01.detsember 1924

[mangust]

Rahvusarhiivi poolt koostatud detsembrimässu teemaline näitus.

Näituse tutvustus: http://riigi.arhiiv.ee/est/detsembrimas ... -uks-luli/

Näitus: http://riigi.arhiiv.ee/est/fotod-1/

[sadist]

Lisaksin lõigu allohvitser Johannes Viliberti mälestustest.
"Me olime Mäe kasarmus ja magasime,ega me ei teadnud midagi.Vaat,ma räägin natke selle eellugu.Minuga seltsis lõpetas allohvitser Teer,kes oli õppekompaniis rühmavanemaks.Ja õppekompanii veltveebel oli Schaurup.Nemad olid Sõjavägede Staabi luureosakonna mehed.Me kutsusime neid "tuhandemargasteks".Nojaa,aga need mehed olid end sidunud kommunistidega.Ega kommunistid saanud teada,kes nad tegelikult on.Ja 1.detsembri hommikul istusivad nad kommunistidega koos Odra tänaval või Drevingi tänaval,kus nende salakorterid olid.Jutt oli ikka niisugune,et sõjavägi pidi kaasa minema.Ja kui nad hommikul veerand kuue ajal kogumiskohast välja tulid,jooksid Schaurup ja Teer minema.
Schaurup jõudis enne mässumehi kasarmusse,äratas poisid,võttis korrapidaja juurest padrunid ja pani püssimehe ukse pääle.Aga eraisikud olid juba järel.Ja nagu esimene sisse tuli,tahtis püssitääki kõrvale lüüa-tääk oli ukse poole-nii tunnimees vajutas kohe...Kui sissetulija ukse vahele maha lasti,oli keegi karjunud:"Äraandmine!Äraandmine!"Ja teised jooksid tagasi.Eks me olime juba riides,kui madin algas.Kaua sõduril riidepanek käib?Mõni minut.Püssid-padrunid rabinal kätte ja jooksime igale poole uste peale.
Meie kasarmu ette sõitis tank ja jäi esimeste uste juurde seisma.Autotanki kompaniis teenis allohvitser Loorents,kes tegelikult oli kommunist.Aga Teer oli jõudnud tankikuulipilduja ketta ära võtta ja visata üle plangu Afrika tänavale.Loorentsil ei olnud tankis laskemoona,eks ta tuli laskemoonalaost omale padrunisi võtma.Kui nüüd tank seisma jäi,viskas veltveebel Kaptein ennast roomiku kõrvale pikali maha ja,nagu Loorents luugi lahti tegi,laskis tal brauninguga peast läbi.Tank oli kahjutuks tehtud.Autotanki laskemoona ladu oli teise korruse peal meie kasarmus.Ja meie hoidsime seda tule all,lasksime piki koridori,et keegi ei saaks minna laskemoona tooma.Tankile pandi siis jälle õiged mehed peale ja ta seisis kogu aeg otsaga Suur-Juhkentali tänava poole.
Üks salakorter oli neil Gildi tänaval.Sealsamas lähedal oli Sidepataljoni staap ja kasiino sama katuse all.Eks nad tulid ootamatult sisse ja lasksid neli ohvitseri maha.Mehed tukkusid muidugi,eks nad olid napsi kah võtnud,see oli hommikul pärast pühapäeva.Nad olid istunud laua taga.Ma käisin hommikul vaatamas.Leitnant Buschil olid valged akselbandid kõik verised.Teine tapetu oli Keila poiss leitnant Viiburg.Ühe nime mäletan veel-leitnant Punnisson Sõjaväe Tehnikakoolist.Korrapidaja ohvitser oli neljas mees.Aga korrapidaja allohvitseril ei olnud muud kui ainult mõõk.Temal tõmmatud mõõk tupest välja,löödud kõveraks ja,kurat,põrandale.See allohvitser sai hiljem teenistusest lahti."

"Kirjutamata memuaare VI"lk56-59

[mb]

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/1 ... d=65345984

[Reigo]

Suurkase väide, et kommunistide toetuspind oli 1924. aastaks kadunud, on pehmelt öeldes vaieldav. 1923. aastal andis RK valimistel nende poolt hääle ligi 10 protsenti, aga poolthääletajaid olnuks kindlasti rohkem, sest Tallinnas ja Narvas kommude nimekiri tühistati. Aga Tallinn oli tollal kommude nii-öelda kants. Pärast detsembrimässu kommud marginaliseerusid, aga täielikult ei kadunud toetuspind kuni 1940. aastani välja.

Torkab ka silma, et kommentaariumites levitatakse usinalt väidet Gustav Ansipi nimelisest tegelasest, kes olevat praeguse peaministri vanaisa, ning kes olevat olnud riigipööraja. Gustav Ansip ei ole Andrus Ansipi vanaisa (vt Ansipite sugupuud Genis; peale selle on A.Ansipi vanaisa nime varem mainitud ka ajakirjanduses). Pealegi ei osalenud Gustav Ansip 1. detsembri sündmustes, vaid pandi juba enne seda trellide taha (juhtumit on käsitletud ka raamatus Sõda pärast rahu).

[Reigo]

Tuleb välja, et motorist Alfred Kaat tegeles eelnevalt spionaažiga. Vt http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=25 ... 561b7a9f03

[andrus]

Ain Vislapuu: 1924. aasta 1. detsember Viljandis – kas nad olid mässuks valmis? // Viljandi Muuseumi aastaraamat 2004
http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraam ... slapuu.pdf

[sadist]

1. detsembri sündmustest Lasnamäe lennuväljal annab ülevaate enda mälestusteraamatus "Laiemasse maailma" Gustav Ränk, kes oli ise sellal lennuvälja arsti abiline. Kirjeldab ka järellugu ning sõjakohtu poolt surma mõistetud kahe ohvitseri hukkamist- kogu väeosa silme all.

[ruger]

Huvitav kokkuvõte 1.detsembri 1024 toimunust
https://ekspress.delfi.ee/kuum/verine-e ... d=69037155

[anijamees]

Juhtusin nüüd Vabariigi sünnipäeval mingitel kahtlastel asjaoludel ka vaatama seda üllitust nimega Detsembrikuumus.

Päris nukker, kui mõelda, et Iseseisvuse päästis 1924. aasta detsembris Anvelti fookuse laialivalgumine Kingissepa eksnaise trukkimse ja nooremleitnandi abikaasa moosimise vahel. No ja kujutatud ülemjuhataja passiivne toetumine kõhutundele ja ilmselt ka mõningastele sensitiivsetele võimetele - kuidas muidu seletada palvet (käsku) Põdderile linna jäämiseks ning nooremleitnandile korralduse andmine Põdderi eskortimiseks, mille tulemusena nooremleitnandi abikaas üksi koju pidi minema ja Anveltile silma jäi. Krt suurimaks müstikaks jäi veel see, et kuda krt Põdder oma koduse füürermuti juurest veel bordelli pääses, kus muude oluliste tegevuste vahele paar lasku aknast tegi?

Ilmselt päriselus see asi ikka nii oraste peal ikka ei olnud.

Aga tõsisemalt ka - eelpool siin mainiti Pikka tänavat, kas keegi teab, mis väeosa või asutus oli tol ajal Pikal tänaval praeguse Rootsi saatkonna ruumides?

[andrus]

August Mänd: Eesti Sõjaväe ohuhinnangud Nõukogude Liidu kohta 1920. aastatel. Bakalaureusetöö
https://etera.ee/zoom/200137/view

[pelle]

Tere!
Kus saab näha novembri keskel 1924 arreteeritude nimekirja. Tahan üle kontrollita. Vanaema võeti kinni 1924 novemris ja aprillis 1925 saadeti
Venemaale. Arhiivis on foto, kus vanaema on pildil koos Olga Lauristin, Aliide Lepp, Visnapuu jne.
Ma pole kunagi oma isalt või vanaemalt kuulnud, et vanaema oleks vangis olnud ja veel venemaale visatud. Ma olen vaikselt
vanaema elulugu uurima hakanud.

[Siki]

Võid ju vanaema nime siin avaldada. Mul on näiteks üks raamat, kus võib tema kohta infot olla, aga kui nime ei tea
Samuti saab nime järgi ehk midagi leida vanadest ajalehtedest.

[lennumudelist]

ERR on avaldanud artikli (algselt avaldatud "Tuna"-s, autor Reigo Rosenthal), mis üritab EKP arhiivi ja muude arhiivimaterjalide abil rekonstrueerida riigipöördekatse korraldamist kommunistide vaatenurgast:

https://novaator.err.ee/1609573522/ulev ... almistusid

Minu jaoks uued detailid:

Tippjuhtkonna kõhkused:

Tehniline komisjon

17. novembril otsustas VK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo moodustada senise Eesti komisjoni asemele uue kuueliikmelise komisjoni "olukorra kontrollimiseks ja kõigi vajalike abinõude läbiviimiseks". Komisjoni kuulusid NSV Liidu tippjuhtkonna esindajad (Stalin, Trotski jt), kuid mitte PA luurevalitsuse ega OGPU töötajaid.139

Nõukogude kõrgemad tegelased ei olnud veendunud, et EKP väited riigipöördeks soodsast olukorrast Eestis vastavad tõele. Läbikukkunud putš toonuks Moskvale aga kardetavasti kaasa tarbetuid välispoliitilisi sekeldusi.140 Juba Eesti komisjoni 3. septembri istungil otsustati OGPU ja PA luurevalitsuse kaudu "kontrollida Eesti faktilist majanduslikku ja poliitilist olukorda, samuti kompartei ja selle liitlaste jõudu". Komisjoni 10. septembri istungil hoiatati EKP-d aga "valesti ajastatud ja puudulikult ettevalmistatud väljaastumise eest".141

17. novembril moodustatud uus komisjon võttis putši suhtes esialgu toetava positsiooni, ehkki EKP-l soovitati ettevõtmisega oodata kuni mere külmumiseni, mis pidi ilmselt takistama Briti laevastiku sekkumist sündmustesse.142 Leningradis pidi tööle hakkama "eri komisjon asja tehniliseks läbi viimiseks", kuhu määrati Artur ja neli isikut nime algustähtedega Tri (pidi olema luurespetsialist), Mes, Sal ja Vor.143

24. novembri luureinfo Tallinnast:

Tehnilise komisjoni ettepanekud läkitada Eestisse täiendavaid jõude olid ilmselt kooskõlas PA luurevalitsuse arusaamadega olukorra vajadustest. Nii päris luurevalitsuse ülem Berzin novembri lõpupäevil Moskvas Rästaselt, miks ei saadeta Eestisse suurem arv inimesi.155

Seega oli EKP sõjalisel osakonnal tehnilise komisjoniga taktikalisi erimeelsusi, kuid pole kahtlust, et komisjon oli huvitatud riigipöördele kaasaaitamisest – kuni Moskvast saabus vastupidine signaal.

Kiri Tallinnast

Olukorras, kus Nõukogude tippjuhtkond ei olnud veendunud riigipöördekatse edus, mõjus EKP juhtidele külma dušina hiljemalt 24. novembriks Tallinnast Moskvasse jõudnud kiri, mille autoriks peeti esialgu Rimmi. Kirja sisu oli Rästase sõnul kokkuvõtlikult järgmine:

[---] lootust revolutsiooniks, vähemalt niisuguseks, mis võiduga võiks lõppeda, mitte mingisugust. [---] töölised olevat arad, karta repressioonisi, hoida oma nahka. Protsess olla (149 muidugi) keskkoha saamatuse tõttu tume, plaanita ja võida kaotada oma tähtsuse?156 Teiseks protsessi ja Tompi157 tapmise puhul polla küllalt mõjuvaid demonstratsioone toime pandud, kolmandaks polla üldist tõusu temale näha.158

Rästas ei tahtnud uskuda, et kirja autoriks on Rimm, ent seda kinnitas talle PA luurevalitsuse ülem Berzin isiklikult. Viimane rahustas Rästast, et tema arvates "asi siiski nii hull ei olla, tema ei uskuvat seda ja lubas ise kommentaari juure teha".159

Nördinud Rästas väljendas lausa kahtlust, et Rimm püüab kogu üritust argusest põhja lasta.160 27. novembriks sai Rästasele, nagu ta Vakmannile teatas, siiski selgeks, et kirja autoriks polnudki Rimm, vaid see pärines hoopis NSV Liidu saatkonnast Tallinnast.161

Saamata aruanne ja kohale jõudmata stopp-käsk

Kes tahes kirja autor ka oli, igal juhul saadeti selle mõjul NSV Liidu tippjuhtkonna (Rästas kasutas sel puhul lühendit PB, mis viitab poliitbüroole) korraldusel EKP juhtidele Tallinna kiri, milles nõuti olukorrast kiiret aruannet.162

Kui vastus nii sellele kui ka järgmisele kirjale (mis saadeti samuti poliitbüroo initsiatiivil) jäi tulemata,163 tõmmati Moskvas 29. novembril riigipöördekavadele pidurit – samal õhtul sai Leningradi sõjaväeringkonna OGPU ülem Messing telefoni teel kõrgemalt poolt korralduse putšiettevalmistused peatada. 30. novembri hommikul jõudis ka EKP sõjalise osakonnani käsk "igasugune töö seisma panna".164

Ei ole teada, kas Moskvast läks ka Tallinna EKP juhtidele teele käsk putš katkestada. Kui läks, siis ei pruukinud see enne 1. detsembri hommikut Anveltini jõuda – side NSV Liidu saatkonna ja EKP vahel käis kulleritega ja võis olla aeglane. Kindel on see, et 1. detsembri hommikul putšikatsele mindi.

Alanud mässukatse, saatmata võitlussalgad

Ööl vastu 1. detsembrit jõudsid Leningradi nii Anvelti kiri "mürtsu" algusaja kohta kui ka Bel-ovi ettekanne Tallinnast, milles riigipöörde õnnestumise suhtes väljendati pessimismi. Tummeltau tegi Arturile ettepaneku saata võitlussalgad üle piiri, kuid viimane keeldus, osutades Moskvast varem tulnud käsule ettevalmistused peatada.

Isiklik arvamus: riigipöörajate käsuahel tõrkus tugevalt, mis tuli Eestile toona kõvasti kasuks. Riigipööret hakati optimistlikult ette valmistama mitte tegelike andmete baasil majanduskriisi raskuse kohta, vaid soovmõtlemise baasil. Selleks ajaks, kui Moskvas saadi aru, et tegevus käib soovmõtlemise baasil, oli aga tegevuse peatamiseks liiga hilja - side käis kullerite abil. Nii juhtus, et Eestis läksid riigipöörajad rünnakule, aga üle piiri neile tuge ei saadetudki.

[Jaanus2]

Kui oleks saadetudki, ei oleks see ikka tulemust muutnud - liiga vähe oli nii ühtesid kui teisi Eesti sõjaväega võrreldes.

[aksel90]

Riigipööret hakati optimistlikult ette valmistama mitte tegelike andmete baasil majanduskriisi raskuse kohta, vaid soovmõtlemise baasil.

Tegelikult on "soovmõtlemine" sobiv märksõna iseloomustamaks nii kommunistlikku ideed, kui ka enamikku kommunistide ettevõtmisi. MIs see kommunistlik ühiskond muud on, kui soovmõtlemine. Või siis kommunistlik maailmarevolutsioon. Soovmõtlemine on selle ideoloogia vundament ja sellepärast neil alati kõik persse lähebki.