Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Castellum]

Sihuke elanik..

https://youtube.com/shorts/AreGOjSnshk? ... xWhODPGHss

Lühike kokkuvõte mis ta ütles?

Lõpuosa: Et kui tal pole õigust hääletada Eestis, läheb ta sinna, kus ta võib hääletada. Et end inimesena tunda.

Aga minu arust väga hea mõte. Mingu sinna, kus ta võib hääletada...soovitagu teistele omasugustele ka...nagu vene keeles öeldakse: Skaterju dorogu...

[aj1972]

Sihuke elanik..

https://youtube.com/shorts/AreGOjSnshk? ... xWhODPGHss

Lühike kokkuvõte mis ta ütles?

Lõpuosa: Et kui tal pole õigust hääletada Eestis, läheb ta sinna, kus ta võib hääletada. Et end inimesena tunda.

Aga minu arust väga hea mõte. Mingu sinna, kus ta võib hääletada...soovitagu teistele omasugustele ka...nagu vene keeles öeldakse: Skaterju dorogu...

olulisem ikka alguses,et ametlikult eetlastele räägib seda mida need kuulda tahavad aga tegelikult armastab Putinit!

[krijgsvolk]

Sihuke elanik..

https://youtube.com/shorts/AreGOjSnshk? ... xWhODPGHss

Lühike kokkuvõte mis ta ütles?

Lõpuosa: Et kui tal pole õigust hääletada Eestis, läheb ta sinna, kus ta võib hääletada. Et end inimesena tunda.

Aga minu arust väga hea mõte. Mingu sinna, kus ta võib hääletada...soovitagu teistele omasugustele ka...nagu vene keeles öeldakse: Skaterju dorogu...

Jutus oli veel vägagi iseloomustav lõik: " Kui minu käest küsitakse, annan sellise vastuse mis "neile" meeldib..." Võib vaid oletada, kui palju on selliseid venelasi kes avalikkuses head nägu teevad, "õigeid" vastuseid annavad... ja samal ajal eestlaste ja Eesti riigi vastu rusikat taskus hoiavad!
Selle seltsinguga ongi ainuõige: "Чемодан- вокзал- Москва"!

[Castellum]

olulisem ikka alguses,et ametlikult eetlastele räägib seda mida need kuulda tahavad aga tegelikult armastab Putinit!

Ei maksa nüüd fantaasiatõlkimisega tegeleda...ta ei maini kuskil, et armastab Putinit.

[Lemet]

olulisem ikka alguses,et ametlikult eetlastele räägib seda mida need kuulda tahavad aga tegelikult armastab Putinit!

Ei maksa nüüd fantaasiatõlkimisega tegeleda...ta ei maini kuskil, et armastab Putinit.

Otsesõnu küll mitte, aga järeldus hakkab iseenesest ju silma. Räägin seda, mida eestlased kuulda rahavad, aga tegelikult mõtlen hoopis muud...naša delo pravoje, mõ pobedim. Slava VF, slava Putinu.

[Castellum]

See ongi viis, kuidas ei tohiks tõlgendada. Vähemalt selles klipis ta selliseid sõnu ei ütelnud. Oli jämedalt tõlkides nii: "ütlen eestlastele, mis neile meeldib, aga mõtted on mul omad". Ei ole vaja midagi luuletada juurde. Mõelda võid mida tahes, aga öeldu oli see.

See, et tal suurvenelasena ei lasta kodanik olla, on hoopis teine asi.

Sellise "feature story" loomine on nt põhjus, miks Soomes sai Aamulehe toimetaja ja viljakas ajakirjanik Matti Kuusela sule sappa. Sellepärast, et luuletas igatsugu asju oma lugudele juurde/lugusid juurde. Toimetus võttis hetkel kõik tema asjad maha, sest veel ei suudeta eristada, mis tõsi, mis luule.

[Lemet]

See ongi viis, kuidas ei tohiks tõlgendada.

Sõjaaeg, nagu ta on, on tõlgendamisvõimalused üpris must-valgeks muutnud. Ehk millised on need "omad mõtted", millistest eestlased teada ei tohiks? Isegi stampväljendisse "ne vsjo tak odnoznatšno" suhtutakse meil ju tegelikult üpris tolerantselt...

[Castellum]

See ongi viis, kuidas ei tohiks tõlgendada.

Sõjaaeg, nagu ta on, on tõlgendamisvõimalused üpris must-valgeks muutnud. Ehk millised on need "omad mõtted", millistest eestlased teada ei tohiks? Isegi stampväljendisse "ne vsjo tak odnoznatšno" suhtutakse meil ju tegelikult üpris tolerantselt...

Loe veelkord üle, millest läks väitlus lahti.

Paluti tõlkida juttu. Esimene osa oli minu meelest väheoluline, kus tädi väitis, et ta räägib vajadusel eestlastele üht ja ise mõtleb teist. Mida ta ütleb ja mida mõtleb, jääb mulle paraku teadmata. Sulle vist ka. Eriti kui inimesest on teada ainult mõnelauseline jutt, ei mingit tausta ega tegusid.

Aga pole vaja jutu mõtet hakata ka leiutama. Putinit ei maininud ta sõnagagi, seega sellesisuline pakutud tõlge on vale.

Ehk veelkord - tõlkida ikka öeldut, mitte mõeldut.


Toetan. Kriku

[nimetu]

Kapo kirjutab võimelikest (moslemite) integratsiooni probleemidest tulevikus:
https://www.err.ee/1609309896/kapo-kumn ... slemilapse
Järjest suurenev moslemikogukond tõmbab äärmuslikke vaateid propageerivate organisatsioonide tähelepanu. Kogukonnad on võrdlemisi suletud ja omaette, kuid kasvavad kiiresti.

[Lemet]

err.ee
Aleksei Jevgrafov: sujuvat üleminekut eestikeelsele õppele ei tule
ARVAMUS
Aleksei Jevgrafov, riigikogu liige (Keskerakond)
Eile kell 11.23


Juba nüüd on ilmne tohutu erinevus hariduse kvaliteedis, mida annavad algusest peale eesti keeles õpetanud pedagoogid ja pedagoogid, kes on sunnitud keelt kiiruga õppima, sest on selge, et keele õppimine ja selles õpetamine pole üks ja seesama, kirjutab Aleksei Jevgrafov.

Hirm, ärevus ja ebakindlus on ilmselt peamised tunded, mida on kogenud paljud lapsevanemad ning õpetajad Narvas pärast hiljutist kohtumist haridusminister Kristina Kallasega. Miks nii? Vastus on lihtne: lootus, et riik teeks mingeidki samme, et aidata kaasa sujuvale eestikeelsele õppele üleminekule, on lõplikult kadunud.

Üleminekuni on jäänud vähem kui pool aastat, kuid pole selget arusaama, kuidas see kõik hakkab praktikas toimuma. Haridusminister mitte ainult ei suutnud olukorda selgitada, vaid pani vanemaid ja õpetajaid veelgi rohkem muretsema.

Kallaselt saadud vastuste põhjal sai osalejatele selgeks, et ühtegi üleminekuga kaasnevatest probleemidest (õpetajate ja tugispetsialistide katastroofiline puudus, õppematerjalide puudumine, õpilaste ja õpetajate psühholoogiline kohanemine muutustega, HEV-laste hakkamasaamine) ei ole suudetud lahendada ja haridusministeeriumil puudub plaan, kuidas seda teha. Samal ajal ei ole riik nõus näitama üles paindlikkust ega tegema järeleandmisi.

Minister: õppige eesti keelt ja saate õpetajaid

Valitsus viib läbi eksperimenti, kuid kas see osutub edukaks, näitab aeg. Kõik argumendid selle vastu, et selliseid katseid lastega ei tohi lubada, lähevad kurtidele kõrvadele. Nii me riskime sellega, et suur hulk noori saab puuduliku hariduse. Kuid võib-olla see ongi tõeline eesmärk?

Mis juhtub, kui haridusreformi kiirustatud negatiivne stsenaarium realiseerub? Võime leida end olukorras, kus Eesti elanikuid jagatakse kunstlikult nendeks, kes said kvaliteetse hariduse koolis, lõpetasid ülikooli ja seetõttu omavad tööturul eeliseid, ja nendeks, kes peavad neid teenindama. Viimaste hulgas on need, kelle üle on tehtud eksperiment.


Piret Kärtner: kes tahab, leiab eesti keele õppimiseks võimaluse
Juba nüüd on ilmne tohutu erinevus hariduse kvaliteedis, mida annavad algusest peale eesti keeles õpetanud pedagoogid ja pedagoogid, kes on sunnitud keelt kiiruga õppima. Sest on selge, et keele õppimine ja selles õpetamine pole üks ja seesama.

Proovime haridusvaldkonna olukorrast aru saada Narva näitel. Keelenõuetele mittevastavuse tõttu võib alates selle aasta 1. septembrist Narvas töötuks jääda 153 õpetajat ja uusi pedagooge selles koguses kindlasti selleks ajaks ei leita.

Loogilisele küsimusele, kas ministril on plaan, kuidas sellise õpetajate puuduse korral olukorrast välja tulla, järgnes lakooniline vastus, et plaan on olemas ja see seisneb selles, et... õppida eesti keelt.

Keegi ei vaidlusta eesti keele õppimise vajadust, kuid arvestades haridusreformi seatud tähtaegu, õpetajate koormust ja, mis siin salata, õpetajate keskmist vanust, on kaheldav, kas ministri soovitus saab täidetud. Ei aita isegi hirm töötuks jääda.

Täiesti arusaamatu on, kes ja kuidas alates septembrist hakkab õpetama lapsi ja kuidas saavad hakkama ülejäänud pedagoogid, kes sügisest peavad töötama ka keelenõuetele mittevastavuse tõttu koolist lahkunud kolleegide eest.

Õpetajate suur puudus riigis annab pedagoogidele võimaluse valida enda jaoks kõige sobivamad tingimused ja atraktiivsemaid koolid. Haridusministrile meeldib pidevalt korrata, et selliste lisatasudega nagu on õpetajatel Ida-Virumaal, tulevad Narva koolidesse õpetama teaduste doktorid. Kuid lisatasu Ida-Virumaal, millest minister räägib kui mingist imerohust, suudab piirkonda meelitada vaid üksikuid ja isegi siis pole kindel, kui kauaks, sest töökoha vahetusega kaasnevad kulud, mis on seotud näiteks eluaseme rentimisega, rääkimata muudest ebamugavustest.


Birute Klaas-Lang: mis aitab tulemuslikult eesti keelt õppida?
Lisaks ei lahenda lisatasu kuidagi õpetajate puuduse probleemi: kui mõni õpetaja õnnestub Narva meelitada, tähendab see, et teised koolid, näiteks Tartus, Viljandis või Paides, peavad asendaja leidma. Seetõttu põhjustavad sellised "boonused", kui vaadata olukorda laiemalt, pigem kahju kui kasu.

HEV-lapsed löögi all

Suur mure, eriti pärast kohtumist Kristina Kallasega, on seotud hariduslike erivajadustega laste edasise õpetamisega. Esiteks on võimatu ette kujutada, kuidas peaksid õppima võõrkeeles need lapsed, kellel isegi emakeeles elementaarsete oskuste omandamine on suur väljakutse. Kuid ka HEV-lastele ei tehta erandeid.

Kahjuks ei huvita ministrit üldse HEV-laste psühholoogiline seisund ega turvatunne, mis on selle rühma lastele eriti olulised. Ta väidab, et neilt ei tohi "võtta ära võimalust õppida riigikeeles ja saada osaks Eesti ühiskonnast". Loosungid on loosungid, kuid meenutan, et riik ei pidanud vajalikuks isegi õppematerjale HEV-lastele välja töötada.

Teiseks on täiesti arusaamatu, kellele usaldatakse HEV-laste õpetamine. Eestis on suur tugispetsialistide puudus ja Narvas ei vasta keelenõuetele 53 protsenti koolides töötavatest tugispetsialistidest. Veelgi kurvem on olukord Paju koolis, kus õpivad peamiselt hariduslike erivajadustega lapsed: 62,5 protsenti selle kooli õpetajatest (30 õpetajat 48-st) võivad alates 1. septembrist töö kaotada, kuna nad ei valda keelt piisaval tasemel.


Tööjõunappus sunnib kohvikuid palkama suveks eesti keele oskuseta teenindajaid
"Enamus keelenõuetele ja kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid eelistavad töötada tavalistes koolides ning klassides, sest seal on palju lihtsam."
Seni on kool palganud vastava kvalifikatsiooniga pedagooge, kes oskavad töötada HEV-lastega. Arvan, et pole vaja pikalt selgitada, et leida nendele asendajaid alates 1. septembrist on praktiliselt teostamatu ülesanne. Kurb tõde on see, et enamus keelenõuetele ja kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid eelistavad töötada tavalistes koolides ning klassides, sest seal on palju lihtsam. Mis ootab erivajadustega lapsi sügisel, seda ei tea keegi. Kahjuks ka mitte haridusminister.

Vähemalt selles küsimuses võiks riik näidata veidi empaatiat ja inimlikkust, aga tundub, et vastutuse ümberjagamine ja järjepidev korrutamine, et riik on seaduse vastu võtnud ja kohalikud omavalitsused peavad seda täitma, on lihtsam.

Narva ei ole haridusreformi kontekstis mingi erand, väga paljud Eesti koolid satuvad äärmiselt keerulisse olukorda. Näiteks on mõned Maardu koolid ja lasteaiad palunud haridusministeeriumilt üleminekutingimuste leevendamist, probleem loomulikult sama: õpetajate puudus ja HEV-laste hakkamasaamine.

Minister on järjekindel ja kangekaelne (või järeleandmatu) ning valitsuse pressikonverentsil rõhutas ta, et on raske argumenteerida, miks ei leita iga rühma jaoks C1-tasemega õpetajat. Tundub, et minister ei ole suutnud ühe ametis oldud aasta jooksul viia end kurssi tegeliku olukorraga, vaid ta juhindub vaid ülemineku ideest. Kallase usk ja pime entusiasm aitavad vaevalt olukorda päästa, kui järgmise õppeaasta alguses võib haridussüsteemis alata täielik kaos.

[Roamless]

Aleksei Jevgrafov: bla bla bla

Eks nagu ikka, tibakene tõtt ja muu nutulaul ala ähvardused, et kohe laseme ca 160 õpetajat lahti ja mis saab erivajadustega lastest. Sellel ei peatu, et 33 aastat on aega olnud keelt õppida, aga selle asemel on kohalikud venemeelsed võimud "jeestlasi" mänginud ning mõnuga põlvkondade kaupa umbvenelasi ülesse kasvatanud, sest mitmekeelsed lapsed kipuvad ju ruttu "suurvene" mõjuvõimust välja libisema, kuna saavad informatsiooni ka mujalt, kui "russkie mir" kanalitest.
Jutud meie kohaliku dialekti raskest õpitavusest on väljamõeldis (tean siia tulnud venkut ja rootslast, kes paari aastaga küllaltki hästi keele selgeks teinud), tõetera on ainult selles sees, et kohalikel pole praktikat (enda kaugemad juured Ida-Virus ja lapsepõlves sai seal igal suvel töllerdatud piisavalt).
Tallinnat näiteks võttes, oli ka Kõlvart tõenäoliselt väga kahepalgeline tegelane, vaadates, kuidas ülimalt ülbelt venekeelset ja meelset haridust siin edendas. Näiteks see näitemäng, kuidas ENSV panoo ees pilti teinud umbkeelne selgelt t...blameelne direktor sai suurima venekeelse kooli direktoriks ja kui Keeleamet liigapalju kobises, muudeti seltsimees ajutiseks/igveseks direktori kohusetäitjaks. Paistab, et Selingeri laagri putinistide koolitus ei läinud mööda külge maha, vaja oli juhtnööride järgi 5-ndat kolonni arendada ja see ei kottinud Mishat absoluutselt, et ise oli pooleldi eestlane, loeb ikka kasvatus ning papa on reaalsuses vist pigem meelsuselt jeestlane, kui eestlane. Näiteks Ossinovski on küll puhtam venelane, (okei, emapoolne vanaisa oli puhas eestlane ja ka mälu järgi mitte punase minevikuga) kui Kõlvart, aga kodus tal puhastverd Eesti keelne ja meelne naine , kes tal juba mingeid Kõlvarti sarnaseid trikke andeks ei annaks ja tõenäoliselt ei ole tema kasvatus ka nii venemeelne olnud, kui oli Mishal, sest olles nö puhas venelane, ei ole ta pidanud pingutama oma kuuluvuse tõestamisega, samas kui hardcore putinistid kipuvad olema just segaverelised, kuna peavad pidevalt tõestama oma kuuluvust kuhugi gruppi ning põhitõuke selleks annab ka perekonna meelsus.
Kuna teemaks on integratsioon, ei hakka siin lahkama Ossinovski lolli alkoholipoliitikat või Misha Savipätsilt saadud korruptsiooniahelat, mida tal aitasid üleval hoida puhastverd eestlased.

[TALUPOEG TALUJA]

Õpetajad, kas nemad mitte ei peaks olema võimelised erinevalt teistest tavalistest inimestest keeli, see tähendab eesti keelt kergemini omandama? Et kui ma teisi suudan õpetada, peaksin siis olema ka võimeline ise õppima? Või olen ma asjast valesti aru saanud...
T.

[ahto42]

Kes ei oska, see õpetab.

[aksel90]

Õpetajad, kas nemad mitte ei peaks olema võimelised erinevalt teistest tavalistest inimestest keeli, see tähendab eesti keelt kergemini omandama? Et kui ma teisi suudan õpetada, peaksin siis olema ka võimeline ise õppima? Või olen ma asjast valesti aru saanud...
T.

See on nüüd küll naljakas jutt - tarvitseb vaid õpetama hakata, kui kohe hakkad ka ise kõiksugu tarkusi kergemini omandama.

[krijgsvolk]

Birute Klaas-Lang: mis aitab tulemuslikult eesti keelt õppida?
Lisaks ei lahenda lisatasu kuidagi õpetajate puuduse probleemi: kui mõni õpetaja õnnestub Narva meelitada, tähendab see, et teised koolid, näiteks Tartus, Viljandis või Paides, peavad asendaja leidma. Seetõttu põhjustavad sellised "boonused", kui vaadata olukorda laiemalt, pigem kahju kui kasu.

Mis aitab eesti keelt õppida? Mis aitab? Misasja siin targutada: TAHTMINE AITAB! Ja suurt muud ei midagi.