Kliimamuutustest

[Peeeter]

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... ehed-mitte

Aktivistid kasutavad üha äärmuslikumaid meetodeid, sest tavalised protestid ja marsid ei näi toimivat – neid on korraldatud viis aastat järjest. Elame ajal, kus teadlased hoiatavad, et oleme kriisi äärel, kust tagasipöördumine on võimatu. Selles valguses on arusaadav, miks noored on valmis oma õpinguid ja eneseteostust ohverdama kliimamuutustega võitlemise nimel.

Huvitava asjaoluna tuleb välja tuua ka eristav suhtumine aktivismi. Kui noored streigivad oma tuleviku nimel, kasutades äärmuslikke meetodeid, on see taunitav ja tekitab ühiskonnas viha. Kui põllumehed streigivad Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika vastu ning oma töötingimuste parandamiseks, kasutades samuti äärmuslikke meetodeid, siis on tegemist lühiajalise ebamugavusega, mis tuleb lihtsalt välja kannatada. Olin just eelmisel nädalal Brüsselis ja toon mõned näited põllumeeste põhjustatud ebamugavustest – rehvide põletamine, munade loopimine tänavatel ning metroojaama süütamine.

Noored kliimaaktivistid võiksid esmalt siiski kooli ära lõpetada, loosungite ja Da Vinci maalide rikkumisega minusugust vana kändu ümber ei veena. Numbritega on seda siiski võimalik teha aga seda kunsti ökoterroristid ei tiku valdama.

Kuidas siis nende teadlaste aastatepikkuste hüüete ja argumenteeritud jutustamistega on? Nemad justkui numbreid valdavad. Ei tundu ka nagu kuidagi mõjuvat

[Some]

Neid ma kuulaks. Aga, et näiteks automaks vähendaks oluliselt Eesti CO2 paiskamist - ei usu. Muidu täna käisin Teslaga proovisõitu tegemas ja kaalun vahetust. Kas läheb kliimasõbraliku teona arvesse?

[maksipoiss]

Rooma Klubilt täitsa mõistlikud seisukohad selle kliimavärgi asjus https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12028 ... uste-vastu

[Kriku]

Ilmselt pole fossiilkütuste kasutamisest kohalikus energeetikas vähemalt keskpikas ajaraamis võimalik loobuda. Energiatarve suureneb kiiremini kui taastuvenergeetika tootlikkus. Põlevkivi jääb veel tükiks ajaks ainsaks usaldusväärseks energiaallikaks Eesti kontekstis.

[maksipoiss]

No paneme siis kõik juba
ERK tõdeb:
1. Eesmärk määratleda seaduse tasemel Eestile sobivaimad viisid nii globaalsete kui riiklike kliimaeesmärkide poole liikumisel on adekvaatne, sest vajadus võimalikult selgepiirilise tulevikuvaate ja stabiilse õigus- ja ärikeskkonna järele on ülivajalik. Vältimatu on seejuures arvestada globaalsete trendidega.

2. Tuleb silmas pidada, et kliima mudelid ei anna täiesti usaldusväärseid teadmisi tuleviku kohta. Toetumine Maailma Majandusfoorumi globaalsete riskide raportile on põhjendatud.

3. Eesmärgid vajavad põhimõtete selgemat määratlemist. Ei ole mõttekas võidelda kliimamuutuste vastu. Isegi eesmärk püüda hoida kliimat, nagu see praegu on, pole kohane, sest looduslikud kliimamuutused toimuvad nagunii. Mõttekas on taandada Eesti osa kliima antropogeensete muutuste põhjustamises miinimumini, määratledes selle miinimumi mõistliku taseme ja selle saavutamise sotsiaalselt ja majanduslikult põhjendatud tempo.

4. Eestil tuleb esmajoones keskenduda vajalikule ja jõukohasele – kliima muutustega kohanemisele.

5. Majanduskasv ja kliimaeesmärgid on olemuslikult vastuolus. Paratamatult tuleb leida kompromiss. Eesti majandusarengu pärssimine ei mõjuta Maa kliimat, kuid võib ohustada siinsete elanike heaolu.

6. On positiivne, et püüeldakse mõistlikkuse poole asetades esikohale Eesti spetsiifilised huvid. Rohepöörde raames tuleb pidevalt analüüsida, kas suured ettevõtmised on õigustatud, kui eeldatav kasu on väike, aga risk kaotada on suur. Hoiduda tuleb loodetavatest investeeringutest, mille efekt pole kindel, tulu on loodetav kauges tulevikus või on need liiga kallid.

7. Ilmselt pole fossiilkütuste kasutamisest kohalikus energeetikas vähemalt keskpikas ajaraamis võimalik loobuda. Energiatarve suureneb kiiremini kui taastuvenergeetika tootlikkus. Põlevkivi jääb veel tükiks ajaks ainsaks usaldusväärseks energiaallikaks Eesti kontekstis. Siit tuleneb vajadus ära lõigata CO2 maksuga spekuleerimine ja vähendada turu toimimise takistamist.

8. Jätkuvalt on konkurentsivõimes suur potentsiaal põllu- ja metsamajandusel. Neis valdkondades on olemas taastuv ressurss, traditsioonid, teadmine, oskused ja tehnoloogilised vahendid. Seejuures vajab erilist tähelepanu põllumajandus, kus praeguse teadmise alusel on prognoositav pigem Kasvuhoonegaaside emissioonide vältimatu suurenemine – seda kogu Euroopa Liidus, mitte ainult Eestis. Metsamajandus on majandusharu, mis suudab CO2 talletades vähemalt osaliselt kompenseerida põllumajanduse emissioone.

9. Metsa-, puidu- ja mööblitööstus kui Eesti suurim eksportiv tööstussektor tuleb kindlustada kohaliku toormega, arvestades seejuures teadusel põhinevate ökoloogiliste piirangutega.

10. On rida sektoreid (transport, jäätmed, hooned jt) kus aastaks 2030 püstitatud eesmärk pole ilmselt reaalne.

11. Kliimaseaduse viimistlemisse ja Kliimanõukogu koosseisus on vaja suurendada tööstuse esindatust. Kliimaeesmärke saab täita ainult toetudes ettevõtlusele, esmajoones ekspordivõimelisele tööstusele, sest vastasel korral pole võimalik kliimaeesmärkide suunas kulgemiseks vajalikke kulutusi katta. Ainult eesmärkide püstitamisest ei piisa. Riigi roll ja kohustused ettevõtluse suunamisel ja ettevõtete toetamisel uutele ärimudelitele ja tehnoloogiatele üleminekul, tugevdades seejuures konkurentsivõimet, tuleb selgelt määratleda. Tuleb silmas pidada, et ettevõtetel lasub ka suur sotsiaalne vastutus. Ettevõtete huvi ja initsiatiiv suurema lisandväärtuse, uute tehnoloogiate, ärimudelite uuendamise, uute lahenduste rakendamise järele on selgelt kasvamas. Riik ei tohi siin takistuseks olla.

12. Hoiduda tuleb tööstusele lisapiirangute seadmisest. Tuleb analüüsida täna kehtivaid bürokraatlikke nõudmisi ja tühistada põhjendamatud.

Järeldused:
1. Ainuvõimalik tundub Kliimaseadus kujundada raamseadusena, mille alusel viia kliimaeesmärkidega vastavusse valdkondlikud seadused jt regulatsioonid.

2. Kliimaseaduse peamine suunitlus peab olema kliimamuutustega kohanemine. Seda kõigis sektorites.

3. Majanduses tuleb püstitada Eesti huvide ja võimalustega kooskõlalised eesmärgid, mis on Eestile jõukohased Euroopa Liidu ja globaalseid trende arvestades, keskendudes parimatele võimalustele üleilmses konkurentsivõimes. Ökoloogiliste piirangute raames tuleb loodusvarade kasutamist jätkata toormena kohalikule tööstusele. Ideaaleesmärk olgu üleminek null-netoemissioonidega tehnoloogiatele.

4. Kõik, mis ette võetakse, peab olema esmajoones Eestile kasuks. Rutata tuleb aeglaselt, sobitudes globaalsesse üldpilti, kuid pidades silmas, et seda pilti ei suuda Eesti mõjutada. Me oleme põhjamaa. Eesti on kolmas riik maailmas lõunapiiri põhjapoolsuse arvestuses ja see on argument, mis õigustab vajalikke kõrvalekaldeid Euroopa Liidu üldistest nõuetest.

5. Seaduse ettevalmistuses tuleb võtta arvesse kliimameetmete sotsiaalseid mõjusid. Ühiskond tuleb hoida tõeselt informeerituna ja mitte lubada domineerida valeinfol.

Teiste hulgas on 2017 analüüsinud ja näidanud praktilisi võimalusi kliimamuutustega kohanemiseks Eestis ERK liige Kaupo Vipp oma raamatus „Lokaalravitsus“. ERK seisukoht asetada kliimamuutuste kontekstis esiplaanile lokaalne kohanemine pärineb sümpoosionilt jaanuaris 2020 näiteks professor Ülo Manderi ettekandes.

On piisavalt autoriteetseid teadlasi, kes hoiatavad, et kliimamuutuste globaalne mõju võib ähvardada inimühiskonda üleilmselt raputavate eksistentsiaalsete mõjudega. Eestile siin lähidekaadil ERK otsest ohtu veel ei tähelda. Pikaaegsel planeerimisel tuleks sedalaadi ohtude reaalsust siiski kaaluda.

Tähtis on solidaarsus igal tasandil. Globaalne: kui suured saastajad midagi otsustavat ette ei võta, ei pea ka Eesti kiirustama. Lokaalne: kliimamuutustega kohanemine ei tohi toimuda mingi ühiskonna grupi arvel.

Vaja on üle vaadata ka juba töös olevad projektid. Näiteks pole mõtet mahutada tohutult ressursse Rail Balticu rajamisse, kui 55% maanteetranspordi koguheitmest pärineb Tallinnast ja Harjumaalt. Rail Baltic seda ei kompenseeriks ja nii jääb selle mõju KGH emissiooni vähendamisse marginaalseks.

[TALUPOEG TALUJA]

Kuigi ma asjast suurt ei jaga, aga pisikese mõttekese tahaks ka välja öelda. Nimelt ei tohiks ära unustada taaskasutamist. Mingi aeg seda kõvasti propageeriti aga pidevalt nägin vastuolusid tegelikkusega. Ja seda praegugi. Asjade taaskasutamisega saab säästa keskkonda ja ehk ka meie kliimakest. Mainin ära ka kohe tehnika ja autod. Nagu oleme juba igalt poolt kuulnud siis tahetakse ikka pika malakaga virutada meile matsakas vastu kukalt....- automaks. Ma ei hakka siin sellest rääkima pikemalt, kõik vast nagunii jagavad matsu.

Minu arvamus on selline, et riik ei peaks käituma hundina kelle rinda katab madrusesärk mis on sõelapõhi! Pihta tuleks hakata väikestest asjadest mida annaks suurema vaevata ümber korraldada. Ja kui midagi räägitakse või lubatakse, siis tuleks ka seda teha, mitte rääkida sellest. Et ei oleks nii, et (näiteks taaskasutusest) lähen prügimäele oma sodi viima ja nähes klaasihunnikus omale vajaminevaid kolmeliitriseid klaaspurke öeldakse mulle, et siit ei tohi midagi võtta. Teine tore näide oli aegunud arstirohtude äraandmisest. Igal pool pasundati, et tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, tegelikkuses hakati mind aga jooksutama alates apteegist kuni vallavalitsuseni. Tuli teha hulga telefonikõnesid, sõite ja jäätmejaamast saadeti ka minema. Lõpuks oli juba selline tüdimus peal, et viskan täie auruga need prügisse. Selline inimeste solgutamine tuleks ära lõpetada! See on mõtetu ressursi ja aja raiskamine kui mõeldakse välja mingi "hea idee", kuid pole välja mõeldud võimalusi nende heade ideede teostamiseks. Ma arvan seda, et see olekski esimene selline ettepanek riigile minu poolt, et kui peaks keegi midagi head kliima päästmiseks ette võtma siis olgu olla ka võimalused seda reaalselt inimestel täita. Ja solgutamine tuleb lõpetada! Ja keegi võiks ka vastutada, mitte lükata vastutamine kõige väetima ja vaesema kaela!
T.

[Kriku]

Teine tore näide oli aegunud arstirohtude äraandmisest. Igal pool pasundati, et tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, tegelikkuses hakati mind aga jooksutama alates apteegist kuni vallavalitsuseni. Tuli teha hulga telefonikõnesid, sõite ja jäätmejaamast saadeti ka minema. Lõpuks oli juba selline tüdimus peal, et viskan täie auruga need prügisse.

Irdub teemast, aga kui kodus on puudega kõetav pliit või ahi, on kõige õigem need korraliku tulega ahju kütta. Seal laguneb kõik.

[TALUPOEG TALUJA]

No õnneks rohtude asi on lahenenud. See asi juhtus hulga aega tagasi ja asjad on arenenud edasi paremuse poole. Apteegis võetakse kenasti vastu. Kui on olnud mingid ohutumad rohud siis öeldi, et võib prügisse visata.
T.

[Kriku]

Päris huvitav:

Šveitsi keskkonnakaitseühendus KlimaSeniorinnen, kuhu kuulub 2500 keskmiselt 73-aastast naist, ja neli selle liiget väitsid kohtus, et Šveitsi valitsus rikkus nende inimõigusi, sest ei teinud kliimamuutuste ohjeldamiseks piisavalt kiiresti piisavalt palju, seades nõnda ohtu nende tervise kuumalainete ajal. Hagejad väitsid, et valitsus ei ole viimastel aastakümnetel pingutanud eakate naiste kaitseks piisavalt. Šveitsis on viimastel suvedel esinenud kuumalaineid ja uuringud näitavad, et vanemad naised on kuumaga seotud haiguste ees eriti haavatavad.

Euroopa inimõiguste kohtu president Síofra O’Leary ütles, et Šveitsi valitsus on tõesti rikkunud era- ja perekonnaelu puutumatuse õigust, sest ei ole kehtestanud piisavat riigisisest poliitikat kliimamuutuste vastu võitlemiseks, vahendas Reuters. „See hõlmas suutmatust kvantifitseerida riigisiseseid kasvuhoonegaaside heitkoguste piiranguid süsinikdioksiidi eelarve kaudu või muul viisil,“ lausus O’Leary kohtusaalis. Samuti märkis ta, et Šveitsi valitsus ei ole suutnud täita oma varasemaid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärke, sest ei ole võtnud meetmeid, mis tagaksid eesmärkide saavutamise.

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... inimoigusi

[maksipoiss]

Jajah, sealt kohtust tuleb igasugust "huvitavat" , kaks kremli oligarhi ka just päästeti sanktsioonidest.

[ruger]

Edasi seltsimehed rohelisema tuleviku poole. IMHO-EL hävitab enda konkurentsivõime ise.

Euroopa Parlament võttis kolmapäeval vastu värsked meetmed, et tugevdada uute raskeveokite CO2 heite vähendamise eesmärke. Meetmetele andis oma esialgse heakskiidu ka liikmesriikide ministritest koosnev Euroopa Liidu Nõukogu, mis peab need siiski veel ametlikult kinnitama.

Uute meetmete järgi tuleb suurte veoautode ja busside CO2 heidet ajavahemikus 2030–2034 vähendada 45% võrra, 2035–2039 65% võrra ning alates 2040. aastast 90% võrra. 2030. aastaks peavad uued linnaliinibussid olema vähendanud oma heitkogust 90% ja 2035. aastaks peavad need olema täielikult saastevabad. 2030. aastast on heitkoguste vähendamise eesmärgid seatud ka haagistele ja poolhaagistele.

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... le-tommata

[Manurhin]

Huvitav, mis aastaks kõik tankid, soomukid jm. militaartehnika heitmevabaks peab muutuma? Ja üleüldse, püssirohu kasutamine laskemoonas on ka saatanast - iga lasuga eritub hea pahmakas CO2 ja veel üht-teist muudki. Peaks vahest uued suurtükid ehitama selliselt, et rauda laengu ja mürsu vahele käivad katalüsaator ja tahmafilter?

[LupusII]

https://youtu.be/jAT64MxF4Ek
Vaadake ära

[TALUPOEG TALUJA]

Nalja teed? Filtrid ja muu jama hoopis takistavad. Hea helitehnika torusse ja kõik on puhas öko! Ei mingit reostamist. Ja vaenlane kukub juba naerust kõverana pikali. Kõik puhtama kliima nimel!

[ruger]

Suur kliimasoojenemise eest võitlev Facebooki omanik Zuckerberg, annab eeskuju uue 300 miljonit dollarit maksva jahiga. Lisaks liigub tema jahiga koos ka 30 miljonit dollarit maksnud saatelaev, mis veab tema autosid, kopterit(mis võib olla emmas kummas laevas), paate, skuutreid ja muud tehnikat.

Mark Zuckerberg, known for his Climate Change activism, shows off his new $300 million mega yacht.

Zuck's 287-foot mega yacht is powered by four MTU diesel engines and can reach a top speed of 24 knots.

America's elites are laughing right in our faces.

https://twitter.com/kylenabecker/status ... 3035340127
https://twitter.com/ClownWorld_/status/ ... 7602392331

Following in the footsteps of Jeff Bezos, Mark Zuckerberg is said to have bought a $300 million superyacht and a $30 million support vessel in one go.

https://twitter.com/calvye/status/1765325676281024611

The main purpose of a shadow vessel is to carry everything the owner does not wish to have aboard the main vessel. Wingman’s large deck space houses an arsenal of toys, tenders, and equipment, including a 3-seat Triton 330 submersible, a 6.5 m jet rescue tender, a Pascoe SOLAS rescue tender, four Vespa scooters, three Seadoo wave runners, a couple of Seabobs, and a range of diving gear.

https://luxurylaunches.com/transport/04 ... vessel.php