbes taoline sigrimigri, nagu pildi all on joonistatud. Kuigi ma olen enamus aega õppest läbinud just selle vasakpoolse operaatori kohal, siis kuidagi moodi on mul mälupilt sellest displeinäidust justkui teistsugune... aga noh olgu siis nii. (Vähemalt minu väljaõpe oli samas selline, et pidin suutma istuda kõigi kohtade peal, st omama kogemust igas possas toimetamiseks. Noh, okei. Kerid alt vändast displeil olev kaugusmõõturi näidu ja sirgel oleva siinuse ülemise perioodi kohakuti ja vajutad alumises plokis neljases reas seda parempoolset musta nuppu. Rakendub automaatne märgijälgimisradari tõusunurga (selle antenni 3 alla-üles-alla kaldenurga) hoidmine sihtmärgil.
Nüüd ongi märgijägimisradar fikseeritud/lukustatud sihtmärgile. Toimub nii asimuudi kui ka tõusunurga hoidmine sihtmärgil.
Asi on lukus.
Jäänud on aktiveerida raketisihitamisradarid ja teha anda stardikäsk.

Järg on tulekul, jääge meie kanalile.



Puhhhhh. Mul kohe sõrmed väsisid ära. Kas teeme pausi? Homseni? Või on huvitav ja jätkan poole tunnikese pärast?

[isakene]

Mitte et huvitav, vaid väga huvitav. A üle pingutada ja loomingulise traumaga riskida pole ka mõtet, kvaliteet võib kannatada. Jätka aga siis kui tunne õige on.

[Peeter]

Tere jälle.
Alustame uut päeva. Täna mul aega tiba vähem, tõenäoliselt niimoodi järjest nagu eile ei suuda postitusi toota, aga üritan.
*Ees on ootamas siis rakettide välja laskmine ja sellega seotud radarid
*Seejärel kiire lühike kõrvalepõige Osa loomise ja arengu ajaloosse, ja tootmise lõpetamine.
*Siis kohe lihtsam tolleaegne (+/-1990) võrdlev paralleelvaatlus Toriga.
*Seejärel oleks järgmiseks teemaks Osa tulek tänapäeva. Kiire ülevaade moderniseerimisele erinevate ajaperioodidel ja erinevate lähenemistega tehnilis-loominguliste gruppide poolt. sealhulgas nii vene-, kui poolakate kätetööd
*Seejärel ülevaade ca 10-12 aasta tagusesse pea täielikku sisu uuendamisse ja masina operaatoritöö toomine kaasaegsesse tehnikabaasi.
* Seejärel on aeg üldiseks ülevaatavaks peatükiks ÕT-ülesehituseks ja selle relvainstrumendi arengust aegade jooksul. Selle juures saab seda jällegi vaadelda justkui etappide kaupa.
-kuni aastani ca 2000-2010-(ehk 2015-ki?)
-edasi kuni Aseri-Armeenia sõjani
-uued tuuled ÕT-probleemides drooninduse massilisuse juures alates Ukraina sõjast

*Kuskile siia vahele peale üldist ülevaadet süsteemi tööst saab veel pookida ühe šassi peal toimiva lähimaa ÕT laiendamise keskmaa ÕT-ks Buki kompleksi näitel, selgitusega kuidas erinevad süsteemi osad tõstetakse eraldi šassiidele ja millised ülesande kuhu siis jäävad. Sinna juurde on omakorda tulnud nüüd esimeses etapis loodud eraldiseisvate šassiide võimekuse tõstmisel loodud täiendavad süsteemi võimekused. jne Otsapidi võime jõuda siit S-300-nigi.
*Ja siis (kui varem pole mahti olnud teha vmt) saame ka võrrelda lahendusi lääne ÕT-vahenditega. Et kellel on mis nüanss võimekam, või kus on kitsaskohti, või millise võimekusega (või ka võimetusega) keegi midagi kuskil kompenseerida üritaks. Lõpuks jõuame ikka tõdemuseni, et ÕT on siiski ainult üks instrument heidutus- ja lahinguvõimekusest.

Loomulikult võib igaüks workshopil osaledes ise ka omi mõtteid ja küsimusi lisada. Täpselt samamoodi võib ju sellest ka eraldi tärniga * tähistatud peatükk või tükike areneda ju. Aga eeldaksin, et küsimusi ja/või ääremärkusi tuleks vähemalt peale raketi stardi peatüki läbilugemist. Veel parem, peale sellele järgneva ülevaatliku sõlmede koostööd kirjeldavat postitust. Siis on lihtsalt peaks olema nn algmaterial läbitud ja oleks esimene koht hingata sisse, seejärel välja; ja siis mõne sellise hingetõmbehetke järel küsida: "Küsimusi on?.... On kõik aru saadav? .... Okei, lähme siis edasi."

Tärniga teemasid on ette kirjutatud juba paras ports, üritame siis need ka postitusteks kujundada. Kas nüüd just iga tärn eraldi postituseks jõuab, aga üritame
P.S: Ma juba ütlesin eile: "Aga ma arvan, et see tuleb pikk postitus.....
(Kui loba liiale läheb, eks andke teada, siis üritan lühemaks minna)

Jääge meie kanalile, on oodata põnevat järge ja üllatavaid nimesid ja keerdkäike (see siis nagu pealtnägija või delfi või kanal2 reklaam; ärge seda viimast lauset võtke tõsiselt )

[Peeter]

Ja eraldi postitusena veel eilsele täiendusi:
Edasiseks materiale otsides pidin paratamatult asju läbi lappama ja sellega seoses tuli ka uusi kilde või tähelepanekuid nii välja kui meelde vmt. Aega on ikkagi ju palju mööda veerend vahepeal ja samamoodi vett Võrtsjärvest Peipsisse Emajõge pidi voolanud.

See nelja sekundiga ringradari ring tundus kuidagi kahtlane, aga on miskitpidi justkui mällu sööbinud juba sellest 35 aasta tagusest. Nüüd üle vaadates nii teatmekirjandust, kui ka uuesti videoid just sellest aspektist, saan teha sellele eile öeldud 4-sekundi faktile paranduse:
Ringradari (vene keeles: antenna SOTS) pöörlemiskiirus on 33 pööret minutis.
Täpselt samamoodi saan öelda ka eile mitmes kohas tehtud justkui "isalike näpunäidete" kohta stiilis: "Vat see lülitatakse sisse nüüd vat sellest mustast nupust!" vmt. Ilmeka(ma)te materialide otsinguil kolasin mööda saite ja nägin ikka päris mitmeid erinevaid plokke nendest stoikadest, kus nuppude paiknemisi oli muudetud (arendustööd jne). Nii, et ei koba sa pimesi enam midagi, tuleb ikka enne üle lugeda, kus "Pusk" ja kus "Avtomat" või "Sbros" või muud taolised nupud on.

Ahjaa: viimasest upgrademisest lampide pealt ületulekust tänapäevaste displeide ja klaviatuurideni koos hiirte ja joystickega kuni "teploviisoriteni välja" on mul sisupildid kah uuesti üles leitud. Nagu juba varem ütlesin APU võimekus jäi samaks.

*peale sellise materiali läbilugemist on erinevate simulaatorivideote vaatamisel juba ka mahti aru saada, mida tehakse ja mis selle tagajärjel toimub. Arvan et vaatamisel on paljude jaoks kohe teine jume.


nüüd tuleb paus, õhtupoole jätkame
jääge meie kanalile....