25. märtsil võttis ka ÜRO julgeolekunõukogu ühehäälselt vastu resolutsiooni Gaza sektoris relvarahu kehtestamise kohta. Selle organi 15 liikmest 14 toetas dokumenti, USA jättis hääletamata. Resolutsiooni koostasid kümme julgeolekunõukogu mittealalist liiget: Alžeeria, Guyana, Korea vabariik, Malta, Mosambiik, Sloveenia, Sierra Leone, Šveits, Ecuador ja Jaapan. Varem on USA sarnase resolutsiooni mitu korda blokeerinud. Läbirääkimised ja dokumendi teksti üle kokkulepete sõlmimine kestsid kuuldavasti viimase hetkeni. USA suursaadik ÜRO juures Linda Thomas-Greenfield rõhutas, et Ameerika pool ei nõustu resolutsiooni kõigi aspektidega, eriti sellega, et teised nõukogu liikmed ei mõista hukka Hamasi tegevust. USA seisukoht ei meeldinud Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahule. Tema administratsiooni ametnikud teatasid, et kõrgetasemeline Iisraeli delegatsiooni visiit USA-sse jääb ära. Plaanis oli arutada sõjalisi operatsioone Gaza lõunaosas Rafahi linnas. Iisrael on pikalt valmistunud Rafahi operatsiooniks, kuid pole seda seni alustanud.
Valge Maja on sellest „hämmeldunud“ ja „pettunud“, teatas Valge Maja riikliku julgeoleku kommunikatsiooninõunik John Kirby. Samal päeval, 25. märtsil tegi Iisraeli kaitseminister Yoav Gallant ametliku visiidi Washingtoni, kus kohtus USA riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivani ja USA välisministri Antony Blinkeniga. Enne Blinkeni ja Yoavi kohtumist kordas välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller administratsiooni seisukohta, et Rafahisse tungida oleks viga. Varem kirjutas The Washington Post, et Iisraeli-meelse positsiooni poolest tuntud USA president Biden eemaldub üha rohkem Iisraeli peaministrist Benjamin Netanyahust ning tema nõunikud kutsuvad teda üles Iisraeli tegevust Gaza sektoris avalikult hukka mõistma.
David Sharp kirjutas:USA ja Iisraeli suhted on ühest küljest lähedased, aga samal ajal ka pingelised. Iisraelil on suuri erimeelsusi nendega, kes määravad USA presidendi administratsioonis Lähis-Ida poliitikat. Nende inimeste vaated Iisraelile ja Lähis-Ida asjadele sarnanevad Obama administratsiooni aegsetega. Praegune presidendiadministratsioon on valimiste lähenedes huvitatud sellest, et Gazas lõpetataks vaenutegevus nii kiiresti kui võimalik, või vähemalt sellest, et sõjategevus oleks võimalikult väheintensiivne. Bideni lähikonnas usutakse, et see häirib nende valimiskampaaniat. Bidenit survestavad tugevasti ka Demokraatliku Partei vasakpoolse tiiva liikmed ja islamimaad, sh Araabia riigid.
Ei saa öelda, et USA survestaks otseselt Iisraeli Gaza sektoris sõjategevust lõpetama, küll avaldab USA praegu survet, et Iisraeli armee ei alustaks operatsiooni viimast faasi ehk ei hakkaks Rafahi linna vallutama. Rafah on Gaza sektoris viimane paik, kus Hamas on säilinud kui organiseeritud ühendus. Ameeriklased tahavad ka, et sõlmitaks kokkulepe pantvangide vabastamiseks, aga nad ei lähtu mitte humanistlikest kaalutlustest, vaid sellest, et selle leppe tingimustes oleks ka küllaltki pikk vaherahu, mis kestaks vähemalt poolteist kuud. See oleks kõigest vaherahu esimene etapp ega tooks kaasa kõikide pantvangide vabastamist, sest selle eest tahab Hamas saada palju rohkem. Ameeriklased tahavad oma presidendivalimiste ajaks rahu saavutada ja loodavad, et kui sõlmitakse pikem relvarahu, siis pärast selle lõppu ei jätka Iisrael enam Gaza sektoris sõjategevust.
Sellega, et USA ei vetostanud ÜRO julgeolekunõukogus Iisraeli-vastast resolutsiooni, näitas Bideni administratsioon, et nad on valmis survet Iisraelile tugevdama. Põhimõtteliselt on Iisraeli armee Gaza sektoris viimastel kuudel lihtsalt paigal tammunud. Iisraeli armee pole otsustanud alustada operatsiooni viimast faasi ehk rünnakut Rafahi linnale, ehkki peaminister Benjamin Netanyahu on mitu korda teatanud, et Iisrael ründab Rafahit hoolimata sellest, kas USA annab selleks loa. Ilmselt lõpuks Iisrael siiski läheb rünnakule, sest sõjaliselt on see vajalik samm ning Iisraeli ühiskonnas valitseb konsensus, et seda tuleb teha. Muu hulgas toetavad seda mõtet ka need, kellele muidu Netanyahu ei meeldi.
USA praegune administratsioon tahab, et sõjategevus lõpetataks ja moodustataks Palestiina riik. Selleks kasutavad nad piitsa ja prääniku poliitikat. Piitsaks on praegune surve, aga oluline on ära märkida ka präänik, mida nad kasutavad. Selleks proovivad nad formaalselt normaliseerida Iisraeli ja Saudi Araabia vahelisi suhteid. Kuluaarides on need suhted juba praegu tihedad, aga formaalsel tasandil neid pole. USA tahab, et Iisrael vahetaks oma julgeolekuküsimused ja Hamasi hävitamise piltlikult öeldes Saudi Araabia saatkonna vastu. Iisraeli ja Saudi Araabia suhete normaliseerumine oleks Bideni administratsioonile väga suur võit, eriti olukorras, kus Joe Biden oma tagasivalimise nimel võitleb. Selle toetuseks on meedias algatatud kampaania, mille järgi Iisraeli ja Saudi Araabia suhete normaliseerimine on ülioluline ning see aitaks tekitada Lähis-Idas koalitsiooni, mille abil Iraani ambitsioone taltsutada. Samas on Iisraeli ja Saudi Araabia vahel niigi korralik koostöö ja pole selge, kuidas aitaks suhete normaliseerimine lahendada neid Iisraeli julgeolekuprobleeme, millega praegu silmitsi seisame.
https://forte.delfi.ee/artikkel/1202815 ... liitlasest