Eks igal asjal ongi mitu aspekti. Mul tütar käis kah vahepeal neid poodides esitlusi tegemas ja seejärel üritati mingist telekomist värvata selliseks kaubanduskeskuses sisenejate ja väljujate tüütajaks. Ja eks ma siis ikka kuulsin kah millistel tingimustel ja mida neile tasuks pakutakse ja milline see töö sealt poolt vaadates kah on. Ei midagi lillelist. Ütlesin, et kogemusi küll saad. Karastust edasises elus hakkama saamiseks saad. Aga. Soovitasin sellisest tööst hoiduda... Ja olen õppinud elu jooksul ka neist nööbist haarajaist vaikselt mööda saama. No ms-sa-teed, ei viitsi ju nendega igast tühjast ja tähjast lobiseda. Viimasel ajal on kenasti õnnestunud. Aga noh, kui jälle uus noor portsion kaardiväge on ikka rahvast häirima palgatud, siis tuleb neid rinnaga peale pressijaid ikka kah ette, kes viisakast keeldumisest ei hooli. No ja siis tulebki olukord, kus ütled sellisele ninatargale, a´la et
"Vaata sa näed, mul on käed poekotte täis ja pean autoni jõudma nii, et midagi maha ei kukuks. Kas sa tõesti arvad, et ma tahan sinuga siin praegu niimoodi seistes pensionist/tele2-st/Go3-st/vmt rääkida?". Teine teema on see, et tegelikult nad tihti isegi ei tea asja mida nad müüvad sulle, neil on lihtsalt oluline oma tunnid täis teha ja ohvrid ja/või nendega tehtud lepingud palkajale üle anda. No olid siin mul oma noortel nende uusehitusobjektil levi-side-probleemid. Kui hakkasin ülevaate saamiseks sellega tegelema, siis samamoodi võtsingi mõnel sellisel, kellest loota midagigi oleks võinud, ja kes teed takistama pressis, siis nööbist kinni ja hakkasin konkreetseid küsimusi (tehnilisi) esitama. No ei tulnud ei vastuseid (mida pärastpoole kogenumaks saades ma ka ei ootanudki tegelikult enam), ega mitte ka hilisemat ühendusevõttu kelleltki teadjamalt. Olgugi, et lubati teema edasi anda ja isegi telefoni number pandi kuhugile kirja. Oi, meil on hoopis üks uus hea muu leping, mida me siin praegu reklaamime inimestele. Sa sõlmi leping, võta kohustus, aga ülejäänud on kök-mök. Sest tegelikult on sellel kutil jumala-savi, millist lepingut ta sulle pähe tõmbab, ta lihtsalt ongi praegu
müügimehe-elukoolitusel-nööbist-kinni-võtmise-praktikumis. Täpselt samasugune on/oli värk ka nende telefonimüügisüsteemidega. Neil on/oli jumala-savi kas müüa sulle meenemünti, niigi kõhnale inimesele kõhnumistablette või värvata sind mingisse raamatuklubisse või teejoojate või kaanisõprade klubisse. Oluline on sulle tellimus ära vormistada niimoodi, et sul soovimatud jätkutellimused(kaubaarved) ja soovimatud kaubad kah kenasti takistamatult pähe jooksma hakkaksid. Oluline on süsteem käivitada ja siis raha kasseerima hakata inimestelt, kes konksu on jäänud. Kui süsteem on loodud, siis on suhtsavi misasja sa selle süsteemi sees inimestele pähe tõmbad, oluline on süsteem ja olulised on sellise kliendi andmed kes on kergelt lohku tõmmatavad ja/või juba lohku tõmmatud. Ühe sellise konksujäänu palvel olen kunagi selle süsteemiga ka võidelnud ja nad ära murdnud ja kaelalt maha saanud.
Ja et asi lõbusam oleks, siis ega ma olen ise kah samasugust pulli teinud. Näiteks ammu-ammu telekapoes vedasin oma müüjatega kihla, et valin ise järgmise sissetulija ja tõmban talle vitriinist ühe teleka hõlma alla ära. Ja võitsin. Me tegime ikka erinevaid selliseid situatsiooni- ja kihlvedude-mänge omavahel. Muidugi on selline suhtlemispraktikum edasises elus palju aidanud. Kui vaja siis räägin ja seisan iseenda eest, ja ei hakka kohe kokutama kui mõni selline värske veenmisguru üritab verbaalselt tanki lüüa. Ja ei maksa omale illusioone luua, kui jutt läheb selle peale mida meist (klientidest) arvatakse seal teisel pool letti.
*Klient on kuningas, aga on ainult üks samm kuningast narrini.
*Tahad kuningas olla, pead oskama ka kuninga vääriliselt käituda
*Sa oled mitte
klient, vaid
ohver.
Mingihetk möödunud kriisi ajal ca 2009-2010 "õnnestus" mul sattuda Peep Vainu jee-jee-koolitustele ärarääkijate pundi ohvriks või kihlveo-objektiks vmt. Neil oli kindel plaan mind maha jooksta ja mingile üritusele saada, mina aga omakorda punnisin vastu ja minu eesmärk oli mitte neile konksu jääda. Meil oli juba nagu selline sportlik hasart mõlemalt poolt. Ükshetk ütlesin, et okei ma siis tulen, aga ma tulen kah koolitajaks mitte hullutatavaks, et palju maksate, et ma ju juba siin sinuga eksami ju läbinud juba. Ütles, et ei, vaja on, et sa maksaks ja kuulama tuleks, jutlustajaid meil omalgi.
Lõpuks läksime sõbralikult lahku, ei saanud ta mind maksma.
Ja et te ei arvaks, et igas poes müüja/klienditeenindaja aitab teid teile vajaliku või sobiliku asjani, siis kaks näidet nii varasemast, kui ka suht hiljutisestki veel: näiteks mõnes tehnikapoes on süsteem, kus müüjad saavad/said palka kas juurdehindluse pealt või oli see soovitamine sõltuvuses sellest, mida tööandja parasjagu käskis. Sa võisid enda arvates ükskõik kui head kaupa müüki pakkuda, aga see ei müünud, sest müüjad arvestasid täpselt kelle ja milise kauba ühiku müügist nad kõige rohkem teenivad. Kas see kaup ostjale sobib, vat see on juba pärast ostja teema. Teine variant on aastate tagusest isiklikust kogemusest: no oli nagu ikka jõuludel jube möll, ja inimestel poes oli niigi kõigil näha, et tehnika eriküsimuste alal tuleb selle mehe (minu) käest nõu küsida üritada. Ja siis ühel hetkel müüjad suunasidki ühed väärikad daamid minu juurde- et mida võtta Phillips või Hitachi või Sharp vmt (olemuselt olid tehniliselt suht samaväärsed ja suht samas hinnaklassis), et ikka kõige vingemat ja ikka spetsialisti soovitatut neist tahaks. Ja siis heites kiire pilgu seljataha lattu taipasin: Sharp on kõige taga, teda nii lihtsalt kätte veel ei saa, Phillips on torni otsas viies, suht sitt teda sealt alla hakata lappama praegu, aga Hitachi on kenasti haaratav. Pöörasin ringi, tegin tähtsa näo pähe, ja ütlesin: "Ma soovitan teile Hitachit". Ja läksidki need väärikad prouad minema Hitachiga.
Aga muidu- kuulsin, et kuskil maal olevat selline kord, et kaubakeskuses vmt kliendihullutamise kohas on põrandale piki koridori tõmmatud joon, millest müügi-inimene müügitööd tehes üle ei tohi tulla kliente takistama. Kõnetada inimesi võib, aga üle joone tulla ei tohi. Kui inimene tahab, läheb ise sinna laua juurde, aga kui ei taha, siis saab takistamatult lahkuda ja ei pea kotid käes mingi tee peal risti seisva tüübiga jorisema hakkama.
P.S. Ega sama olukord on ju ka hotellis administraatoritel. Täpselt sama "eluülikool".Tütar just mul oli ja nüüd hiljuti lõpetas selle tööga. Üldreegel: mida tõeliselt rikkam ja väärikam on inimene, seda tagasihoidlikum ja inimlikum ta
kõigi teenindajatega on. Aga mida tühisem, ehk siis isehakanud rikkur, või "pseudoärimees" või "muiduprimadonna" või "elustiili-fraier-fassaadiinimene", siis seda ülbem, üleolevam, alandavam, sõimav-räuskav jne selline isik teiste suhtes on.
) müünud igasugust nodi mida pole tarvis või sõlminud kestvuslepinguid. 
