Miks me küll relvi ei armasta?

[31t5]

6. Igal õigusjärgsel karistamata Eesti kodanikul võiks olla relv kodus. Praegune PPA poolne peetimine toimetab aga millegipärast vastupidises suunas. Lasketiirude nappusest oli just uudisnupp ka. Neid on kinni pandud, selle asemel et avada;

Relv ilma väljaõppe ja regulaarse harjutamiseta on sisuliselt väärtusetu.
Kõige lihtsam ja odavam võimalus väljaõppes osaleda on liituda Kaitseliiduga. Sealt edasi relv koju saada on võrdlemisi lihtne.
Kui need tingimused on liiga keerulised, siis minu hinnangul ei ole sellel inimesel relva tarvis.

[laikar]

Relv ilma väljaõppe ja regulaarse harjutamiseta on sisuliselt väärtusetu.
Kes soovib, see astub Kaitseliitu ja saab relva, kes ei soovi, harjutab ise ja ostab ise endale relva. Üks ei välista teist. Rohkem liberaalsust on siin vaja tänase seisuga.
Jättes kõrvale nüüd siseturvalisuse (relva võib lõppeks saada ka mitte nii lojaalne kodanik) ja katus sõidab ära teema, siis ma ei tea pool miljonit tulirelva elanikonna käes oleks täiendava heidutus küll või kuidas? Ah krt neil seal on igal matsil oma kuuliprits voodi all stiilis.

[BlancoNegro]

Toetan Kaitseliiduga liitumist, aga tuletan meelde, et vahetult enne juunipööret 1940 korjati kaitseliitlastelt relvad Kaitseliidu ülema enda korraldusel ära. Ehk siis nominaalselt veel EW riigivõimude enda poolt. Ajaloolist kogemust arvestades peab Eesti kodanik olema isikliku relva omanik.

[Chupacabra]

Tsiviilis võetakse endale üldiselt püstol, mis riigikaitse seisukohast on kasutu.

[HAT]

AKF Laikar p.8 = 12 points Mis olemas on, sellega tuleb toimetada.

"püstol, mis riigikaitse seisukohast on kasutu" on arvamus nii ja na. Suures pildis jah, nõus .
Kuid - kusagilt ja millegiga tuleb vastutegevust alustada.

[Lemet]

Ajaloolist kogemust arvestades peab Eesti kodanik olema isikliku relva omanik.

Mäletamist mööda korjati toona ka need elanikkonna käest ära.

[Vihik]

6. Igal õigusjärgsel karistamata Eesti kodanikul võiks olla relv kodus. Praegune PPA poolne peetimine toimetab aga millegipärast vastupidises suunas. Lasketiirude nappusest oli just uudisnupp ka. Neid on kinni pandud, selle asemel et avada;

Relv ilma väljaõppe ja regulaarse harjutamiseta on sisuliselt väärtusetu.
Kõige lihtsam ja odavam võimalus väljaõppes osaleda on liituda Kaitseliiduga. Sealt edasi relv koju saada on võrdlemisi lihtne.
Kui need tingimused on liiga keerulised, siis minu hinnangul ei ole sellel inimesel relva tarvis.

Kas akf peab vajalikuks/õigeks mittekaitseliitlastest eraisikutele relvalubade väljastamine lõpetada ja olemasolevad tühistada?
Kas võiks mainitud "hinnangu" üksikasju veidi avada? Võimalik, et sain millestki valesti aru.

Minu arvates võiks "puhta taustaga" Eesti kodanikud relvi omada ja kasutada võimalikult väikeste takistustega. Tahab, liitub Kaitseliiduga, ei taha, ei liitu. Eraisikuna saab käia endale sobival ajal endale sobivas tiirus ja sobivas seltskonnas teha endale sobivat trenni. Kaitseliidu raames on eeltoodu tahes-tahtmata vähem paindlik.

Eesti Vabariigi eesmärk on ikkagi Eesti kodanike vabaduste ja hea elu kaitse ning edendamine (lisaks rahvuse, keele ja kultuuri säilitamisele).

[31t5]

Minu viga, et ei laiendanud eeldusi (psühhiaater, tervisekontroll, laskeoskus/ohutu relva käsitlemine). See punkt oli laiemalt mõeldud, (ehk tänased üldised nõudmised) need on täna isegi suures plaanis miinimum, et kasutaja oleks endale ja teistele suures pildis ohutu.
Tsiviilkäibes relvad, kui need on nõuetele vastavad ei ole probleem.
Minu arusaama järgi oli küsimus reeglite lõdvendamine (utreerides lähen Selverisse/Coopi/Prismasse ja võtan automaadi, mis oleks sisuliselt reguleerimata).
Põhiline sisu - relv kodus eeldab regulaarset kasutamist, mis on ressursi poolest kõige soodsam Kaitseliidus, sest sisuliselt pead ainult kohale minema ja sinu eest tehakse kõik muu ära (moon, laskekäsud).
Kui keegi soovib ise panustada, siis see on pigem tervitatav (oma relv ja lisad, oma tiir, oma moon jne).

[OnuHeino]

Bucha ja teised elulised näited on tõestanud, kuivõrd tähtis on, et tsiviilisikud oleks võimelised ennast kaitsma. Šveitsis ei tuleks Bucha sarnane stenaarium kõne alla. Tib-lal peab tekkima arusaam, et mitte ainult rindejoon pole verine - ka tagala on. Seega ainus õige tee agressori piiririigina on šveitsistuda.

Relvad mittekodanikelt (ja vene sümboolika kasutajatelt ning tegevuse õigustajatelt) käest ära ja lihtsustama kodanikul relvaomanikuks saamist ja laskesoskuse omandamist. Praegu virelevad SRA klubid oma vahenditega. Õige, ohutustehniliselt peavad laskepaigad vastama mõistlikele normidele, ent praeguses seisus vajavad puudustega laskepaigad pigem riigi tuge, mitte kottimist.

[Qwerty226]

Bucha ja teised elulised näited on tõestanud, kuivõrd tähtis on, et tsiviilisikud oleks võimelised ennast kaitsma. Šveitsis ei tuleks Bucha sarnane stenaarium kõne alla. Tib-lal peab tekkima arusaam, et mitte ainult rindejoon pole verine - ka tagala on. Seega ainus õige tee agressori piiririigina on šveitsistuda.

Relvad mittekodanikelt (ja vene sümboolika kasutajatelt ning tegevuse õigustajatelt) käest ära ja lihtsustama kodanikul relvaomanikuks saamist ja laskesoskuse omandamist. Praegu virelevad SRA klubid oma vahenditega. Õige, ohutustehniliselt peavad laskepaigad vastama mõistlikele normidele, ent praeguses seisus vajavad puudustega laskepaigad pigem riigi tuge, mitte kottimist.

Miks on mingi arusaam, et Eestis võimatu relvaluba saada on? Tee ära lihtsalt, nagu autojuhi load, ei pea isegi kodanik olema.

[Erureamees]

Olen igati selle poolt, et normaalsel kodanikul (keda ma siin defineerima ei hakka) võib relv olla. Samas jääb mulle arusaamatuks, kuidas relva omamine aidanuks Butša ohvreid. Okupandid oleks lihtsalt võtnud teadmiseks, et neil seppadel on pistolid kodus ja oleme viisakad? Relvad ära korjata pole mingi probleem ja kari organiseerimata tsiviile (olgu nad või šveitslased) ei hirmuta ühtegi sõjaväge. Olen päris kindel, et Venemaa poolt okupeeritud territooriumil leidub kümneid tuhandeid illegaalseid relvi.

[Kriku]

Oli üks lugu, kus kaks meest avasid ukse taha tulnud vene sõdurite pihta jahipüssidest tule ning said jooksu. Vedas.

[affa]

Mitte, et see kuidagi sakslastega seotud oleks, aga mulle tundub, et praeguse ppa poolse lubadega seotud peedistamise juursüü on praegu seadusega lubatud enesekaitserelvade varjatud kandmine avalikus kohas. "Vanas" euroopas selliselt ei toimita ja ka meil soovitakse see lõpetada.
Mu arust võiks avalikus kohas relva varjatud kandmise õigus eeldada KL liikmelisust//sõjaaja ametikohta. Tervise- ja taustakontrollile ning muule relvaloa taolemise juurde kuuluvale lisaks.

[Luderi]

Päris kindlasti ei poolda n.ö "kopterilt relvade puistamist".
Harjutamine ja hoidmine peab ikka toimuma võimalikult kontrollitud oludes.
Kaitseliit on selles osas väga hea valik. Või no kas me tahame sellist koolitulistamiste Wild-wild-west'i nagu Meerikamaal ?

Ega see eskalatsioon ja kallaletung ei toimu kah "ootamatult. Pole ma arvan väga raske olukorra kuumemaks minnes, minna läbi kohalikust KL kogunemiskohast.

PS! Eesti puhul, need piirkonnad, mis jäävad piiri äärde, ning võivad langevada esimesena vaenlase okupatsiooni alla. On pigem sellised, kus see sama relv võidakse otsaga lääne poole pöörata. Ala. Donetski olukord, kus vennad "täiesti juhuslikult ostsid Rimi'st tanke".

[OnuHeino]

Samas jääb mulle arusaamatuks, kuidas relva omamine aidanuks Butša ohvreid.

Relva paljas omamine ei aita kedagi, pigem vastupidi - relva käsitsemise oskuseta relva omada on ohtlikum kui seda mitte omada.
Heidutus oleks tsivilistide relvastumine ja laskeoskuse propageerimine kindlasti. Kui sa tead, et tsivilistid on enamjaolt relvastatud, siis vajab sellise asula hoidmine hoopis teise väljaõppega kombatante ja hoopis teist taktikalist lähenemist, kui "mine, peksa, võta, vägista." Kasvõi meie okupatsiooniajast õppides, siis okupant kartis igat jahipüssi - see oli nende suurim hirm, et keegi ka vastu on võimeline hakkama.
Teise väitena ütleks, et üksik-üritaja praktikaliga tegelenud sportlaskur võib soodsas positsioonis olles 22LR püstoliga terve jao sõjakogemuseta vatnikuid maha võtta. Rääkimata semi-auto karabiinist. Kodaniku laskeoskus on tohutu jõu-kordistaja ja seda tuleb võimaldada. Kaitseliit võimaldab LaKo-s sulle aastas mõned korrad 100m lasketiiru "lamades/põlvelt/püsti" ja heal juhul paar lahinglaskmist ja Test3. Sellest taktikalise relvakäsitluseoskuse omandamiseks kindlasti ei piisa. Väitest lähtuvalt ei ole kaitseliitlase ja relvakasutamisoskuse vahel võrdusmärki. Eeldab spetsiifilisemasse struktuuri kuulumist või enda huvi (SRA).

Qwertyle vastuseks: Siin läks tõlkes midagi kaduma - ma ei väida, et relvaluba raske saada on. Vastupidi. See peabki olema kontrollitud ja korralik filter (ja ootadki enda luba 3 kuud! Vähemalt ei sattu valede inimeste kätte) peal. Aga ei venelane, ukrainlane, soomlane ega itaalane ei peaks enne kodakondsuse omandamist relvasoetamisluba saama. Relv võiks olla kodanikuks olemise hüve ja üks motivaator, miks üldse kodakondsust taotleda. Aitaks ka integratsiooni-püüdlustele kaasa.

Statilistiliselt ja sisuliselt ei ole Eestis registreeritud relvade käitlemisel sellised probleeme, et peaks seda kelle iganes eeskujul piirama hakkama. Saksamaa ja Prantsusmaa võivad ennast edasi desarmeerida kui tahavad - nendel vaenlast piiri taga ei ole.

Koolitulistamisi on meil statistiliselt võrreldavas koguses ameerikamaaga, kui võtta arvesse ka rahvaarv. Viljandi koolitulistamise pärast saavad jänkid 300 aastat iga aasta ühe koolitulistamise juhtumi sooritada, et meiega ühel pulgal püsida.