Kliimamuutustest

[OLAVI]

Olavi kirjutab:
Osade toodete puhul see juba niimoodi toimibki.
Mul oli videoprojektoril garantiiprobleem ja kõige lähem volitatud garantiiremondi töökoda, asus kuskil vahemere ääres, kuhu see saadeti.

Ma loen sealt volitatud garantiiremondi töökoja välja, see pole ju tehas

Kui on kirjutatust arusaamisega raskusi, siis ei saa aidata

Kui nägu on kõver, siis ei maksa peeglit süüdistada.
"Tehas" ei pruugi tähendada mitte konkreetset "muldpõrandaga kuuri" vaid "toote valmistanud organisatsiooni" mille juriidiline aadress ei pruugi ühtida ei koostetsehi ega remondikoja tegeliku aadressiga aga juriidiliselt on tegu ikkagi sama juriidilise isikuga ehk tootjatehasega mille struktuuriüksused võivad asuda ka erinevates riikides.

[OLAVI]

Energiatõhususe direktiiv võeti leebemas versioonis vastu: https://www.err.ee/1609279713/europarla ... direktiivi

Leebemat ei ole vastuvõetud dokumendis midagi, vaid seni avaldatud info järgi EU ei määranud konkreetseid meetmeid vaid sundis riike ise valima ja kehtestama vahendid planeeritud eesmärkide täitmiseks.
See on diplomaatiline käik meelsuse muutmiseks, et EU kodanikud ei süüdistaks repressioonides (mis olid algses projektis kirjas) keskorganisatsiooni, vaid oma enda riigi ametnike.

[Zwyx]

Samuti võeti äsja vastu uued Eesti hoonete energiatõhususe nõuded:
https://kliimaministeerium.ee/uudised/j ... use-nouded.
Seega uute ning oluliselt rekonstrueerivate hoonetega läheb elu jälle veidi huvitavamaks.

[AMvA]

Ma loen sealt volitatud garantiiremondi töökoja välja, see pole ju tehas

Kui on kirjutatust arusaamisega raskusi, siis ei saa aidata

Kui nägu on kõver, siis ei maksa peeglit süüdistada.
"Tehas" ei pruugi tähendada mitte konkreetset "muldpõrandaga kuuri" vaid "toote valmistanud organisatsiooni" mille juriidiline aadress ei pruugi ühtida ei koostetsehi ega remondikoja tegeliku aadressiga aga juriidiliselt on tegu ikkagi sama juriidilise isikuga ehk tootjatehasega mille struktuuriüksused võivad asuda ka erinevates riikides.

Sa võiks ju siis minna veidi konkreetsemaks, näiteks selle kurikuulsa projektori tootja, mudel ja selle koha aadress, kuhu ta remonti läks. Ei ole vist nii olulised isikuandmed, mida ei saaks siia postitada.

[OLAVI]

Kui on kirjutatust arusaamisega raskusi, siis ei saa aidata

Kui nägu on kõver, siis ei maksa peeglit süüdistada.
"Tehas" ei pruugi tähendada mitte konkreetset "muldpõrandaga kuuri" vaid "toote valmistanud organisatsiooni" mille juriidiline aadress ei pruugi ühtida ei koostetsehi ega remondikoja tegeliku aadressiga aga juriidiliselt on tegu ikkagi sama juriidilise isikuga ehk tootjatehasega mille struktuuriüksused võivad asuda ka erinevates riikides.

Sa võiks ju siis minna veidi konkreetsemaks, näiteks selle kurikuulsa projektori tootja, mudel ja selle koha aadress, kuhu ta remonti läks. Ei ole vist nii olulised isikuandmed, mida ei saaks siia postitada.

Kas ainult mulle tundub, et "mees metsast" on peast lihtsalt lapsemeelne või norib pahatahtlikult tüli?

Minu elamistes on hetkel 7 televiisorit, 3 projektori paigalduskohta ja kasutuses olnud vast 7 erinevat projektorit ning ei oska küll peast kõiki andmeid nimetada.
Minu jaoks on esmatähtsad seadme tehnilised andmed ja brändieelistus ei ole määrav.
Netipoest ostetud seade liikus mõne kuu pärast müüja poolt antud aadressile ja rohkem ei tea suurt midagi.

[isakene]

Juhan Parts rohepöördest. Tasuline (vist)

Eesti energeetikas ei huvita tarbija mitte kedagi, keegi ei konkureeri turul, pakkudes paremat, puhtamat ja odavamat elektrit. Ainuke võitlus käib selle peale, kes paremini lobib valitsust. Hiljutine ümberotsus meretuuleparkide eelistamisest on kummaline. Põhjendused on kompott mingist naiivsest optimismist või selle taha varjatud ülimast künismist.

Mitte kedagi ei huvita, kust tuleb elekter, kui tuult ei ole. Energiatrilemma esimene fundamentaalne küsimus on energiajulgeolek ja varustuskindlus. Kui me tahame olla iseseisev riik, siis peab meil olema ilmastikust sõltumatuid võimalusi nii palju, kui on tipukoormus pluss 10%.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12027 ... ne-elekter

[AMvA]

Kas ainult mulle tundub, et "mees metsast" on peast lihtsalt lapsemeelne või norib pahatahtlikult tüli?

Minu elamistes on hetkel 7 televiisorit, 3 projektori paigalduskohta ja kasutuses olnud vast 7 erinevat projektorit ning ei oska küll peast kõiki andmeid nimetada.
Minu jaoks on esmatähtsad seadme tehnilised andmed ja brändieelistus ei ole määrav.
Netipoest ostetud seade liikus mõne kuu pärast müüja poolt antud aadressile ja rohkem ei tea suurt midagi.

Tead raudkindlalt, et projektor liikus Vahemere äärde remonti, aga ei mäleta mis projektor see oli ning kuhu liikus? Naljakoht

Oma 7 teleka jutuga võid sa lähimal mänguväljakul liivakasti ääres üritada väikeseid poisse vaimustada, siin sellega feimi ei saa. Tühjajutu mees.

PS. sul on siiani ära näitamata, kus selles direktiivis on kirjas sinu väide:

*) keerulisi seadmeid tohivad EU-s remontida ainult litsenseeritud ettevõtted. (kasutaja ise ei tohi remontida ei oma autot ega koduelektroonikat)

[OLAVI]

... Tead raudkindlalt, et projektor liikus Vahemere äärde remonti, aga ei mäleta mis projektor see oli ning kuhu liikus? Naljakoht
...

Ei teagi raudkindlalt.
Müüja soovitas alul leida kohalik remondiesindus aga kuna Baltikumis antud laserprojektori remondipädevusega firmat ei leidunud, siis nõudis tagasisaatmist vabandusega, et saadetakse tehasesse ja seetõttu ekspertiis võtab aega ning tõesti ei mäleta, et mis vahemere riiki nimetati.

Kuna teemaks on keskkonnasäästlik taaskasutus, siis "Volitatud remondifirmaks" ei saa lihtsalt niimoodi, et remondiisik arvab ise "olen tark ja osav" vaid tootja kuulutab välja konkursi ning kui meie regioonis ühtegi konkursi võitjat ei ole, siis puudub tulevikus ka järelteenindus.

Uuri kasvõi meie automüüjaid, et nendest paljudest automüüjatest mis reklaamivad ennast "esindusena", siis kui paljud neist on juriidiliselt ametlikud tootja esindused.

[Rebane11]

Mul on 2 telekat. Üks ülakorrusel, teine all. Aasta jooksul saavad vatti omajagu, vast kokku kahepeale tuleb aastas kõva 10 tundi küll.

[kraal]

Eelnevalt murti siin piike kas biodiisel on keskkonna säästlikum või mitte.
ERR-os on sellekohane artikkel https://www.err.ee/1609287255/rohediisl ... -kasvatada
Kokkuvõtvalt võib öelda, et oleneb kuidas palimiõli toomise kaasprodukti nimetada. Kas jäätmeks või kaasproduktiks. Kui jäätmeks siis CO2 ei arvestata kui kaasproduktiks siis tuleb arvestada. Kahjuks artiklis ei sõnagi kirjutatud kuidas on energeetiliselt ja keemiliselt.
Kogu see kliima jama on üks suur BS. Juriidiliselt võib asju igate moodi käänata aga tuleks ikka vaadata loodusseaduste kohaselt.

[Kilo Tango]

...
Kogu see kliima jama on üks suur BS. ...

Täpsustaks. Kliima soojenemine inimheitmete pärast on fakt, mille ümber lükkamiseks on tänapäeval juba vaja erakordseid tõendeid. Niisama jutt, et "aga see ja aga teine" ei ole enam ammu piisav. Nii, et nii võiks seda ka võtta. Inimtekkeline kliimamuutus on fakt.

Teine teema on see, kuidas sellega võideldakse ja siinkohal läheb kohtai küll hari punaseks, sest irratsionaalset kampaanialikku paniköörlust ja sellest tulenevaid pseudo- ja/või asendustegevusi või sootuks soovitule vastupidise mõjuga reaalsust ignoreerivaid tegevusi on lihtsalt liiga palju.

[Kriku]

Kokkuvõtvalt võib öelda, et oleneb kuidas palimiõli toomise kaasprodukti nimetada. Kas jäätmeks või kaasproduktiks.

Ja kas on ohtu, et õlipalme hakataksegi selle nn. jäätme pärast kasvatama.

[Kapten Trumm]

Valitsuses on juba taibatud, et suurema valuta "rohepööre" saab toimuda vaid arvude fatamorgaana arvelt - st nihutame CO2 emissiooni riigist välja ja asi vask.

Tegelikult, erinevalt "roheaktivistidest" ma seekord toetan täiesti valitsust, kuna "rohepööre" tuleb ellu viima Eesti majandust minimaalselt kahjustades, sest meie kirbukaka suurune CO2 emissioon suurt pilti ei mõjuta, küll aga on reaalmajanduse hävitamise võimalused päris suured - eriti kui suured riigid sellest üle lasevad. Globaalset konkurentsi ju keegi ei tühista, lihtsalt osa seltskonnast seob endale kaalupommi jala külge ja üritab siis ilma selleta jooksjatega sammu pidada.

Mina vanasti koolis õppisin orgaanilisest keemiast, et süsivesinikud põlevad Co2-ks ja veeauruks. Aga see vist ei kehti, kui leiutati hookuspookus nimega ökobiodiisel, mis annab lausa 90% vähem CO2

[Kriku]

Mina vanasti koolis õppisin orgaanilisest keemiast, et süsivesinikud põlevad Co2-ks ja veeauruks. Aga see vist ei kehti, kui leiutati hookuspookus nimega ökobiodiisel, mis annab lausa 90% vähem CO2

Ma vist juba kümnendat korda kirjutan, et küsimus pole mitte niivõrd CO2-s, vaid CO2-s, mis vabastatakse fossiilsetest kütustest.

[kraal]

...
Kogu see kliima jama on üks suul BS. ...

Täpsustaks. Kliima soojenemine inimheitmete pärast on fakt, mille ümber lükkamiseks on tänapäeval juba vaja erakordseid tõendeid. Niisama jutt, et "aga see ja aga teine" ei ole enam ammu piisav. Nii, et nii võiks seda ka võtta. Inimtekkeline kliimamuutus on fakt.

Teine teema on see, kuidas sellega võideldakse ja siinkohal läheb kohtai küll hari punaseks, sest irratsionaalset kampaanialikku paniköörlust ja sellest tulenevaid pseudo- ja/või asendustegevusi või sootuks soovitule vastupidise mõjuga reaalsust ignoreerivaid tegevusi on lihtsalt liiga palju.

See et kliima soojeneb on teada. Seda on maailma ajaloos mitmeid kordi juhtunud ja on juhtunud ka, et kliima jahtub. See on ka fakt. . Oli aeg kus CO2 tase oli Maal palju kõrgem kui praegu. Oli aeg kui ookeanidess vohas plankton mis tarbis seda sama CO2-te toiduks. Väljaheide oli tal muidugi hapnik mis talle ka lõpuks saatuslikuks sai, keskkond muutus tema eksisteerimiseks liiga happeliseks. Aga oli kuidas oli ei ole praegune teema.
Loodus on saanud suures pildis hakkama. Mõned liigid surevad välja, mõned kohanevad, mõned tekivad uued jne.
Selle kohta kas kliima soojeneb praegu kiiremine või on midagi muud mul arvamust ei ole. Küsimus taandub rohkem sinna kas me suudaksime olemasolevat olukorda hoida nii nagu on või muutus oleks aeglasem. Seda on meile endile vaja. Oleme ikkagi harjumuste ohvrid. Kas suudame muutuvas maailmas ellu jääda ja kohaneda või ootab ka meid väljasuremine.

Sõnastasin liiga üldiselt.
Mõtlesin selle all, et kogu selle kliima vastu võitlemine on suures pildis suur juuriidiliste nõksude väljamõtlemine. Nagu ka eelnevalt viidatus artiklis oli siis Saksmaal õlipalmi õli toomisel tekkinud produkti ei arvestata jäätmeks vaid kaasproduktis ning läheb CO2 arvestuse sisse. Meil arvestatakse see jäätmeks ja CO"-te ei arvestata.
Selliseid nüansse on väga-väga palju, kuigi tuleks olukorda vaadelda loodusseaduste kohaselt. Need on fundamentaalsed ja ei saa juttugi olla tõlgendamistes.
Eile oli vist uudis, kus Eestis tahetakse uuesti kasutusele võtta vana turbakaevandust. Jäi muidugi kõlama, et seda oodatakse rohepöörde uusi tuuli ja ennem nad ei saa midagi ehk siis tegelikult unistage edasi. Suure rohepöörde tuhinas tahetakse tegelikult üldse kõik turbakaevandused kinni panna.
Nende vanade turbakaevandustega on aga selline asi, et kui ei taastata enne kaevandust olevat olukorda siis CO2-e heide jätkub. Uuesti kaevandades vast ainult natuke kiiremini. Turvast pealegi ei kasutata ainult põletamiseks vaid on palju muid kasutusalasid. Uuritakse ka kuidas turbast hakata tootma grafiiti mida peetakse tuleviku materjaliks. Kui me keelustame igasugu kaevandamise siis kaovad ka igasugu uuringud ja arendustegevused.