Vene vs. Lääne tankid

[vanahalb]

Lõviosa turbiinmootoriga T-80 tanke asus 1990ndate alguseni hoopiski GSVG-s Ida-Saksamaal, kus erilist arktilist talve pole

Seda lugedes tuli meelde et üks minuealine töökaaslane oli 80-ndate lõpus justnimelt sealsamas Saksamaal ja Magdeburgi polügoonil turbiinmootoriga T80U instruktor oli ehk sõitis sellega kaks aastat.
Niipalju on kunagistest jutuajamistest meeles et mootor polnud mitte spetsiaalselt sellele tankile konstrueeritud vaid universaalne asi mida ka tollastel helikopteritel kasutati. Remondivõimaluste unifitseerimine siis. Võrreldes diiselmootoriga on ta väga väike ja kerge (ca 1000 kg) mida selleltki lehelt näha. http://fofanov.armor.kiev.ua/Tanks/EQP/gtd-1250.html
Välitingimustes polnud selle mootori remont ei mõeldav ega ette nähtud. Normatiiv oli 3 tundi millega oleks remondibrigaad pidanud jõudma ta uuega asendada ja vana läks siis tehasetaastamisele. Ilmselt on see ka Abramsitel samamoodi ja Leopardil on samuti ju ette nähtud et terve mootorisektsioon tõmmatakse küljast ja pannakse uus komplekt.
Diiselmootoriga võrreldes oli hooldusvajadus väiksem ehk igapäevaselt polnudki seal midagi torkida. Selge miinus oli röögatu kütusekulu. Juba käivitamisel jooksis 200 liitrit vastu maad enne kui pöörded üles sai. Sellise kütusekulu tõttu ei sobinud ta hästi üldisesse NSV Liidu konseptsiooni kus sõjamasina autonoomsus pidi olema min 500 km.

Sõitmise kohta tõi ta eripärana välja pika nn turboviivituse ehk pedaali surudes ei toimunud alguses midagi ja kui vedu taha tuli võis olla juba olla olukord kus tuli hoog maha võtta. Seepärast oli endal alguses harjumatu ja diiselmootoriga harjunud juhid ei osanudki sellega sõita. Nina ja toruga künkasse rammimine oli alguses päris tavaline.
Turbiini õhuvõtuavad olid korpuse peal. Tolmust, lumest ja mudast polnud juttu, küll aga puuokstest mis õhuvõtuavade peale kukkusid. Õhku läks tarvis palju ja kui oks sinna kukkus kuumenes mootor üle ning automaatika suretas selle välja et tulekahju ei tekiks. Siis pidi jah keegi minema ja restid ära puhastama.
Ta arvas et Eesti maastikul niisugusega küll lahingut pidada ei tahaks, stepis või Saksamaal Lünaburgi nõmmel, seal võib-olla. Nende eesmärk oligi sõja puhkemisel sirgelt üle lageda välja Hamburgi väravatesse põrutada ja siis vaatab edasi.

[Longbowman]

Ei märganud, et mõnes tankiteemas oleks juba arutatud.
USA on Abrams M1A2 (73 tonni, pearelv 120 mm) kõrvale võtnud teenistusse uhiuue kergetanki M10 Booker (40 tonni, pearelv 105 mm).

https://en.wikipedia.org/wiki/M10_Booker
https://www.youtube.com/watch?v=OsjVj6NyAq4

Kas ma saan õigesti aru, et USA maavägedel pole klassikalist kergetanki väga pikalt olnudki?
Senine pikalt toimetanud kuldne trio on ju Abrams, Bradley ja M109 Paladin.

[mart2]

... võtnud teenistusse uhiuue kergetanki M10 Booker (40 tonni, pearelv 105 mm).
...

On valitud mudel ja alustatud tootmist, kuid ei ole veel ametlikult kasutuses.

[pwn13]

Strykeril on ka 105mm kahur peal. Jääb küsimus on sellel bookeril üldse mõtet.

[KategorieC]

Strykeril on ka 105mm kahur peal. Jääb küsimus on sellel bookeril üldse mõtet.

Ma usun et sellist küsimust kellelgi ei tekkinud. Masin võeti ju teenistusse. Roomikmasin VS ratasmasin, polegi midagi võrrelda.

[Drax]

Strykeril on ka 105mm kahur peal. Jääb küsimus on sellel bookeril üldse mõtet.

Need on juba pensionil.

[TTA]

Strykeril on ka 105mm kahur peal. Jääb küsimus on sellel bookeril üldse mõtet.

Need Strykerid võeti teenistusest maha. Mitte väga üllatavalt oli kõrgel ja kergel ratasplatvormil sellise kaliibriga pearelva kasutamisel raskuseid.

[Lemet]

Võrdlus Merkava ja T-90 vahel

https://www.facebook.com/share/v/DWVgWuWnWkQejxDe/

[ruger]

Briti armee uus MBT Challenger 3-vägedesse jõudmas 2027

The project is a collaborative venture between Rheinmetall of Germany and BAE Systems of Britain and is expected to enter service in 2027.

“The Challenger 3 platform will be fitted with a new 120mm L55A1 smoothbore gun built by Rheinmetall, enabling the use of the most advanced ammunition available. Next Generation UK-sovereign modular armour, a fully digitised turret and integration of Trophy Medium Variant APS onto the platform will protect against rocket propelled grenades and anti-tank missiles and provide the British Army with a step change in war-fighting capability.”

Key Specifications of the Challenger 3:

Main Armament: Rheinmetall’s 120mm L55A1 smoothbore cannon, providing superior ballistic performance with increased muzzle velocity and penetration capabilities.
Ammunition Compatibility: Designed to use single-piece ammunition, allowing compatibility with a broad spectrum of NATO-standard ammunition types, including advanced DM63 and DM73 armour-piercing fin-stabilised discarding sabot (APFSDS) rounds.
Ammunition Capacity: Capacity for 31 rounds, a reduction from 49 in the Challenger 2, due to the space requirements of the single-piece ammunition.
Optical/Targeting Package: Identical to the British Army’s Ajax tracked infantry fighting vehicles, including the Thales Orion and Day/Night Gunner And Panoramic Sight (DNGS T3).
Modular Armour System: For enhanced protection, with provisions for an active protection system such as the Israeli-made Trophy APS.
Mobility Enhancements: Benefiting from the Heavy Armor Automotive Improvement Project (HAAIP), which includes improvements such as an enhanced engine, new suspension, and an advanced cooling system.

https://ukdefencejournal.org.uk/meet-br ... ttle-tank/

[Wots]

Isiklikult mina arvan, et tankide ajastu hakkab otsa saama kuna praeguseks ajaks on tegemist kehva cost effective relvasüsteemiga. Hästi kaitstud ja relvastatud IFV on tulevik. Tanki puhul pearelv(120+mm) on suures plaanis kehvem valik kui täiendav soomus ja jalaväe kandmise võimekus.

[Madis Reivik]

Ei tea miskit. Lutwakki "Strateegias" oli selle kohta päris palju kirjutatud (ja see on 90'date raamat), kuidas tanki kadumist on pikalt ennustatud aga.. ei kao ta kuhugi.

Kui britid aastaks 2027 uut tanki aretavad, siis küllap neil selleks põhjuseid leidub. Kivi-paber-käärid. Tank on jalaväe toeks, jalavägi on tankile toeks, tank-tanki vastu on efektiivsem kui jalavägi+javelinid tanki vastu.

[Wots]

1) Challenger 3 puhul lõhnab asi rohkem Challenger 2 uuendamisega, et kodumaist kaitsetööstust elus hoida. Lihtsalt ühiku numbrid saavad olema olematud.

2) Ukraina puhul lihtsalt rindele läheb kõik, mis vähegi saadaval. Ja nagu reaalsus näitab siis kaasaegsete TT relvade vastu on ka T-62 täpselt sama tark kui 60a uuemad tankid.

Seal tehtav ladude tühjendamine ei tähenda, et tulevikus kavatsetakse samamoodi jätkata(tanke vorpima).

3) Ukraina näitel näeme ju :

Tankide kasutamine eeldab jalaväge, mis omakorda eeldab ka jalaväe kohalolekut. Kuna tankidega jalaväge transportida ei saa on tarvis eraldi veel kas soomukeid või veoautosid. Kokkuvõtteks muutub sedasorti väeüksus lihtsalt üheks suureks ja aeglaseks sihtmärgiks , mida on vastasel hõlbus rappida.

45-50 tonnise kaalupiiri puhul on võimalik valmistada IFV, millel on sama hea kaitse(kohati isegi tunduvalt parem) kui tankidel ja mahutab jalaväge. Kiirlaske kahur saaks 95% sihtmärkidega hakkama(va tankide esisoomus) , siinkohal tulevad mängu TT raketid. Kogu väeüksus oleks palju mobiilsem ja jalavägi paremini kaitstud. Logistiliselt ka lihtsam hallata ühesugust masina parki.

4) Tankide puhul on saatuslikuks saanud massiline droonide areng. Pakkumaks kaitset ka mujalt(lagi) kui esisoomus siis see eeldaks täitsa uute mudelite välja töötamist. Ja kui 500 dollariline droon hävitab miljoneid maksva tanki siis see pole jätkusuutlik...

5) Kui ajalooliselt vaadata siis teatavas mõttes on tankid mitu korda ära kadunud. Mitte küll täielikult aga üldiselt kuna süsteemil on väga palju inertsi.

Lihtsalt tanki tähendus ja olemus on muutunud. Ennem teist maailmasõda kadusid ära tankid, mis ei olnud mobiilsed. 2 MS ajal kadusid ära kergetankid(nõrk soomus ja relvastus) kuna polnud cost effective. Külma sõja ajal kadusid ära rasketankid kuna teras soomus kaotas mõtte ja taheti armeesid standardiseerida. Seejärel kuni tänaseni on jäädud 70.ndate konspektsioon MBT juurde pidama - heakene küll , koos väikeste uuendamistega. Nüüd oleme aga jälle olukorras kus arvestades sõjapidamise eripärasid siis on tarvis uut tanki. See on juba sõnade mäng kas tuleb raske-IFV või tank.


Usun, et seekord tankidel kaotatakse ära suure kaliibriga peakahur kuna :

*Keskmise(35-50mm) kaliibriga kahurite läbistatavus on piisav 95% juhtudel. Neid on hõlpsam oma moonaga meeskonnast eraldada. Nende tõstenurk on kõrgem(igasugused lendavad sihtmärgid). Linnalahingus on lühema toruga parem manööverdada. Oma jalaväel on keerukam koostööd teha kui kasutatakse suurt kaliibrit(lööklaine).
*Väiksema peakahuri korral on võimlik lisada ka muud relvastust. Näiteks ATGM ja AA raketid.
*Meeskonna asetus pole enam määratud pearelva kuju järgi.
*Veermik oleks universiaalne. Muutub ainult pealisehitis vastavalt otstarbele.

[Kilo Tango]

...

4) Tankide puhul on saatuslikuks saanud massiline droonide areng. Pakkumaks kaitset ka mujalt(lagi) kui esisoomus siis see eeldaks täitsa uute mudelite välja töötamist. Ja kui 500 dollariline droon hävitab miljoneid maksva tanki siis see pole jätkusuutlik...

...

Drooni nõrk koht on kaamera. Isegi autonoomne droon on kaamerast sõltuv. Läheb natuke aega ja leitakse lahendus kaamera hävitamiseks (sensori pimedaks tegemine ei vaja tegelikult väga palju energiat). Siis lisatakse kaamerale millimeeterradar. Siis leitakse lahendus selle vastu.
Lisaks on droonid aeglased. Arvestades tänaste isesihtivate relvade võimekust, ei ole tegelikult probleem isegi .22LR relvaga varustatud tõrjevahendil droon maha võtta.

Lühidalt - ei kao tank nende droonide pärast kuhugi.

[mart2]

Rohmakalt -
- Tank tekitati vajadusest toetada suurtükitulega jalaväge. Sellest kasvasid välja liikursuurtükid ja IFV-d.
- Tanke hakkasid, lisaks TT-le, küttima ka lennukid. Lisandus liikuv lähimaa õhutõrje. Tanki põhirolliks sai teise tanki ja teiste soomukite hävitamine.
- Leiutati täiendav lisasoomus.
- Hakati kasutama top-attack-i.
- Aktiivkaitse arendamine (mõned versioonid kaitsevad ka päris suure nurga all!).
- Droonide kasutamine ründeks
- on esimesed segajate mudelid ning aktiivkaitset saab kujundada aeglaste objektide ning otse ülalt langeva lõhkepea eest.

Töö käib kõikidel rinnete, sest see mis on ohtlik tankile, on sama ohtlik ka APC-le, IFV-le ja liikuvsuurtükile.
Jätkuv probleem on inseneri- ja miinitõkked, mis loovad just seisvaid või aeglaselt liikuvaid sihtmärke!

PS. IIMS ajal tegid NLiidu ratsaüksused sakslastele palju pahandust ja peavalu. Eriti raskel maastikul ja talvisel ajal. Hobused ei kadunud ära mitte selle pärast, et nad olid mõttetud, vaid nad ei suutnud tagada piisavat löögijõudu koos kaitsega.

[Wots]

Kui lahkama hakata siis jõuamegi sinna maale , et miiniväljal on tank sama abitu kui uued kobedamad(mitte BMP seeria) IFVd. Eelis puudub.

Ma ei tahagi väita, et tank praegusel kujul on mõtetu vaid IFV tüüpi masinad pakuks suures pildis more bang for buck . Tehnika arengu asjaoludel pidi vanasti tegema konkreetse otstarbega sõjamasinaid sest gabariidid ja mass oleks lõhki läinud muidu.