Kas Eesti sõjaväest polegi siis miskit mäletada...

[Abramis]

Seda teemat lugedes jääb mulje, justkui Eesti vabariigi sõjaväest polegi jäänud mingeid mälestusi, kuigi viimane saab varsti juba täiskasvanu ealiseks. Oleks kurb, kui lapsepõlvest polegi miskit meeles või mäletada.



...või käivad seal need, kes ei oskagi kirjutada...

...või on see aine veel laagerdamise seisundis

Mina näiteks ei tahaks punaarmees käimisest midagi meenutada ja mulle ei tule sealt ka mitte midagi meenutamisväärset meelde.

Üks Sinimägedest elusana ja ja kriimustusteta tagasi tulnud eesti sõjamees vastas seal hiljuti toimunud kokkutuleku kutse peale, et ta ei lähe, sest Sinimäed ajavat teda siiamaani oksele...

[Luciano]

No tegelikult on kindlasti mälestusi aga esiteks nende pajatamine kaotab anonüümsuse ja need on kontrollitavad Pada ajada ei õnnestu. Olen ise ka siit paar lugu leidnud mis meie väeosas toimusid - sedakorda rääkis kõneleja tõtt. Aga liialdamisega jääd kohe vahele

[Arnold]

No loodetavasti ei aja EK meenutamine meie nooremaid vendi oksele?
Ma nagu nõukogude kroonust rääkides omast arust ei liialda, sest teema on niigi värvikas. Aga iga inimene ei taha muidugi rääkida kõige jälgimatest asjadest, seega ka teema "koledad kogemused" suhteliselt kõhna osalusega.

[Luciano]

No ja teine asi on loomulikult nõukogude armees käinute kangelaslik oreool! "Mis sa nagamann tead ja räägid, vaata kuidas meie seal vene armees pidime ....". Oh kui palju ma olen sellist hoiakut kuulnud kui naiivselt vanemate meeste seltskonnas tahtsin vahetult peale sõjaväge oma muljeid jagada. Eks siiamaani selline noorema venna tunne

[Arnold]

Ära põe! Venelastel oli üks film, kus isa kõikseaeg rääkis oma palitust, et kui hea see on ja et poiss peaks seda edasi kandma jne. Impotentsusele lähenevate vanameeste enesekehtestamine, kuhu Sa ka ise endalegi üllatuseks üsna kiiresti jõuad. Sinu enda teha, kuidas siis käitud ja oled

[linnavurle]

Eks vene kroonus käinud meestel tekib paratamatult üleolekutunne, sest olegem ausad, nõukogude armee ja Eesti kaitsevägi on ikka väga erinevad asjad. Alates teenistusaja pikkusest ja lõpetades kasvõi aluspesuga. Loomulikult ei võta mees, kes on 2-3 aastat teeninud võõrkeelses keskonnas, EKV sõduri nurisemist tõsiselt - NA-s lõppes 6 kuu teenistuse järel alles õppeaaeg, eesti sõdur hakkab selleks ajaks juba demblile mõtlema. Vene sõjaväest ei käinud paljud 2 aasta jooksul kordagi kodus, said vo ainult paar-kolm korda linnaloa; eesti sõduritel on pea kõik nädalavahetused vabad jne.
Ma ei taha siinkohal nuriseda ega mingeid etteheiteid teha, ajad on lihtsalt teised. Kirjutasin oma postituse vaid selleks, et noormatele meestele öelda: me vanad peerud pole kibestunud, nooremate väike nöök, ka aastaid pärast teenistust, käib ikka asja juurde

[Luciano]

Ega ma ise põegi aga arvan, et see on põhjuseks miks keegi koduarmee kogemust ei jaga. Eks neid värvikaid lugusi ole palju iseenesest aga paraku ei saa Eestis rääkida N väeosast ja N kindralist vaid nigu kedagi kirjeldad on kohe sada matsi jaol, et kas see on see veebel ja kas selles väeosas ja kas ta on ikka elus ja meie ajal oli nii ja naa. Ja kohe jääd vahele kui nats värvi juurde paned. Aga kes siis sõjajuttu ilma liialdusteta räägib?

No just seda ma silmas pidasingi - ei saa võrrelda jne. nagu eelkõneleja räägib. Ja mis sooja pesu puudutab siis pole ma midagi nii jõledat ja kasutu oma elus kogenud kui eesti armee algusaastate valged kalsoonid. Igal ajal ja armeel on omad plussid ja miinused.

[Tarmo Männard]

Noh......kas tuleb siis mõni meenutustväärt lugu kah we?

Mu hea sõber, kes praegu töötab nukufilmis ja on alati olnud kunstilembeline noormees, saatis kord sõjaväest isetehtud kollaazhi.
Kunst koosnes piiriületuse fikseerimise blanketist, Kaljo Kiisa valimisreklaamist ja isetehtud joonistusest.
Õnnetuseks saatis selle valel aadressil ja kiri läks väeosasse tagasi.
Ja siis hakkas karusell keerlema.
Seda kvalifitseeriti valimispropagandana ja teda ähvardas vaat, et kinniminek.
Asi anti uurida kaitsepolitseile.
Ja alles seal hakkas siis asi sumbuma.
Põhjendusega, umbes et "mehed-mehed, meil jooksevad mõrtsukad vabalt ringi ja te ajate siin niukest paska. Mis kuradi valimispropaganda see niuke on!"


Üks sõber valvas Narva jõe raudteesilda. Tukkund mõnusasti vahiputkas, kui äkki tõmmati uks lahti. Öötaeva taustal oli näha, et seal sesis automaadiga vene sõdur!
Eesti territooriumil.
Sõda lahti!
Enne, kui Tanel jõudis ukseaugu poole valangu tinaube saata, kõlas seatpoolt küsimus:

"Ei, ogonku ne naidjotsa?"

Aga need lood pole juhtunud otse minuga.

[Arnold]

See viimane - vennas piirivalves hallidel aegadel pidi ka konvoeerima vene piirivalve ajateenijaid, kes teed tahtsid Tee - kuum jook, tehtud vastava taime kuivatatud lehtedest keeva vee tõmmises
Aga jah, kui oleks kuu kommentaari preemia, siis oleksid nominentide hulgas

[Tux]

Ja kohe jääd vahele kui nats värvi juurde paned. Aga kes siis sõjajuttu ilma liialdusteta räägib?

Pean sulle täiesti puhta südametunnistusega ütlema, et näiteks mina pole küll midagi värvi lisamiseks juurde pannud. Vastupidi, hiljaaegu võttis minu mälestusi lugenud minu vana NA aegne kamraad minuga ühendust ja saatis mulle mõningaid fakte lisaks, mis mul olid juba meelest läinud!

[Luciano]

Ja eks teine lugu selles ka, et mahlasemad lood ikka kipuvad endas sisaldama ebaseaduslikkust või "pahandusi" ja kes neid siis ikka kehtiva seadustiku ja riigikorra ajal rääkima hakkab.

[Arnold]

Ja eks teine lugu selles ka, et mahlasemad lood ikka kipuvad endas sisaldama ebaseaduslikkust või "pahandusi" ja kes neid siis ikka kehtiva seadustiku ja riigikorra ajal rääkima hakkab.

Tapmine aegub kümne aastaga, mina sain oma liiklusõnnetuse eest, kus jalakäija rikkus kõiki reegleid, oma kolm aastat disbatti kätte. Meil ei ole midagi enam karta, kui google-i kaardi jooksma saan, siis hakkan omakülastatud vene eriti salajasi tuumaobjekte teile kõigile näitama

[bambino]

mina olen oma aja teeninud Eesti Kaitseväes ühes väga arvestatavas kohas, kus juhtus nii mõndagi. Tihtipeale on teiste mälestusi lugedes tahtmine ka ise sõna sekka öelda. Siiski ei saa seda teha, kuna suhtleme toonaste rühmakaaslastega siiamaani aktiivset oma ülematega ja ei pea õigeks suhteliselt väikeses väeosas toimunut laiemalt kirjeldada. Eks suuremates väeosades oli suurem anonüümsus ja kui side toimunuga puudub, võib julgelt kõik laiali laotada.
Tahan öelda, et kindlasti ei ole EKV-s toimuv eriti võrreldav Nõukogude armeega, suurusjärgud on lihtsalt nii erinevad. Samas annab oma iseseisva riigi kaitseväes teenimine asjale teise palju isiklikuma dimensiooni.
Juhtumistest Eesti Kaitseväes saab lugeda siit: http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=40813

[ostius]

Eks ole juba kirjutatud ka. Ning mis kõige toredam: jooksvalt. Siis pole seda hirmu, et midagi mälust kustuks või aju hiljem juurde genereeriks
http://www.hot.ee/ostius/
Mis aga puutub hirmu, et Eesti on nii väike, kõik kõiki tunnevad, asi pannakse suure kella külge... Tõsi ta on. Tõde on küll kuskil olemas, kuid see pole laiatarbakaup.

[Lemet]

Üks põhjus on juhtumuste arvu erinevuses ka see.et kui vene kroonus käisid praktiliselt kõik kutseealised,maha arvata tudengid,st ka selline manipuleerivam-"rikutum" seltslkond,kellega ikka lausa kipub juhtuma,siis tänapäeval satuvad KV-sse vaid osa kutseealisi,ja kuuesaja inimesega juhtub puht aritmeetiliselt kümme korda vähem kui kuue tuhandega.(numbrid on puht meelevaldsed)Ja veel,tsitaat Hr Dessantnikult Auto 24-st:

"Lugedes võrdlusena lugusid ja legende nii vene kroonust kui Eesti Kaitseväest jääb mulje, et vaat kus meil omal ajal sai alles punaväes nalja, aga meie oma iseseismisaegsed kroonulood tunduvad igavad ja vaimuvaesed.
Ilmselt pole asi mitte selles, et vene vägi oleks meile vaid naerukrampe tekitanud, vaid selles, et ilma tegelikke jõledusi naljaks pööramata oleks kaks kuni kolm aastat totaalset nüridust ajud pudruks keeranud. Praeguse 8-kuuse teenistuse aeg on sedavõrd lühike, et aju kaitsemehhanism lihtsalt ei käivitu ja nali jääb naljaks ning nüridus nüriduseks"