Droonid vs EW

[kummikomm]

Näita tõendeid, et see oli ew masin.

Näita tõendeid, et ew võtab drooni 500 meetriga maha. Ukrainas, rindel, mitte kellegi tagaaias.

Härrad toodavad verbaalset sõnnikut. Mis kangeid tõestusi vaja on? Kui kahe aasta jooksul ollakse elanud justkui kott peas, siis on mõttetu millegi tõestamisele oma kallist aega raisata.
Alatasa räägivad ja kirjutavad otseinfot valdavad allikad, et peamine droonide kulu on EW saagiks langemine. EW mõjub vabalt 500 m ja kaugemalegi. Nähtus puudutab mõlemat poolt. Pidevalt käib vastastikku segajate-droonidega teineteise ülemängimine. Kui teatud sagedused on "kinni" siis moditakse oma droonide side teistele sagedustele, seniks kuniks segajad selle tuvastavad. On kohti, kus ükski droon ei lenda, mõnda aega. On droone, mis on "vastupidavamad" aga vastavalt ka paar suurusjärku kallimad kui tavaline elektroonikapoe droon. Kallist aparaati hoitakse ka hoolikamalt ja igalepoole musta auku ei saadeta. Odavate FPV tapjadroonide segamine on samas väga lihtne. EW vahendeid ei jätku igalepoole ja kogu eetrit segajatega laias vahemikus täis karjuda pole vististi reaalne, esialgu. Probleemiks on, et ka enda droonid siis ei lenda.

[Fucs]

...ja üks väheoluline nüanss ka: Р-340РП “Поле-21” on navisatelliitide spetsiifiline ja segab erinevate GNSS sattide signaale. Droonidega on sellel nii palju pistmist, et mõjutab droone, mis vajavad/kasutavad GNSS positsioneerimist.

Töö on tagatud sektoris, mille laius asimuudis on 125° ja kõrgusel 25°

[Turist 47]

Kirjutan hästi aeglaselt,....

Ehk on, miskis osas, usutav?
https://ukrayina.pl/ukrayina/7,183471,3 ... -1072.html

Välispoliitika uuringute instituudi Euraasia programmi vanemteadur Rob Lee hindas, et Ukraina droonide efektiivsuse on alla 50%.
Kaitsejõudude FPV droonid on valdavalt madala efektiivsusega.
Valdavalt on droonid kehvapoolsed.
Aga, suuresti tänu "kehv" droonidele on orkil soomukid ja tankid otsa saamas.
Ukraina sõjavägi arvestab droonidega üha enam.

OT. kusagil mainiti, et ca. 3-5% odavama otsa droonidest toodavad "ägedaid" videoid , koos effektsete rünnakutega .
Tavakasutus on/olevat pidev vastase luure, enda positsioonidel olukorra jälgimine, max infoga võimalikult pidev/reaalajas toetamine.
Öine ja halva ilma töövõime, "sõnakuulelikkus", muutuv töösagedus, olevat olulised.

[mart2]

Kui droone jagub ka selleks, et rindejoonel üksikuid mehi taga ajada, siis on minu jaoks kasutamine OK ja tulemuslik.
Isegi, kui iga kümnes (10%) odavdroon tabab, on see majanduslikult tasuv ja vastasele vaimselt kurnav.

Puhtalt isiklik kalkulatsioon.

[Benjy]

Ei ole see drooni segamine nii lihtne, 5GHz spektri mahasurumine tahab tohutult võimsust et pikema maa peale mõjuks. Ja juhtimislink võib tänaba käia mitme sageduse peal korraga, resiiverid on odavad ja kontrollerid saavad mitme sisendiga ilusti hakkama.

[Dzinn]

Droonidele saaks müügi suurendamiseks kleepida sildi „lahingus testitud“. See on halb uudis ka Pentagonile, mis vajab tuhandeid töökindlaid droone.
https://www.delfi.ee/artikkel/120284331 ... kolbmatuks

[Rain217]

Terra üksuse droonide osakonna komandör Abdulla räägib paari sõnaga lennuvahenditest: https://www.youtube.com/watch?v=9id9i_B ... l=TERRAOps

Lugu ise kuu aega vana ja kui juba läbi jooksnud siis vabandused.

[harjamaja]

Tervist kõigile.

Mõlemad pooled eksprimenteerivad raadiosidele alternatiivsete lahendusetega. Olgu see drooni mitme km. fiiberoptilise pooli külge pookimine (nagu TOWidel). Lisaks mõlemad pooled mängivad ka igasuguste aerostaatidega (üpris lai spekter ümaraid õhust kergemaid asju), et luua kõrgelt ISR pilt. Loevad nii palju kui saadaval selle kohta, mida Afgis 10 a tagasi leiutati

Võiks ka Eestis eksperimenteeride selliste asajdega. Iga hektar mida me näeme on p'ris kõva eelis.

[Viiskümmend]

Droonisõja ja EW vastutegevuse jõgi asub Hiinas, mõlemad pooled ostavad sealt merekonteineritga odavaid komponente ja panevad neid ise kusagil garaažis kokku. Mõlema poole tapjadroonid ning taktikaline EW tuleb sealt samast, mingit odavat ja head lääne asja polegi selles droonisõjas, ongi need Delfi artikli alaarenenud süsteemid.

[Kapten Trumm]

Tervist kõigile.

Mõlemad pooled eksprimenteerivad raadiosidele alternatiivsete lahendusetega. Olgu see drooni mitme km. fiiberoptilise pooli külge pookimine (nagu TOWidel). Lisaks mõlemad pooled mängivad ka igasuguste aerostaatidega (üpris lai spekter ümaraid õhust kergemaid asju), et luua kõrgelt ISR pilt. Loevad nii palju kui saadaval selle kohta, mida Afgis 10 a tagasi leiutati

Võiks ka Eestis eksperimenteeride selliste asajdega. Iga hektar mida me näeme on p'ris kõva eelis.

Kui me räägime ikka tõsisemast EW kindlusest, siis juhtmest pääsu pole. Umbes nagu 1942. Ericsoni välitelefon vs need high-tech gizmod, mis venelastel on. Sega palju tahad, selleks et juhtme sisse segada, on vaja kolossaalseid võimsusi (nagu tuumaplahvatuse EMP taoline).

Muide sama käib ka UKR meredoonide kohta. Seni on juhtmega rakettide üks probleem olnud selles, et juhe ei kannata vette langemist, mistõttu taolisi rakette ei saa nt rannakaitses kasutada.

[lennumudelist]

Mõlemad pooled eksprimenteerivad raadiosidele alternatiivsete lahendusetega. Olgu see drooni mitme km. fiiberoptilise pooli külge pookimine (nagu TOWidel). Lisaks mõlemad pooled mängivad ka igasuguste aerostaatidega (üpris lai spekter ümaraid õhust kergemaid asju), et luua kõrgelt ISR pilt. Loevad nii palju kui saadaval selle kohta, mida Afgis 10 a tagasi leiutati

Võiks ka Eestis eksperimenteeride selliste asajdega. Iga hektar mida me näeme on p'ris kõva eelis.

Kiidan takka ja võin julgustuseks avaldada, et olen parandamatu mudellennunduse huvilisena juba 1-kilomeetrise (ilma isolatsioonita, bare fiber) kiudkaabli ära tellinud (kulu 28 €), kahesuunalised (bidi, bidirectional) meediakonverterid (optiliselt kaablilt etherneti juhtmele) olen kah leidnud (kulu paistab olevat 10 € / tk) ning võin lisada, et aerostaadi jaoks odavat ning kiiret vesinikku saab sama meetodiga, millega poisikesed pauku teevad (torusiili vesilahus + alumiinium, ükskõik kas hõbepaber või tööstusjäätmed, näiteks treilaastud). Lihtsalt sedasi toodetud vesinik on veeaurust märg (lahus kuumeneb tõsiselt, tasub ette vaadata ja õnnetuse puhuks asju läbi mõelda) ning saadus tuleb piisavalt suure filtriga ära kuivatada, et midagi lendu tõuseks.

Põhjus: fiibri otsas lendav vene ime sundis tõsimeeli mõtlema, et järsku nii saabki midagi teha. Muide, kiudkaabli tore omadus on, et seda võib ka mööda maad vedada. Vaatleja ei pea olema aerostaadi all sihtmärgiks, vaid võib olla kilomeetri(te) kaugusel punkris.

Aerostaadiga mängides peab arvestama, et kuupmeeter tõstab kilogrammi, seega kindlasti peab kõik kaaluma väga vähe. Otse plaadil oleva optilise transsiiveriga mikroarvuteid turul pole. Hetke lihtsaim lahendus näib olevat klapitada kokku Raspberry Pi suur variant ning meediakonverter, millest jõuan tegelikult järgmise kaasfoorumlase lauseni:

Mõlema poole tapjadroonid ning taktikaline EW tuleb sealt samast, mingit odavat ja head lääne asja polegi selles droonisõjas

Jah, väga palju vajalikku saavad mõlemad pooled Hiinast... siiski mõned parandused. Mega Motors ja mitmed head elektrimootorite tootjad on Tšehhis. Lancet lendas Tšehhi mootoritega, vähemalt seni, kuni ukrainlased selle avastasid. Siiski, Mega on kallis ja mahu poolest hiinlastega konkureerida ei suuda.

Maailma parima jõukohase maksumusega silmavärgiga (CSI liides ja entusiastid suudavad lugeda videot 700 kaadrit sekundis) mikroarvuti Raspberry Pi toodetakse UK pinnal. Kui ei toodetaks seal, vaid Hiinas - oleks väga paha. Julgen karta, et sõjas läheks juba praegu palju halvemini. Hiinlaste analoogid (Orange Pi) põevad hetkel alles lastehaigusi läbi, ainult kõige viimastel on kiire kaameraliides. Tõsi küll, hiinlased panid esimesena neuronite simulaatori (abiprotsessor AI rakendusteks) Pi-suuruse arvuti pardale. Mul pole kindlust midagi väita, aga intiutsioon ei luba uskuda, et ise sihtuvad droonid hetkel sellega lendaks. Pakun, et nad lendavad palju labasema deterministliku masinnägemisega, 1970-ndate aastate algoritmidega.

P.S.

Mis puudutab küsimust, et kas on olemas masin, mis suudab 40 kilomeetrit elektroonilise side seadmeid pimedaks ja kurdiks lüüa - kahtlen. Drooni operaatori suundantenni vahetus läheduses (ja repiiter-drooni vahetus läheduses) on kauguste ruut drooni operaatori kasuks, seal ei suuda kaugel paiknev EW neid tingimata üle karjuda. Ning - nagu eelnevalt kaasfoorumlased kirjutasid - kõrgetel sagedustel on väga suured sagedusribad, mille EW peab korralikult ära segama, et kõik kaetud oleks. Saatja võimsus, mis kõiki sagedusi segada suudab nii laias alas, peab olema päris suur. Ta ise on sihtmärk anti-radiation relvadele (HARM ja sarnased).

(Parandatud: uskusin tänaseni, et õhus oleval veeaurul on 2.4 GHz signaalile oluline mõju, aga lugenud mujalt vastava haridusega inseneri sõnu, pean tunnistama et mõju on vist vähene. Põhiline on kauguste ruut ja antennide suunamise võime. Kas füüsiliselt või elektrooniliselt.)

Raadiomoodulite tootjad muudavad muidugi sagedusi nagu jaksavad, aga SDR (software defined radio) suudab muuta sagedusi sõrmenipsust. Kas on olemas korralikku SDR-i drooni juhtimiseks - ei tea. Droonide leidmiseks paistab ukrainastel olevat käibel laiatarbe tehnika (HackRF). Open source vidin, loomulikult saab odavaimad Hiinast. Hea antenni võimendustegurit aga ei saa sõrmenipsust muuta, mis seab teatud piirid.

[_dumbuser_]

Mis puudutab küsimust, et kas on olemas masin, mis suudab 40 kilomeetrit elektroonilise side seadmeid pimedaks ja kurdiks lüüa - kahtlen. Drooni operaatori suundantenni vahetus läheduses (ja repiiter-drooni vahetus läheduses) on kauguste ruut drooni operaatori kasuks, seal ei suuda kaugel paiknev EW neid tingimata üle karjuda. Ning - nagu eelnevalt kaasfoorumlased kirjutasid - kõrgetel sagedustel on väga suured sagedusribad, mille EW peab korralikult ära segama, et kõik kaetud oleks. Saatja võimsus, mis kõiki sagedusi segada suudab nii laias alas, peab olema päris suur. Ta ise on sihtmärk anti-radiation relvadele (HARM ja sarnased).

(Parandatud: uskusin tänaseni, et õhus oleval veeaurul on 2.4 GHz signaalile oluline mõju, aga lugenud mujalt vastava haridusega inseneri sõnu, pean tunnistama et mõju on vist vähene. Põhiline on kauguste ruut ja antennide suunamise võime. Kas füüsiliselt või elektrooniliselt.)

Raadiomoodulite tootjad muudavad muidugi sagedusi nagu jaksavad, aga SDR (software defined radio) suudab muuta sagedusi sõrmenipsust. Kas on olemas korralikku SDR-i drooni juhtimiseks - ei tea. Droonide leidmiseks paistab ukrainastel olevat käibel laiatarbe tehnika (HackRF).

Segamiseks ei pea ju kogu aeg kasulikust signaalist "üle kisama". Kui Sul on juhtimissignaal ja sellest näiteks kolmandik kohale ei jõua siis on eesmärk juba saavutatud. Kuskil lagedal või kõrgel lendav vidin ilmselt on võimeline ka korduskäsuga hakkama saama. Aga kuskil puude vahel ringi jõlkudes võib kasvõi paar sekundit viivitust juba viia selleni, et droon sügab kuskile puusse või okstesse. Aga ilmselgelt on ukritel ka seesama teadmine nii teoorias kui ka prakitkas juba ammu olemas.

[lennumudelist]

Asjakohane märkus, aitäh.

Üks asi veel, mis mainimata jäi - teoorias võib lauale panna igasugu kaarte ja vaadata, milline kaart füüsika või informaatika seaduste järgi kõvem on (kui näiteks raadio saadab 50 kaadrit sekundis ja iga teine maha kukutada, siis ideaalne tarkvara (mis rakendab pakettidele krüptograafilist kontrollsummat, mistõttu võltspakette kuulda ei võta) töötab edasi ja linnuke lendab kaunilt)...

...aga praktikas jääb mulje, et mõlemad pooled sõdivad kohutavalt ebatäiuslike vahenditega. Tõenäoliselt on tarkvarades ja sideprotokollides vead ja nõrgad kohad. Näib, et oluline roll on õnnel ("EW on piirkonnas" vs. "EW on parasjagu ära aetud"), kauba tarnetel ja partiidel ("eile tulid kümne täiendava kanaliga raadiod, mis sest et kasutamata on tuhat korda sama palju eetriruumi") ning vastase õppimisvõimel ("tuli uus firmware, kus suuremad bugid on parandatud", "tänaseks oli EW aru saanud, et me suudame lennata sagedusel 5.XYZ GHz") või paindumatusel ("aga tankistid oma karpe muidugi selle järgi ei seadistanud").

(Näited välja mõeldud ja juhuslikud.)

[Viiskümmend]

Segamisel on oluline jammeri, drooni ja operaatori omavaheline kaugus ehk see võib olla eduka segamise kahjuks või kasuks. Väiksem distants ja suurem võimsus on alati parem aga siis kipuvad ka meeskonnad (lennutajad, segajad) kiirendatud korras otsa saama.

[an2]

https://censor.net/ru/video_news/348489 ... noyi_borby

Järjekordne varaint verelaste tanki lisasoomusest. Droonide segaja ka katusel.