Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Vanarahvas teadis rääkida, et igapäevasõiduks on "punane joon" mootori 100 hj liitrivõimsuse piir. Praktikas liigub see natuke sinna-tänna, näiteks 100 hj/l ja enam arendavad vabahingavad mootorid tahavad näiteks 50 000 km tagant juba saalede vahetust jne. Turboga on see piir mõnevõrra kõrgem, kui jahutus on hea ja pöördeid pigem vähe.

Sestap head pakkumist osta bensiinimootoriga auto, millel võetakse 1 liitrist 150 hobujõudu, tasub mõelda nii, et tegemist on üle mõistliku piiri forsseeritud mootoriga, mille eluiga on lühike (mitte sadu tuhandeid) ja kus vähemagi kõrvalekalde korral on pilpad taga. Piisab sellest, et ühes silindris tekib detonatsioonijama mingil põhjusel (nt andur ei märka) on kiirelt tükid taga, sest koormus on tohutu. Ja ökonoomsuse pärast on mootorid tööle pandud sellise piiripealselt lahja seguga, et kui tekib nt mingi kütuse etteande probleem, on detonatsioon lahti ja see on nende mikromootorite kurjem vaenlane.

Kui Autoleht küsis esindustest, oli vastuseks tavapärane häma, et kolmesilindrilised pole erilised. Tõesti - taolist hävingut põhjustab liigselt forsseeritud mootorite kasutamine ja seal pole palju vahet, kas 1,2 või 5 silindriga. Artikli kangelasel oma kolmesilindrilise mootoriga, millel oli kolbidest tükid väljas, tundub olevat just detonatsiooniprobleem.

[Kilo Tango]

... Kusagilt jäi silma uuring, et esimene asi, mis autoostjad salongis küsivad - kas masin mobiiltelefoniga ühildub? Ülejäänud auto tehnilised omadused vist on juba vähemtähtsad, Apple Carplay või Android Auto kaaluvad üle ilmselt õlimanomeetri vajaduse.

On's üldse müügil veel mõni auto, mis ei suhtle mobiiliga?

[Kapten Trumm]

Eestis müügil (veel) olevatel uutel Fiat Doblo kaubikutel on käedvaba süsteem juhtimisega roolilt

[Xender]

Muuseas, Apple carplay ja Android auto saab ilusti paigutada ka üsna vanadesse masinatesse. Hiinalased toodavad üsna paljudele mudelitele (ja üsna väheste eurorublade) eest integreeritavat elektroonikat selleks. Lisaks veel tagurdamiskaamera ja muude sarnaste võimalustega.

[Marvin]

Vanarahvas teadis rääkida, et igapäevasõiduks on "punane joon" mootori 100 hj liitrivõimsuse piir. Praktikas liigub see natuke sinna-tänna, näiteks 100 hj/l ja enam arendavad vabahingavad mootorid tahavad näiteks 50 000 km tagant juba saalede vahetust jne. Turboga on see piir mõnevõrra kõrgem, kui jahutus on hea ja pöördeid pigem vähe.

Küll on lihtne elada, kui maailma saab mingite lihtsate raamidega piiritleda. Tegelikkus on muidugi teistsugune. Üle 100 hj liitrist tegevaid mootoreid on juba kaheksakümnendatest - Honda B16 VTEC näiteks. Keegi ei vaheta neil 50000 peal saalesid.
Või võtame näiteks tsiklimootorid. See aeg, mil 100 hj oli vabalthingaval tsiklil mingi näitaja, oli pääääääris ammu. Praegu räägitakse ikka 200st. Ja ikka sõidavad päris kaua - ehkki saavad pöördeid nii et vähe pole. Autodel ei kasutata nii kõrge erivõimsusega mootoreid mitte sellepärast, et neid teha ei saaks, vaid sellepärast, et automootorid on oma suures enamuses üks low-tech kraam - sest nii on odavam.
Seega - kvaliteetne inseneritöö koos heade materjalidega võimaldab tänapäeval teha müstilisi asju, mis peavad vastu ka. Et ei tehta, selle põhjused on puht majanduslikud.

[AMvA]

Vanarahvas teadis rääkida, et igapäevasõiduks on "punane joon" mootori 100 hj liitrivõimsuse piir. Praktikas liigub see natuke sinna-tänna, näiteks 100 hj/l ja enam arendavad vabahingavad mootorid tahavad näiteks 50 000 km tagant juba saalede vahetust jne. Turboga on see piir mõnevõrra kõrgem, kui jahutus on hea ja pöördeid pigem vähe.

Sestap head pakkumist osta bensiinimootoriga auto, millel võetakse 1 liitrist 150 hobujõudu, tasub mõelda nii, et tegemist on üle mõistliku piiri forsseeritud mootoriga, mille eluiga on lühike (mitte sadu tuhandeid) ja kus vähemagi kõrvalekalde korral on pilpad taga. Piisab sellest, et ühes silindris tekib detonatsioonijama mingil põhjusel (nt andur ei märka) on kiirelt tükid taga, sest koormus on tohutu. Ja ökonoomsuse pärast on mootorid tööle pandud sellise piiripealselt lahja seguga, et kui tekib nt mingi kütuse etteande probleem, on detonatsioon lahti ja see on nende mikromootorite kurjem vaenlane.

Kui Autoleht küsis esindustest, oli vastuseks tavapärane häma, et kolmesilindrilised pole erilised. Tõesti - taolist hävingut põhjustab liigselt forsseeritud mootorite kasutamine ja seal pole palju vahet, kas 1,2 või 5 silindriga. Artikli kangelasel oma kolmesilindrilise mootoriga, millel oli kolbidest tükid väljas, tundub olevat just detonatsiooniprobleem.

Põhineb sul see teooria ka mingil reaalsel ja tõestataval uuringul või oled selle jälle ise välja mõelnud?
Mul näiteks liitrise mootoriga mootorratas, võimsust on 158 kW ja varsti tuleb 50 000 läbisõitu ette. Saalede vahetust veel vaja ei ole

[davidsoniharald]

Ma mõtlesin selle õlirõhu kella peale ja leidsin, et see on olnud enamasti ikka tiba paremat sorti autode teema. Tavalistel transpordivahenditel-pereautodel seda pigem ei ole. Ja milleks seda vaja on? Selleks, et ühel autol tuhandest diagnoosida õlirõhu probleeme?

Ei ole mõtet projekteerimisvigasid hakata ravima lisanäidikuga vaid ravida projekteerimisviga ennast.

[OLAVI]

Ma mõtlesin selle õlirõhu kella peale ja leidsin, et see on olnud enamasti ikka tiba paremat sorti autode teema. Tavalistel transpordivahenditel-pereautodel seda pigem ei ole. Ja milleks seda vaja on? ...

Näidikute vajadus sõltub rohkem liiklusvahendi kasutusviisist kui luksuse vajadusest.

Kui "tavakasutuses" autoga sõidetakse kodu-töö-pood-kodu või ainult suuri teid mööda, siis tavaliselt saab suvalisest kohast jätkata liikumist kasvõi jalgsi või muu transpordiga ja vaevalt see elule ohtu kujutaks.

Aga kui juht, sõites välja tsivilisatsioonist kaugemale kust reisijad jalgsi ära tulla ei saa (põlvini lumi, naised lapsed reisijateks ja lähim asula 30km), siis on mõõteriistad teadlikule juhile abiks.

[OLAVI]

Muuseas, Apple carplay ja Android auto saab ilusti paigutada ka üsna vanadesse masinatesse. Hiinalased toodavad üsna paljudele mudelitele (ja üsna väheste eurorublade) eest integreeritavat elektroonikat selleks. Lisaks veel tagurdamiskaamera ja muude sarnaste võimalustega.

Sopase ilmaga, kui tagurdamiskaamerat oleks tõesti vaja on minu autodel olnud see tavaliselt nii porine, et kasu sellisest lisast ei ole mingit.

Kui palju ja millisel viisil parandaks auto omadusi, kui sellele lisada Appcarplay või Androauto?

Äkki kasutajad jagaksid kogemusi, et millised hädavajalikud supervõimed need vidinad autole juurde annaksid?
Kasvõi nimekirjana?

[manjabes]

Muuseas, Apple carplay ja Android auto saab ilusti paigutada ka üsna vanadesse masinatesse. Hiinalased toodavad üsna paljudele mudelitele (ja üsna väheste eurorublade) eest integreeritavat elektroonikat selleks. Lisaks veel tagurdamiskaamera ja muude sarnaste võimalustega.

Sopase ilmaga, kui tagurdamiskaamerat oleks tõesti vaja on minu autodel olnud see tavaliselt nii porine, et kasu sellisest lisast ei ole mingit.

Kui palju ja millisel viisil parandaks auto omadusi, kui sellele lisada Appcarplay või Androauto?

Äkki kasutajad jagaksid kogemusi, et millised hädavajalikud supervõimed need vidinad autole juurde annaksid?
Kasvõi nimekirjana?

See, kui akf ei saa aru, mida annab autole juurde Carplay/AA tugi, ei tee neid lisasid põrmugi vähem mõttekaks. Millegipärast paljud juhid (sh mina) peavad seda funktsionaalsust vajalikuks. Ja paluks panna punkt mõõdulindipidustustele teemal kellel on munad karvasemad - te kõik, sh need meisterkokad, kes tagurduskaamera kinni teibivad, sõidate sünkronisaatoritega käigukastidega (või, jumal hoia, automaadiga) - järelikult tilganäppijad!

[OLAVI]

....
See, kui akf ei saa aru, mida annab autole juurde Carplay/AA tugi, ei tee neid lisasid põrmugi vähem mõttekaks. Millegipärast paljud juhid (sh mina) peavad seda funktsionaalsust vajalikuks. ...

Mul on mõnes autos need olemas aga ma ei ole veel mitte ühtegi minule kasulikku otstarvet leidnud.

Saan aru, et nutiasjad võivad "ägedad olla" aga kas siis ei oska mitte ühtegi funktsiooni välja tuua, et milles see "vajalikus" väljendub?
Tavaliselt vajalikud asjad on ka millegi jaoks kasulikud.

[_dumbuser_]

Saan aru, et nutiasjad võivad "ägedad olla" aga kas siis ei oska mitte ühtegi funktsiooni välja tuua, et milles see "vajalikus" väljendub?
Tavaliselt vajalikud asjad on ka millegi jaoks kasulikud.

Ah mis sa plärad. Vaata kui sul on nutiauto siis on ikka sigaäge olla kui saad talvel kuskil keskeuroopa tripil olles naabirmehe peldiku prilllaua kütte välja lülitada.

[Kapten Trumm]

Sõiduauto on õlirõhu ja -temperatuuri kell üsna "must" siis, kui autole (ka) piitsa antakse - selleks, et saada aru, mis hetkel tuleb pooleli jätta, et mootorit mitte kahjustada. Selleks oleks hea (ka) õlitemperatuuri kell - et kui täitub 120 kraadi, siis on aeg lõpetada. Või kui on vaja peenestada rohkem, tuleks äkki panna võimsam õlijahuti.

[Kapten Trumm]

Põhineb sul see teooria ka mingil reaalsel ja tõestataval uuringul või oled selle jälle ise välja mõelnud?
Mul näiteks liitrise mootoriga mootorratas, võimsust on 158 kW ja varsti tuleb 50 000 läbisõitu ette. Saalede vahetust veel vaja ei ole

Äkki on auto ja sääreka mootoritel natuke erinevad kasutustingimused ka?
Ära sõnu ära, küll need saaled sul vahetada tuleb ükspäev - või järsku on nõellaagritel üldse?

[mart2]

....
See, kui akf ei saa aru, mida annab autole juurde Carplay/AA tugi, ei tee neid lisasid põrmugi vähem mõttekaks. Millegipärast paljud juhid (sh mina) peavad seda funktsionaalsust vajalikuks. ...

Mul on mõnes autos need olemas aga ma ei ole veel mitte ühtegi minule kasulikku otstarvet leidnud.

Saan aru, et nutiasjad võivad "ägedad olla" aga kas siis ei oska mitte ühtegi funktsiooni välja tuua, et milles see "vajalikus" väljendub?
Tavaliselt vajalikud asjad on ka millegi jaoks kasulikud.

Mina -
Kasutan autos pikematel sõitudel WAZE-i. Pole probleemi politsei hoiatustega, kuid aitab tähelepanu all hoida võimalikud takistused/häired liikluses ning kontrollida ajakulu sõiduks A-st B-sse.
Ka telefonifunktsioonid on parema kvaliteediga kui auto oma käedvaba süsteem.

Aga mitte-kasutajast Borneo džunglielanikule on ka Victorinox või Gerberi multi-tool mõttetu vigur...