Mul õnnestus korduvalt ka osaleda maha kantud asjade demontaaži abil hävitamisel, ka mitmete rakettide hävitamisel. Jah osad asjad olid juba enne meieni jõudmist eemaldatud, aga sisse saime ikka piiluda. (Kusjuurs, pean ka mina nentima, et osad asjad oleks justnagu mälust pühitud. Et ja-jahh, just nii oli, ja .... ja siis jään mõtlema, et... ja vat ei julgegi nagu kirjutada, aga eks ma tuleta uuesti meelde ja vaatan siis üle ja kui teangi midagi öelda siis kirjutan.) Just nüüd rakettidegagi. Mäletan, et ilge kari mehaanilisi aegreleesid oli, toiteks 27 volti. Nendega oli stardiprotseduuri paikapanek, ja ka muud protseduurid. Ühe sellisega oli paigas ka enesehävitus. Täpselt samamoodi oli ahel, et kui mootor seiskub, siis toimub enesehävitus. (Näed eile just õhtul-öösel vaatasin seda raketimehe-operaatori töökohta, ja pidin endale tunnistama, et lugesin küll plokilt nuppudelt kirju ja siis tulid protseduurid ja nuppude sisud/ülesanded/võimalused küll meelde, aga osade asjadega ongi mälus justnagu tühi koht. Eks peangi nüüd veel materiale uuesti üle vaatama ja peas oleval kõvakettal tiksutama laskma, ehk siis vast korduvlugemisel peas vast korjab failidest pärit kadunud/kustunud bitid parandusmeetodiga uuesti loetavaks ja kasutatavakse failiks kokku.) . Autol on peal rakettide avariistardi käsu funktsioon. Et kui on jama, siis paned pealt kõik raketid lendu minema. Aga vat kuidas see käis? Justkui auk mälus selle koha peal... Täpselt samamoodi oli ka spetsiaalne rakettide paigalduse eel kasutatav APUl paikneva raketipesa kontroller. Enne raketi paigaldamist tuli pistik pessa toppida ja siis maandas kõik ahelad jne kuni süttis roheline tuli vmt. Siis võis sellesse pessa raketi panna. Nii kõik kolm pesa. Ja siis pani TZM-ka selle kolmese konteineri paika. Et kui tegemata jätad, siis võid paigaldades kasvõi Münchausenina ise raketi seljas lendu minna.
See Osa rakett käib miskise 40-50-jalgse pistikuga APU külge. Paras ports. Kui raketti lammutasin (et oleks ehk näinud kuhu ja milleks need juhtmed lähevad, et saada aru raketi ülesehitusest) siis nägin ainult tühja kohta ja see osa kuhu need külge lähevad ehk kust oleks ehk juppide järgi olnud võimalik tuletada milliste lahenduste abil rakett juhtkäske vastu võtab ja ellu viib, siis see oli kõik eemaldatud. Jälle dünamo.... Iseasi oli see, et palju oli asju, mis olid valatud justkui tänase makro sisse karbiks. Aga sellise kõige-kõige kõvema konsistentsiga, mida meil teinekord mingist praakpurgist või kuskilt niisama harva trehvab. Selline nii kõva, et sealt mõne tantaali või mingi transi väljakaevamisel oli fifty-fifty kas saad kätte või enne läheb puru. Kas üldse oleks pääsenudki ligi sellele raketijuhtimise käskude vastuvõtu ja täiturite plokile...
Üleajateenimisest: Oli 1989 kevad. Ei pakutud, isegi juttu polnud. Küll oli aga peale 16. nov 1988 loomeliitude pleenumit ossobisti juures istudes jutt, et "saadaks su erariietes koju (ühte juppi tooma) aga sa ei tule ju tagasi enam...!" (Ossobist saadab erariietes su Harkovist koju Tartusse, milliste dokumentidega? jne ...!) Ütlesin küll, et mul kolm kuud jäänud, korralik amet ja töökoht, mis mõtet mul enam on nüüd deserteerumisega lolli mängida, aga nii ta jäi. Jee-jee, ei tule sa enam, teame küll sind, lesnoi brat selline... Ju nad arvestasid, et nagunii lähen koju. Paar punaste seerupagunitega (üleajateenijad) klouni meil oli tehnopargis õppekeskuses. Samas oli meil õppekeskuses ka praporite kool. Ka sinna ma ei tea, et meie roodu poisse oleks üldse kaubeldud. Lihtsalt me nägime ülevalt aknast pealt, kuidas ja mismoodi käis see 6-8 kuuline praporite "valmispedereerimine". Vaatasime pealt kuidas üle pooleteise aasta teeninud, või suisa ei tea mitu(kümmend?) aastatki tagasi demobiliseerunud mehi pedereeriti samamoodi nagu kõrval utšebkas duhhe ja slonjaarasid. Seda nähes ei olnud meil kellelgi soovi peale kaheaastast teenistust vabatahtlikult vähemalt pooleks aastaks uuesti salabooniks hakkamiseks, et seejärel ülejäänud elu ise samasuguseid poisse nagu meie praegu siis kuskil ei-tea-kus-perses kannuste teenimiseks pedereerima hakata.
Küll aga oli mul sõjaväepiletis nii haruldane VUS sees, et vaat et tagasi jõudes kohe sõjakomissariaadist peale ameti kataloogidest üles leidmist hakkas jutt kordusõppusest. No sain tulema igaljuhul sealt Kingissepamäelt. Jee-jee, paar päeva kodus, lähed end registreerima, ja need rajakad tahavad kohe kordusõppustele? Isegi punni ei jõua pudelilt pealt lüüa, aga nemad juba platsis...
Viimati muutis Peeter, 02 Mär, 2024 1:09, muudetud 1 kord kokku.
Hakkan nüüd tänast õhtust tehnilist postitust kirbama.
Kõigepealt üldfilosoofiat, mida ma ka siin olen varem kirjeldanud, aga mis nüüd peale A&B läbilugemist on paslik vähemalt kiirpilguga üle käia, sest on nüüd paremini mõistetavad.
*Selleks, et kedagi leida, on vaja ringseireradarit
*Kui sa kellegi leiad, kes on vaja hävitada, siis tuleb ta eraldi personaalselt tugevdatud jälgimise alla võtta (mitte nagu põgusalt ringradariga biitimine).
*Nüüd kui hävitatav objekt käes on, nii tuleb sinna 3D ruumipunkti rakett saata.
*Selleks on vaja raketti, mis on teekonnal raketi lähetaja või tema kompanjonide poolt sihitatav. Kasvõi juba selle pärast, et ka liikuvaid sihtmärke on vaja hävitada. Selle kõige jaoks on vaja raketisihitamise radarit.
Pikka aega toimis suurte tegijate nägemuses filosoofia, et minnakse täiega peale, õhk on meie oma, maaväed lähevad mürinaga, ja kui õhku julgebki tulla mingigi vaenlase lennuapastraat, vb ka ainult põgenemiseks, siis ta tuleb üksinda, kallis asi ja suur ja seega ka kergelt tuvastatav, ja selle võtab üks kompleks maha kah. Kahe masinaga aga teeme juba piirkonnas köieta-benji-hüpeid kõigile. Polegi rohkem vaja, kui ühte märgijälgimise radarit. Õhk on ju meie. jne Sellest lähtuvalt planeeriti ka nt Osa polk. Neli masinat ZRK-sid, 2 TZM-kat(transport-laadija), 1 MTO-ška (tehnoabi) ja komandirski masin. Ja nüüd võta ja pane neli sellist masinagruppi kokku. Ongi eraldisesisev PVO SV polk valmis. Tegelikult toetusüksuses rembatis ja remrotas jne on veel kari 9K33 seeria toimimiseks vajalikke häälestus ja remondi masinaid. Osad Baz-5937 ja osad veokate šasside peal. Viimaseks asjaks võiks panna sõjaväekungi paigutatud õppesimulaatori.
Kuid nüüd tänaseks on minimaalselt viimase kahe-kolme aasta jooksul olukord samm-sammult oluliselt muutunud (tavavaatleja vaatenurgast). Õhk on ühe vaenlase apastraadi asemel täis kümneid, kui mitte sadu, vaenlas(t)e erinevaid raskesti avastatavaid silmi ja kõrvu. Lisaks tuleb täie tõsidusega arvestada, et igal pool on varitsemas kümned droonid, kes mitte pole enam ainult silmadeks-kõrvadeks, vaid kes otsejoones öelduna on võimelised organiseeritult ja samaegselt teostama hävitustöid väga kallite ja valusate ja mahukate tulemustega. Ja mida kõiki tuleks siis kahjude vältimiseks kõigepealt avastada ja siis ennetavalt hävitada. Ja selle juures sa ei tea veel milline lennuapastraat millise ülesandega õhus kuljetab. 15-25 aastat tagasi oli see sõjalise võimekuse ja suundumuste analüütikute nägemuses tulevik, aga täna on see reaalsus. NB! Vaata ka selle artikli lõpus olevaid võimekuse muutusi minnes 90ndail üle Osalt Torile. Juba siis arvestasid uute relvasüsteemide loojad, et hakkab tulema kari BPLA-sid, aga nende nägemuses olid nad sellised suuremad ja kergesti avastatavad ja kindlasti kohe mitte ei osatud arvestada tänaste lennuvahendite mahtude ja mõõtudega (kui palju ja kui suured-väikesed). See kõik kokku tähendab aga uut ja muutunud ülesannet ÕT kontseptsioonis. Võrreldes esialgse Osa versiooniga on vaja meeletult tõsta:
*avastusvõimet
*prioriteetide selekteerimist
*jälgimisvõimet
*sihitamisvõimet
*stardivõimet
Avastusvõime on pelgalt arvutusvõimekuse tõstmine, mis pole suur probleem. (Tsitaat, mis pole kellelgi üllatuseks... "Minu tänane mobiiltelefon on kordades-kordades võimekam, kui minu 20 aastat tagasi ostetud suur ja vinge laua-arvuti.")
Aga vaat jälgimis ja sihitamisvõime jaoks on vaja radarikomplekse juurde. Stardiplatvorme on vaja juurde. Nende võimekust ei ole keegi suutnud veel lihtsalt uue äpiga laiendada. Seal on reaalseid töötavaid asju vaja. Ja ka rakette on vaja juurde. Ka neid ei saa ära unustada. Ja neid on tegelikult sitaks juurde vaja, sest õhus on ähvardus, et kohe on astumas tegevusse sellised tuhandepealised drooniväed. Koordineeritult. Praegu teevad nad youtuubi videotes Hiinas veel lihtsalt igatsugu kenasid ja graatsilisi kujundite ja värvimängude šõusid, aga kui neile miin või granaat külge siduda, ja mis-kõik-sensoreid-veel-lisaks ja tehisintelekt ka kaasata, siis on see praegune droonidel inimjaht Ukrainas sellise drooniparve võimekuse kõrval pelgalt tulevikuteemat tutvustav ja sissejuhatav material.
Kompleksi loomisest-ajaloost. Vaja oli luua mobiilne ÕT kompleks maavägede operatsioonide katmiseks eesliinil. Ühe šassi peal. Esimene maailmas üksik iseseisev tervik-ZRK-kompleks. 60-ndatel alustati. Esimesed sõlmede prototüübid ja proovilaskmised šassiidelt jmt 60-kümnndate lõpuks. Ebaõnnestumine, vahetati teadusinstituuti ja tootjatehast, samuti vahetati välja ebaõnnestunud šassi. Rakett ei vastanud lähteülesandele jne. Ainult idee ja tehnilise lahenduse kontuurid jäid alles. Uus tulemus: 1975 võeti relvastusse ZRK 9K33, šassiks Baz-5937. Algne versioon 4 raketiga. Kohe hakkasid pidevad sisutehnoloogia edasiarendused. Suht kohe mindi üle 6 raketi peale. 1985 võeti relvastusse 9K33M3. Praktiliselt kõike elektroonikat täiustati kaasa arvatud ka pidevalt täiustatud raketid. Lõpuks jõuti nii kaugele, et 1988 peale Tor-i esimeste eksemplaride armeele tarnimist, relvastusse võtmist ja tootmise käivitamist, võeti 1989 aastal 9K33M3 "Osa", Nato kood SA-8 "Gecko", tootmisest maha. Toodeti lõpuni tänapäeva mõistes lampidega analoog plank-versiooni.
Kui mul õnnestus istuda 1988 aastal töötavasse Tori, siis oli üleminek justkui ajahüpe uuele tasandile. Kui operaatori seisukohast vaadates Osa oli justkui primitiivne 15-kopsine allveelaeva torpedeerimise mäng 70-80-ndate mängude toast, siis Tor oli tol ajal juba justkui ulmefilmist, nagu "Ridariässa". Ringdispleile ilmusid operaatorile kriipsukeste ja muude häirete ja tohuvapohude asemel tähtede ja numbritega tähistatud märgid. Kui tahtsid mõnda neist valida, siis keerutasid hiire märgile. Oli küll võrreldes tänasega algeline ja täna ehk noori muigamagi panev, aga ta töötas. Ja töötab tänagi. Valisid märgi, klõps ja kontrolli all, APU juba läks. Teine hiire/joysticku klõps teiselt operaatorilt ja ongi valmis stardiks. Otsustusprotsess on muu asi, aga tegevused ise on oluliselt kiiremad, ja operaatorile lihtsamad, ei mingeid kruvimisi ja võimlemisi. See kõik oli operaatori pool, aga ka šassii oli justkui midagi enneolematut. Poisid rääkisid, et ei sõida enam nagu mingi Mazi-või Krazi-rondiga, vaid juhi koht koos istme ja rooliga on nagu sigulli roolis. NB! Žiguli puhas-06 oli tol hetkel nagu mingiks laiade masside kättesaadavuse ja mugavuse etaloniks). Iste väga mugav, rool käib mikrolülititega klõps-klõps-klõps (nb! 1-2-3 kraadi kaupa!) ja tulemuseks on lintmasin, mis minu nähes tegi hoo pealt sujuvaid 90 kraadiseid pöördeid ilma rampsamata ja maad segi pööramata. Vanas Osas on kolm operaatorit, ka Tor-il oli alguses kolm operaatorit, aga suht ruttu tuli välja ka Tor-1M, millel oli juba kogu sisu st arvutusvõimekus juba uuesti välja vahetatud, tõstetud ümber töökohad kaheks operaatoriks ja lisandunud võrguvõimekus ühildatud süsteemis andmevahetuseks. Ka antenni süsteem läbis mingi hetk järjest uuendused ja algselt Toril olnud ka Osalt pärit mehaanilise optilise suumiga vidikon asendati elektroonilise suumiga ja "teploviisoriga" (eesti keeles termokaameraga) uue põlvkonna jälgimiskaameraga. Samuti asuti seda Tor-i paigutama erinevatele šassiidele, alates nn tavalistest 6*6 veokatest üle igasuguste militaarsete ratasraamide kuni laplanderilaadsete lintmasinateni. Ju oli siin ärisoov taga. Nett on igaljuhul otsinguga neist igatsugu paigutusversioonidest kirju. Loomulikult lisandus nagu Osalegi ka Tor-i mereväe jaoks olev laevaversioon.
Nüüd Tori esialgne võimekus, kirjutan peast vb on ka väikseid ebatäpsusi, aga siin on näide kuidas muutus juba aastaks 1989 tehniline võimekus:
*võimalik ringradariga jälgida üheagselt 48 sihtmärki ja neid ohtlikuse taseme järgi prioritiseerida, ringradarit on võimalik vajadusel panna pöörlema täiuslikuma olukorrapildi saamiseks ka kaks korda kiiremini, so 1 pööre 1 sekundiga
*eelsalvestada mälusse kuni 4 objekti märgijälgimisradarile hävitusjärjekorda, st, ei mingit passimist, ühega APU lõpetab, läheb kohe automaatselt ringradari poolt tuvastatud ja prioritiseeritud ja operaatori poolt üle kinnitatud eelsalvestatud andmetele järgmist märki hävitama. Ei mingit kruvimist ja "zahvatimist" ja võimlemist. Kõik käib kiirelt ja ludinal.
*märgijälgimisradar on PESA, suudab küll ainult üht märki operatiivselt biitida, aga raketisihitamisradar tundub olema algsest PESA-st arenduse käigus muutunud AESA-ks, (nb võin ka eksida) või tuli see Tor-2M-ile, aga see üks radar suudab nüüd juba erinevalt Osa kahekanalisest ja kaheantennilisest radaris ka ainult ühe antenniga kahte raketti eraldi sihitada. Üleüldse on järjekordselt käibel lause: on tõstetud uuele tasemele madalalt ja kiirelt lendavate sihtmärkide hävitamise võimekus. Rakett lastakse erinevalt Osa ca30 kraadisest nurgast välja vertikaalselt. NB! Võrreldes Osa kaldstardiga kulub vertikaalstardil kauem aega, enne kui rakett sihitub märgile, aga noh ju siis oli mingil põhjusel lähteülesanne vertikaalstardiga.
Ahjaa üks väike ääremärkus veel. Vahetult enne Lahesõja algust ameeriklased spetsiaalse erioperatsiooniga tõid Iraagi armee käest välipositsioonilt ära ühe Saddami armee Osa. See toodi selleks, et teha kindlaks millise võimekusega on konkreetsed Iraagile müüdud eksport-versioonid. See oli siis 1990. See aja-aken oli avaliku info järgi augustis 1990 ainult nädal. Pärast on seda fakti kinnitatud ja mingi kõrge kindral ütles, et operatsiooni järel saadud teadmised Iraagi armee ÕT- võimekuse kohta aitasid oluliselt päästa/säästa liitlaste elusid ja tehnikat. Veel mingi aeg tagasi oli see info netis kuskil nende teemade juures ka kenasti leitav, aga nüüd kiiruga seda linki otsides, enam see info silma ei jäänud.
Homme üritan teha postituse Tor-i polgu-kontseptsioonist ja sellest korduvalt mainitud seest samalaadseks kahe operaatorikohaga ja digitaalse andmetöötlusega ZRK-kompleksist nn "uus Osa".
Kui neid pilte vaadata, siis peaks lugejale olema nüüd selge, kui lihtsalt ja arusaadavalt oli vana Osa peal viia läbi A-st ja B- st algava ÕT-materiali ja -ülesehituse loengut. Kõik sõlmed ja elemendid on eraldi vaadeldavad ja nende tööülesanded ja protseduurid lihtsad, arusaadavad ja eraldi lahatavad. Samm-sammult saame nüüd üle minna keerulisemate kontseptsioonide peale.
Jätkame homme.
(P.S. 22.41 alustasin selle artikliga, 01.40 lõpetasin, uhh..)
Nüüd hommikul parandasin kirjavigu ja tiba korrigeerisin ka sõnastust.
Viimati muutis Peeter, 02 Mär, 2024 1:26, muudetud 4 korda kokku.
Peeter kirjutas: ↑29 Veebr, 2024 12:31
Täitsa tõsiselt: kas juba on liiga pikaks ja spetsiifiliseks ja loha läinud? Kas on ikka lugejaid? Või tallan oma meelelahutuseks lihtsalt tühja tuult?
Või teen õhtul ühe kiire paralleelülevaate teistega, nii ühe, kui mitmešassiilistega, panen mõne uuema kaasaegsema sisu pildid ja aitab?
Mina tõusen püsti ja aplodeerin. Tõsiselt.
Niipalju veel, et kui see saaga ükskord lõplikult kirja saab, võiks selle kokku koondada üheks pikaks tekstiks ja kasvõi "Peetri õhutõrjeaabitsa" nime all tehnikaossa kleepsuna üles riputada. Vaevalt et Eestis emakeeles nii põhjalikku ülevaadet olemas ja kunagi tulemas on.
Lisatud hiljem: ...ja unistada ju võib - äkki saab ka lääne süsteemidest põhjalikuma ülevaate...?
Peeter kirjutas: ↑29 Veebr, 2024 12:31
Täitsa tõsiselt: kas juba on liiga pikaks ja spetsiifiliseks ja loha läinud? Kas on ikka lugejaid? Või tallan oma meelelahutuseks lihtsalt tühja tuult?
Või teen õhtul ühe kiire paralleelülevaate teistega, nii ühe, kui mitmešassiilistega, panen mõne uuema kaasaegsema sisu pildid ja aitab?
Ei aita siin midagist, ära mitte katsugi lõpetada! Sul siin fännklubi olemas ja seda seltskonda ei tohi petta. Austet Peeter, kindlasti jätka! Mis siis, et humanitaarkalduvustega olen, ikka huvitav lugeda! PS Tunnistan ausalt, et enne neid tekste oli see eriala mulle tume maa. Täiesti. Nüüd äratasid huvi, aitäh!. AK.
Ma aeg-ajalt käin veel tekste ka üle ja teen kirja/trükivigade parandusi, grammatika korrigeerimist, mõningate väljendite viimistlemist või täiendamist. Aga teades, et need just täiendmõtted võivad jääda sel juhul tähelepanu alt välja, siis üritan neid uues voos (ka) eraldi märgituna täienduste või mõtetena kuvada.
Näe tänagi hommikul esimese asjana lugesin üle öise jutu üle, ohkasin, ... ja hakkasin mind ennast häirivaid kirjavigasid parandama ja mõtteid soravamaks lugemiseks kujundama.
Lugejaid peab ju ka austama! Ja oma emakeelt ka. Tänud ja kummardus teile kõigile.
Päeval jätkan
Viimati muutis Peeter, 01 Mär, 2024 14:37, muudetud 1 kord kokku.
Korralduslik küsimus: "Tehnika" alamfoorumis on eraldi akf Peetri postitusest algav teema "Vene õhutõrje": viewtopic.php?t=44705 . Kas keegi on vastu, kui ma liigutan siit tema postitused ja nende arutelu ka sinna? Siis on ühes kohas koos.
Ehk hoiaks veel samamoodi? Kui jõuame ka lääne tehnikaga võrdlemiseni, siis oleks jälle teemad eraldi...
Just vaatan ja loen, ja mõtlen, et kuidas neid kokku hoopis ühendada, sest vene-aspekti ma nagu ei rõhutaks, sest ka seal on juttu ikkagi õhutõrjest kui sellisest ja selle ülesehitusest. Küll jah, erikäsitlemiseks on vene tehnika. Samas, tuleb tänagi veel tunnistada, et see tehnika on oma tarbeväärtuselt siiski siiani olulise rolliga. Ka Ukraina kasutab sõjas siiani neid 75-89 perioodi upgrademata versioone ja ork peab nendega arvestama. Misvõrd-kusvõrd, aga peab. Punkt. Ja neid (ÕT-d üldse) otsitakse üle maailma kokku, sest ÕT-d terviklahendusena rakettideni välja, tuleb välja, ei ole mitte kellelgi piisavalt sellise otsese sõjategevuse jaoks. Kellegist ülesõitmiseks jah on ÕT olemas ja ka mobiilne ÕT takkapihta maavägede jaoks, aga omavahelise tõsise sõja korral on sellest kogusest vähe. Aga nüüd lisandusid veel ka droonid ja seoses asjade odavnemisega veel väiksemad, rääkimata sellest, et neid on parvedena.
Sirvisin selle teise teema uuesti üle, ja pean nüüd ütlema, et seal nii mina, kui teised on küllalt palju selgitanud asju.
Ausalt öeldes, peaksid huvilised võtma kätte ja ka selle teema nüüd uute teadmiste valguses läbi lugema. Või vähemalt minimaalselt need minu poolt tehtud postitused. Lihtsalt peale siinseid A-st ja B-st alates loetud teadmiste läbitöötamist ja selles uues tänase olukorra valguses on need nüüd paremini mõistetavad. Ka Tor-i ja Buk-i olen seal käsitlenud ja nende võrguvõimekust ja koostööd ja haakumist S300&400-ga. Päris mitme minu poolt *tärniga märgitud teema kohta oleks mõtekam panna lihtsalt link mõnedele postitustele ja teha lisaks täiendusi seoses aja edasi kulgemisega. Säästan mina oma sõrmi ja aega, ja lugeja oma kärsitust ja kah aega.
Nii, et tegin praeguse plaani, et järgmine postitus tuleb ülevaade põhjalikult upgradetud "Osa"-st, selle võrdlusest. Tor-i kohta mõtlesin, et panen ülevaateks paar linki teises teemas olnud postitus(t)ele, ja saan millelegi muule keskenduda.
Tere jälle. Jäin haigeks. Sellest ka auk postitustes. A-gripp kiirtesti järgi. Väga sant enesetunne. Nagu tervis lubab, nii jätkame. Peatse kohtumiseni.
Olen pikka aega passiivselt seda foorumit lugenud, käesolev teema on vaieldamatult üks harivamaid üldse kogu foorumis. Härra Peeter - head tervist ja palun jätkake!
Tere jälle.
Võtan end nüüd kokku ja üritan uuesti ree peale tagasi saada.
Kui vaatasin Tor-i arengut, siis paratamatult võtsin peas ka paralleele, mida Osa-ga teha annaks. Nüüd siis kui Tor sai valmis, siis oli ta ikkagi sama APU ja samade ülesannetega kolme operaatoriga. Tor-i ajalugu on iseooper, mida võime kah hiljem eraldi käsitleda, aga suht kohe peale valmimist ja vägedele üle andmist, hakkasid arendustööd. Tõenäoliselt samal ajal, kui meil alles sisustati Tor-i õppeklassi ja valati betoonpõrandat masinale, tegelesid insenerid juba töökohtade kardinaalse ümberplaneerimisega. Kogu selle uue kontseptsiooni, mis täna on nii elementaarne ja igalt poolt vastu vaatav (ka lääne tehnika sisupiltidelt), saab kokku võtta niimoodi. Kolme operaatori töö ja töökohtade ümberkujundamise tulemusena jäi alles kaks operaatorit- nimetame neid siis seireoperaator ja hävitusoperaator. Osad plokid ja disain lendasid jõhkralt minema, osad tõsteti ümber, osad mõtestati ümber. Kui seda jälgisin (aastakest 20 tagasi juba), siis tabasin end mõttelt, et ka Osade puhul on sama asi võimalik, aga kogu see pull tähendab väga olulisel määral sisu vahetust. No vat, ja siis tulidki esimesed pääsukesed. Mingil ajahetkel saabus lähimaa-ÕT Ossa näol esimest korda ka Eestimaa pinnale. Tegemist oli siis Nato õppusega ja poolakad võtsid oma possa sisse õppustel Ämari kaitsel. https://mil.ee/uudised/poola-ohutorjesu ... -eestisse/ No meie eestikeelses ajakirjandustekstis https://www.delfi.ee/artikkel/68612545/ ... lissodurit oli see juba kohe keskmaa õhutõrje (no meil riik kah väiksem):
Poolakad tulid siis selle versiooniga. Osa asju uuem, osa asju alles jäetud. Ühes varasemas postituses oli mul siin kah juba ühe Osa-upgrademise stiilinäide. Samaoodi on täiendusi teinud teisedki, nt valgevene. Sisu sätitud ja pealisehitist viimistletud. Ja hoopis eraldi teema on nende šassiide ümber. Aga kvalitatiivselt uuele tasemele tõstmisest on see alles algus. Siiamaani oli tegemist lihtsalt plokkide ümberpistmise kaudu seadmete kaasajastamisega. Nüüd panen siia pildid venelaste kätetööst. "Kupol" ongi siis sellega käed üles käärinud, no tegelikult ikka juba üle 10 aasta tagasi vähemalt, aga võetigi masin ribadeks ja pandi täiesti uue põlvkonna sisu. Struktureeriti ja tõsteti ümber töökohad, kaasajastati võimekust ja .... pandi tagasi seesama APU ja kahe operaatori vahele paika seesama rakettide juhtimise moodul. Sest see töötab. Järeldus APU-s olevad võimendid, mis on APU alumises servas suht õhukeste plekiluukide taga, jäid samad, koos antennisüsteemidega.
Viimati muutis Peeter, 11 Mär, 2024 13:16, muudetud 2 korda kokku.
. Autol on peal rakettide avariistardi käsu funktsioon. Et kui on jama, siis paned pealt kõik raketid lendu minema. Aga vat kuidas see käis? Justkui auk mälus selle koha peal... Täpselt samamoodi oli ka spetsiaalne rakettide paigalduse eel kasutatav APUl paikneva raketipesa kontroller. Enne raketi paigaldamist tuli pistik pessa toppida ja siis maandas kõik ahelad jne kuni süttis roheline tuli vmt. Siis võis sellesse pessa raketi panna. Nii kõik kolm pesa. Ja siis pani TZM-ka selle kolmese konteineri paika. Et kui tegemata jätad, siis võid paigaldades kasvõi Münchausenina ise raketi seljas lendu minna. 
Eks ma järjest püüan! 
Austet Peeter, kindlasti jätka! 
Täiesti. Nüüd äratasid huvi, aitäh!. AK.