Põldur kirjutas: ↑28 Veebr, 2024 13:14
gooligan kirjutas: ↑28 Veebr, 2024 12:27
Põllumehed kippusid ajaloolisi tippe võtma kui "uut normaalsust". Sõjahirm turumoonutusena on mingil määral taandnud, Ukraina vili on turul tagasi ja taas toimib "rahuaegne" maailmaturg - saagikus hea/ hind läheb alla, saagikus kehvem/hind üles.
Inflatsioon on taandnunud (ja Eestis juba ammu asendunud nn greed inflationiga), sisendihinnad stabiliseerinud jne. Jah mõningad sisendid on püsivalt suurenenud (nt palgakulu), kuid paljude suuremate sisendite hinnad on langenud tavatasemele tagasi.
Niisamuti võtab iga põllumees ise äririski, kas müüa oma saak kohe peale koristamist või jääda teha panus maailmaturu hinna kasvule vilja ületalve hoiustades. Seda võetud riski nüüd küll ukraina viljatootja ei peaks kellelegi kolmandale kinni maksma.
Tänane vilja hind ei ole kukkunud isegi lähiajaloo keskmiselegi tasemele.
https://agriculture.ec.europa.eu/docume ... 1_en_0.pdf
Tarbijana on mul väga hea meel, et Ukraina vili tagasi turul on ja turg toimib taas normaalsete reeglite järgi. Ma mõistan, et turutipust allatulek normaalsusesse on Poola põllumeestele väga valus ja lihtne on hakata seal välisvaenlast otsima.
Olge hea, nimetage need suuremate sisendite hinnad, mis on langenud tavapärasele tasemele. Pange viited ka. Kui konkreetsed head hinnad leiate, äkki siis saan ka veel puuduolevad sisendid uueks hooajaks "tavataseme hinnaga".
Mis ajaloolisi tippe? Vaatasin täna, et 2013. aastal saime söödanisu eest keskmisena 173 eurot tonn. Täna on võimalik teha tehinguid 175 eurot tonn. Inflatsiooni taandumine ei ole hindade kukkumine. Samuti ei ole sisendhindade stabilseerumine oluliselt kõrgemal tasemel mingi tohutu leevendus.
Võrreldes 2021. aasta kevadega maksavad väetis ja tehnika ca 50%, elektrienergia 100%, palgad ja maarendid 20-25% rohkem. Toetused on kukkunud 25-30%. Tõesti, milline see suur sisend on, mille hind Eestis on langenud 10 aasta keskmisele või vähemalt 2021. aasta kevade tasemele? Nagu, et vihm sajab endiselt tasuta?
Ukraina viljatootja ei peagi kellelegi midagi kinni maksma. Arvestades, et ta müüb oma vilja alla omahinna investeerimisvõimekuse ja amortisatsiooni arvelt, pole tal ka võimekust kellelegi midagi kinni maksta. Jah, põllumees võtab äririski, et ta tegeleb põllumajandusega, kuid kui me jõuame sinna, et me puhtalt võistleme paremate klimaatiliste tingimuste, olematute palkade ja keskkonnanõueteta riikidega, siis võime oma igasuguste piirangutega poolrohelise põllumajanduse siin kokku pakkida. OK, see asi ei liigu Hiina nagu kogu tehastes tootmine, kuid ära see siit kolib. Meie äri saab olema hoopis nende tugrikute kogumine, mida põllumaade metsastamise eest jagatakse. Mingis järgmises kriisis siis arutame siin tähtsalt, kuidas see nii juhtus, et Euroopa ise midagi ei tooda ning sõltub välistarnijatest või keerab suur naaber gaasikraanide asemel nisukraanid kinni. EL-i põllumajandus on kriisis sest toodangu hinna ja tootmiskulude vaheline suhe on paigast ära ning vahet pole, kas müüsid toodangu sügisel või hoiustasid ning müüd seda praegu veel odavamalt.