Militaarleiud kaevudest, jõgedest, järvedest, merest ...
Seadustes on piisavalt sätteid, et riigi huvid peale jääksid ja ma ei imesta kui see ka nii juhtub. Muidugi kahju siis, seda enam, et leidjal ei ole plaanis seda endale jätta vaid mõnele muuseumile kinkida. Paistab, et on käimas tihe muuseumite vaheline konkurents sellele pritsile ja kes Toompeale lähemal, sellel suurem võimalus ka niite tõmmata.
Aga kas üks möödunud sõja sõjapidamisvahend on ajaloolise väärtusega või ei, tuleks proffessionaalse ajaloolase käest küsida. Kui väita, et ei ole siis ei ole ju ka sõda ise ajalugu või mis? Kas unustame ära mis toimus ja kuidas toimus? Arvan et enamus arvab teisiti, seega on ka ajalooise sündmuse üks detaile täpselt samasuguse väärtusega kui sündmus isegi.
Aga kas üks möödunud sõja sõjapidamisvahend on ajaloolise väärtusega või ei, tuleks proffessionaalse ajaloolase käest küsida. Kui väita, et ei ole siis ei ole ju ka sõda ise ajalugu või mis? Kas unustame ära mis toimus ja kuidas toimus? Arvan et enamus arvab teisiti, seega on ka ajalooise sündmuse üks detaile täpselt samasuguse väärtusega kui sündmus isegi.
Anton - horridoo!
See on mulle raske teema. Ma ei tahaks kedagi solvata, kuigi mul on selline kihk! Teisalt, solvamise võimalikkuse olen ise endale ette kirjutanud, aga tegelikult elame vist paljuski erinevates maailmades, kus ei saa kõike võtta oma mallide järgi. Imikut söövad elusast peast rotid ja isa ei leia endal süüd. Inimesed sõidavad autodega üle kaaskodanikest ja põgenevad. Neid "inimesi" ei ole võimalik solvata, sest neil puudub autunne - see nupp, millele vajutada!
Kui Ville lällab siin nii edukalt omale kaasatundjaid leides teemal, et ta lõhub ühe vähestest EESTI VABADUSSÕJA käegakatsutavatest mälestistest, mis tänu temale on leitud, juppideks, ja saadab riigi (meid kõiki siis) pikalt persse, siis jah, mis ma oskan kosta! Erakirjas mulle leidis Ville, et riik on teda halvasti kohelnud seoses tema muuseumiga, paraku need, kellelt toetust küsida tuleks, ütlesid üllatunult, et Ville ei ole kunagi ühtegi pöördumist esitanud. Ville kirjutas minule ka, et ostjaid on palju ja et välismaale ma selle müün. Lollpea ei saanud alul isegi aru, mille ta leidis. Alles militaarneti inimeste viidetele tuginedes hakkas poiss õhku täis minema. Ma tean muidugi ka kogujate seisukohti, et esemete müüki üle piiride ei tohiks piirata ja olen sellega paljuski nõus. Nagu ei ole mul ka midagi asjatundlike inimeste erakollektsioonide vastu.
Praegusel juhul on siiski tegemist ainulaadse leiuga (kõiki juppe kokku pannes) ja seeläbi tõeliselt EESTI AJALOO tunnismärgiga, mida ka oma lastele muuseumis saaks näidata. Leiutasu oleks olnud vääriline ja ka leidja oleks saanud igakülgse promo ajakirjanduses. Nagu teate, tuntus annab võimalused.
Hetkeseis on selline, et üks vennike ähvardab - ei tea isegi keda - rariteetne vabadussõjaaegne relv on oskamatult "restaureeritud" (see ei ole paraku "kiivrirestaureerijate" näpuharjutusobjekt).
Seadustest ma isegi ei räägiks, lihtsalt piinlik on järjekordse ajaloomälestise rikkumise ja ühe lolli intrigaani möla pärast. Kõik Ville viited, et ta peab ametivõimudega häid suhteid hoidma, on jama, sest see mees on läbi aegade osanud kõigile suures kaares kaela lasta, kahjuks!
Kui Ville lällab siin nii edukalt omale kaasatundjaid leides teemal, et ta lõhub ühe vähestest EESTI VABADUSSÕJA käegakatsutavatest mälestistest, mis tänu temale on leitud, juppideks, ja saadab riigi (meid kõiki siis) pikalt persse, siis jah, mis ma oskan kosta! Erakirjas mulle leidis Ville, et riik on teda halvasti kohelnud seoses tema muuseumiga, paraku need, kellelt toetust küsida tuleks, ütlesid üllatunult, et Ville ei ole kunagi ühtegi pöördumist esitanud. Ville kirjutas minule ka, et ostjaid on palju ja et välismaale ma selle müün. Lollpea ei saanud alul isegi aru, mille ta leidis. Alles militaarneti inimeste viidetele tuginedes hakkas poiss õhku täis minema. Ma tean muidugi ka kogujate seisukohti, et esemete müüki üle piiride ei tohiks piirata ja olen sellega paljuski nõus. Nagu ei ole mul ka midagi asjatundlike inimeste erakollektsioonide vastu.
Praegusel juhul on siiski tegemist ainulaadse leiuga (kõiki juppe kokku pannes) ja seeläbi tõeliselt EESTI AJALOO tunnismärgiga, mida ka oma lastele muuseumis saaks näidata. Leiutasu oleks olnud vääriline ja ka leidja oleks saanud igakülgse promo ajakirjanduses. Nagu teate, tuntus annab võimalused.
Hetkeseis on selline, et üks vennike ähvardab - ei tea isegi keda - rariteetne vabadussõjaaegne relv on oskamatult "restaureeritud" (see ei ole paraku "kiivrirestaureerijate" näpuharjutusobjekt).
Seadustest ma isegi ei räägiks, lihtsalt piinlik on järjekordse ajaloomälestise rikkumise ja ühe lolli intrigaani möla pärast. Kõik Ville viited, et ta peab ametivõimudega häid suhteid hoidma, on jama, sest see mees on läbi aegade osanud kõigile suures kaares kaela lasta, kahjuks!
-
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
Miks mõned arvavad, et iga jutt on nende vastu ja teiste poolt. Omast arust üritan öelda, et hea on kuulda mõlema poole arvamusi ent raske on kellegi poolt olla. Pigem üritan otsida tõde kuskil kahe poole vahepealt. Iga ründav postitus ehk arvamus on ju rünne neutraalsele lugejale/postitajale, mis paneb ründe sooritajasse üldjuhul negatiivselt suhtuma. See on ju ka loomulik, sest inimest rohkem teadmata on see ainus kriteerium, millel järgi kedagi hinnata. Arvatavasti ongi see fenomen, miks Arnold oma postitustele pooldajaid ei leia. Ville seevastu oma sõbralikemate postitustega leiab palju toetajaid, mis sest, et tal TEGELIKULT võibolla õigus pole.
PS! ei karda avaldada, et valisin Isamaa poiste poolt
Keskerakond on kahjuks või õnneks minu peres sõimusõna.
PS! ei karda avaldada, et valisin Isamaa poiste poolt

No Kloss võtab muidugi mõtlema - oleme nagu pronksjulla juures!
Ma oma pisaraid ei saa eksponeerida ja seda, mis ma olen lihtsalt töö käigus meie ühise ajaloo jaoks talletanud. Mõni mees räägib rohkem, müüb rohkem, aga ikka jõuab tupikusse, ja see ei ole ainult tema tupik, vaid see mõjutab palju enamaid inimesi kui ta ise.
Ma oma pisaraid ei saa eksponeerida ja seda, mis ma olen lihtsalt töö käigus meie ühise ajaloo jaoks talletanud. Mõni mees räägib rohkem, müüb rohkem, aga ikka jõuab tupikusse, ja see ei ole ainult tema tupik, vaid see mõjutab palju enamaid inimesi kui ta ise.
-
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
Ville leidis ühest soost Eesti Vabadusõjaaegse soomusauto "Toonela" raskekuulipilduja Wikers, mille käepideme küljes oli vasest lipik tekstiga E.K.L. S.A. "TOONELA" ehk siis Eesti Kaitseliidu soomusauto Toonela.
Rahvas aitas kaasa tema ajalootühikutes ja nüüd vend laamendab kut elevant portselanipoes. Süüdi jään muidugi mina
Rahvas aitas kaasa tema ajalootühikutes ja nüüd vend laamendab kut elevant portselanipoes. Süüdi jään muidugi mina

Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist