EV energia ja julgeolek

[gooligan]

Leedus kukkus äsja läbi tuulepargi-oksjon, sest pakkus vaid 1 tootja (oksjoni reeglid nõudsid vist vähemalt kahe pakkuja olemasolu). Rohkem pakkujaid polnud, sest väidetavalt oli toetuse lagi "liiga madalal". See liiga madal tase oli... trummipõrin.... 107EUR/MWh. Niipalju siis odavast tuuleenergiast. Seejuures see 107EUR/MWh ju ei sisalda võrgu stabiliseerimist vms kulusid, mis juhitava tootmise korral on nö "hinna sees".
Hiljuti sedastas keegi andekalt ka kogu roheelektri olemuse - juhuelekter. Kavatsen seda mõistet edaspidi kasutama hakata - lihtne ja olemust selgelt edasi andev.

Mina saan aru, et see 107EUR/MWh on hinnalagi, millest üle minnes kaovad ära toetused.

Juhuelektriks võib tituleerida igasuguse toodetava elektri, sõltumata selle tootmismeetodist.
Tuumajaamades avastatud kriitilised vead võivad jaamad ootamatult sulgeda aastateks, ka selleks peab valmis olema. Samamoodi on ju Auvere-agoonia näidanud, et selle jaama peale ülearu kindel ei saa olla. Tuuleolud, eriti avamereparkides on suhteliselt hästi ette ennustatavad.

Samas ega uued rajatavad tuumavõimsused oluliselt (või kas üldse?) odavamad ole, kui rohe. Fermi lubab 70-80EURi/MWh hinda (kuigi tundub, et sellel puudub tänaseks igasugune side reaalsusega). https://fermi.ee/kasu/

Samas teame, et tuulistel päevadel suudab tuul/päike kasumlikult toota ka kordi odavama hinnaga.


Ega Fermi rahastajad pole pokkerimängijad - ka nemad ootavad riigilt garantiisid ja tagatisi - nende hind on stabiilselt sama kõrge päikeselisel, tuulisel, soojal või külmal päeval. Ja nende investorid ootavad, et tarbijad fikseeritud hinnaga kogu nende toodangu ära ostaks.

Ka tuleb arvestada, et moodulreaktorite hinnad kordi kallimaks läinud, kui eelarvestatud. Ja kui mõni valmis saab, alles siis võib öelda, mis sellise omahind tuleb.
Fermi lubab oma koduleheküljel, et jaama rajamine maksab 1 miljard USD, spetisalistid arvavad et 2,5x rohkem (https://www.power-eng.com/nuclear/we-ha ... lear/#gref ).
Seetõttu suhtun ka Fermi prognoositud 70-80EURi MWh hinda tugeva skepsisega.

Referentsiks
Utah's rajatava SMRi MW/h hind on kuskil 120USD kanti (ja kasvab).
https://ieefa.org/resources/eye-popping ... ar-reactor

Siin välja toodud, et praeguste trendide juures ei ole tuuma rajamine konkurentsis rohetootmisega -
https://www.woodmac.com/press-releases/ ... -net-zero/

Mul isiklikult küll kujunenud arvamus, et tuleb püsti ajada nii palju tuugeneid kui võimalik s.h avamerele (nende toodang oluliselt stabiilsem ja prognoositavam) ning ajutist puudjääki kompenseerida erinevate lahendustega (välisühendused, akumulatsioon, gaasijaamad, põlevkivireserv jms).
Tuumaga võiks tegeleda (ja reaalselt arvestada!) siis, kui SMR on muutunud tehnoloogiana küpseks, hind ja ohud paremini teada. Kuid see võtab veel 10-15 aastat aega - las suuremad ja kogenumad ja rikkamad tuumariigid olla testijateks.

[Benjy]

Leedus kukkus äsja läbi tuulepargi-oksjon, sest pakkus vaid 1 tootja (oksjoni reeglid nõudsid vist vähemalt kahe pakkuja olemasolu). Rohkem pakkujaid polnud, sest väidetavalt oli toetuse lagi "liiga madalal". See liiga madal tase oli... trummipõrin.... 107EUR/MWh. Niipalju siis odavast tuuleenergiast. Seejuures see 107EUR/MWh ju ei sisalda võrgu stabiliseerimist vms kulusid, mis juhitava tootmise korral on nö "hinna sees".
Hiljuti sedastas keegi andekalt ka kogu roheelektri olemuse - juhuelekter. Kavatsen seda mõistet edaspidi kasutama hakata - lihtne ja olemust selgelt edasi andev.

Samas teame, et tuulistel päevadel suudab tuul/päike kasumlikult toota ka kordi odavama hinnaga.

See lauses on tegelikult probleemi keskpunkt, kas ikka on kordi odavam. Mis kasu on elektrist, mida parasjagu hetkel vaja ei ole ja kui kallis on elekter, mis on parasjagu puudu. Meie piirkonnas on tuul tihtipeale puudu kõigil korraga. Taastuvenergia hinda tuleb alati vaadelda koos piisava salvestuse hinnaga. Mitte nii, et maksumaksja maksab kinni varuvõimsuste käigushoiu ja doteerib sellega kaudselt juhuelektrit.

[OLAVI]

....
Hiljuti sedastas keegi andekalt ka kogu roheelektri olemuse - juhuelekter. Kavatsen seda mõistet edaspidi kasutama hakata - lihtne ja olemust selgelt edasi andev.

Sellise energia kohta, mis ei ole vajadusepõhiselt saadaval on juba ammu kasutusel väljend "rämpsenergia".
Perioodiliselt laekuv energia muutub "väärtenergiaks" alles siis kui see on mingil viisil akumuleerimise abil väärtustatud.

Praeguseks ajaks on laiatarbe väärtenergiad: võrguelekter, soe soojusvõrgust ja põlevad kütused.

[Taaniel Tina]

Samas teame, et tuulistel päevadel suudab tuul/päike kasumlikult toota ka kordi odavama hinnaga.

See on nüüd kui mitte vale siis väga väär väide.
Sellest on siin juba kordi arutatud.
LCOE on maismaa tuulikute puhul 40-80 €/MWh ja meretuulikute puhul 70-120 €/MWh.
Tuuleenergia ei ole kuskilt otsast odav. Lihtsalt tuulikute poolne ületootmine tuulistel päevadel lööb turul hinnad alla, aga tuuliku mehed võivad seda endale lubada ja turgu solkida, kuna valitsus maksab neile vahe kinni (see kajastub sinu võrgutasude arves) - Eesti puhul on see suurusjärk 50+ €/MWh.
Seega lepime kokku ja lõpetame selle vale levitamise odavast tuuleenergiast.

Kui mingi ime läbi peaks mingi hetk saabuma, et tuulikute meestelt kaoks toetus, vean kalli konjaki peale kihla, et siis kaoksid kohe ka jutud odavast tuuleenergiast.

[Some]

Väiketuumajaamade vanemekspert Madis Vasser kirjutab, et tuumajaama asemel peaks Eesti enam panustama taastuvenergialahendustesse. Oligi vist kaua vait?
https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... a-voimalik

Eelmainitud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuringule viidates on selge, et möödapääsmatut vajadust Eestist tuumariiki teha ei ole. Taastuvenergial põhineva süsteemi loomine on tehtav ja saavutab kliimaneutraalse elektritootmise oluliselt kiiremini ja kindlamalt, tagades meile varustuskindluse, energiajulgeoleku ja tasukohase hinna.

Veel enam - erinevalt väikestel moodultuumajaamadel põhinevatest stsenaariumitest on taastuvenergia ja salvestamise variantide trumbiks juba olemasoleva tehnoloogia kasutamine ning radioaktiivsete jäätmete tekkimata jäämine. Ka Rohetiigri energia teekaart, mille loojateks on ettevõtjad ja eksperdid, ei näe tuumajaama jaoks tulevasel energiaturul kohta.

Kui tegelikku vajadust ei ole, tuleb see leiutada. Eesti tuumadebati esiveduri Fermi Energia üheks põhiliseks argumendiks on seni olnud, et taastuvenergia lihtsalt nende arvates ei tööta ja tänased salvestuslahendused pole piisavad. Nad vaatavad mööda nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil tehtud mudeldamistest, kus näidatakse selgelt, et taastuvenergial põhinev süsteem ilma tuumaenergiata on võimalik. Nende skeptilisus tehnoloogiate valmisoleku osas ei kandu aga üle väiketuumajaamadele, mille sarnast täna kusagil maailmas veel ehituses ei ole.

[gooligan]

Samas teame, et tuulistel päevadel suudab tuul/päike kasumlikult toota ka kordi odavama hinnaga.

See on nüüd kui mitte vale siis väga väär väide.
Sellest on siin juba kordi arutatud.
LCOE on maismaa tuulikute puhul 40-80 €/MWh ja meretuulikute puhul 70-120 €/MWh.
Tuuleenergia ei ole kuskilt otsast odav. Lihtsalt tuulikute poolne ületootmine tuulistel päevadel lööb turul hinnad alla, aga tuuliku mehed võivad seda endale lubada ja turgu solkida, kuna valitsus maksab neile vahe kinni (see kajastub sinu võrgutasude arves) - Eesti puhul on see suurusjärk 50+ €/MWh.
Seega lepime kokku ja lõpetame selle vale levitamise odavast tuuleenergiast.

Kui mingi ime läbi peaks mingi hetk saabuma, et tuulikute meestelt kaoks toetus, vean kalli konjaki peale kihla, et siis kaoksid kohe ka jutud odavast tuuleenergiast.

Aga tooks siis konkreetselt välja, milline elektrienergia allikas on odav ja konkurentsivõimeline Nordpooli hinnapiirkonnas, tootmine prognoositav, keskkonnale vähekoormav. Tehnoloogia peaks ikka olema olemas, mitte paberil ja sellise tootmine peaks olema finantsasutuste poolt ka rahastatav.
----
Täna pääsevad Eestist turule ainult rohevõimsused, põlevkivi toodaab meeletut kahjumit ja on viinud EE de facto pankrotti.

[kalvis]

Poliitikute lubatud vastuseid jäädki siia ootama... (nemad ei vastuta oma lubafduste eest)

[teeline35]

Väiketuumajaamade vanemekspert Madis Vasser kirjutab, ...

Palun lisada selle tegelase "tiitlisse" isehakanud. Ei tule kusagilt välja, et härral oleks varasemalt mingit pistmist tuumajaamadega või isegi tuumatehnoloogiaga;https://et.wikipedia.org/wiki/Madis_Vasser

Madis Vasser (sündinud 18. juulil 1988) on eesti psühholoog, informaatik ja keskkonnakaitsja.
Ta kaitses doktoritöö teemal "Arvutusliku ajuteooria testimine virtuaalreaalsuse abil" Tartu Ülikoolis 2020. aastal.

Mulle jääb sügavalt arusaamatuks, miks antud inimese artikleid sellel teemal üldse avaldatakse!? Tegemist ju inimesega. kes leidis, et teadlase leib on raske tulema, aga "keskonnakaitsja" pirukas palju rasvasem.

Aga tooks siis konkreetselt välja, milline elektrienergia allikas on odav ja konkurentsivõimeline Nordpooli hinnapiirkonnas, tootmine prognoositav, keskkonnale vähekoormav. Tehnoloogia peaks ikka olema olemas, mitte paberil ja sellise tootmine peaks olema finantsasutuste poolt ka rahastatav.

Kahju, et akf pole võtnud vaevaks siinset teemat läbi lugeda. Tuumaenergia on kõike seda. Tõsi. Hetkel oleme rongist maha jäämas. Ümberringi plaanitakse paljude tuumajaamde ehitamist ning suurenenud nõudlus tähendab ka ühtlasi kõrgemat hinda. Illustreerimiseks;
https://arileht.delfi.ee/artikkel/51072 ... -kohklevad

Põhiargumentideks tuumajaama ehitamise poolt olid madal kilovatt-tunni hind ja selle hinna vähene sõltuvus kütusehindade kõikumisest maailmaturul,

Artikkel kajastab küll 2007 aasta olukorda maailmas enne tuumajaamade vastase hüsteeria lahvatamist peale Fukushima tuumajaama õnnetust.
Meil jätkub samal ajal mokalaat;
https://www.err.ee/1609317249/riigikogu ... e-arutelud
Arvestades ära toodud arvamusi, siis midagi asjalikku tulemas pole.

[parkija]

Anto Raukas , akadeemik soovitas kohe peale Fukushima tuumajaama õnnetust eestisse tuumajaam rajada , siis olid tuumajaamad "odavad" , nad olid veidi põlu all ja tuumajaamade rajamisega tegelevad ettevõtted polnud väga hõivatud .
Meie "asjatundjad ja spetsialistid" ajasid muidugi oma rida ja nüüd oleme seal kus me oleme .
Muide , juba pea nädala jagu ei toimi eesti enegia äpp , peale mingeid uuendusi , milleks sellised uuendused mis toimiva asja mittetoimivaks moondavad .

[gooligan]

Anto Raukas , akadeemik soovitas kohe peale Fukushima tuumajaama õnnetust eestisse tuumajaam rajada , siis olid tuumajaamad "odavad" , nad olid veidi põlu all ja tuumajaamade rajamisega tegelevad ettevõtted polnud väga hõivatud .
Meie "asjatundjad ja spetsialistid" ajasid muidugi oma rida ja nüüd oleme seal kus me oleme .
Muide , juba pea nädala jagu ei toimi eesti enegia äpp , peale mingeid uuendusi , milleks sellised uuendused mis toimiva asja mittetoimivaks moondavad .

Tuumajaamu ei ehitata õhinapõhiselt. Me planeerime oma tuuleparke 5-10 aastat.
Tuumajaama, kus meil täna olematu teadmine, järelvalve, infra... See võtab 15-25+ aastat minimaalselt.
Sel ajal olid SMRid (mis skaleeruvad piisavalt alla, et meie süsteemi sobida) päris lapsekingades ning nende ehitust küll tol ajal keegi võimeline polnud planeerima.
Lisaks tuleb arvestada, et ehituse juures on ülioluline saada rahvusvaheliste pangasündikaatide tugi ja rahastus. Kuniks tuum oli/on ebakindel, siis päris kindlasti poleks nad kogemusteta uljale üksikule vastutuult seiklejale miljardeid proovimiseks andnud.
Niiet see Raukase jutt on pigem selline "õllelaua" taseme heietus.

[OLAVI]

...
Muide , juba pea nädala jagu ei toimi eesti enegia äpp , peale mingeid uuendusi , milleks sellised uuendused mis toimiva asja mittetoimivaks moondavad .

Mida rohkem tarbijaid hakkavad oma tarbimist tunnipõhiselt juhtima, seda enam mõjutab see elektrimüüja tulu hinnakõikumistest ja kaasajal on väga lihtne "müüjale vajalikke rikkeid" paha äpi kaela veeretada.

[kummikomm]

Anto Raukas , akadeemik soovitas kohe peale Fukushima tuumajaama õnnetust eestisse tuumajaam rajada ...

Andku kadunuke mulle andeks, aga Anto Raukas, geoloogina, oli tuumajaamade alal samal pulgal ülalviidatud "vanemeksperdiga." Taadil oli vajadus esineda ja akadeemiku tiitlile tuginedes sai igas valdkonnas spetsialisti mängida.

PS. Ma ei ole tuumajaama vastaline, aga igasugu isehakanud propagandistid, nii poolt- kui vastuleerist, käivad närvidele.

[parkija]

Julgen kahelda akadeemiku ja isehakanud eksperdi pädevuse võrdsuses , milleks või kelle huvides on neid "eksperte" siin esile tuua , äkki mõni huvigrupp või maailmavaade ?

[lennumudelist]

Soomes toimub jälle midagi huvitavat - valdkonnas, mida Eestis peaaegu üldse praktiseeritud ei ole:

https://teadus.postimees.ee/7997814/soo ... le-linnale

Soome energiafirma Vantaan Energia plaanib ehitada tohutult suure maa-aluse soojusenergia salvesti. See rajatis suudab salvestada 90 GWh soojusenergiat ja tagada keskmise suurusega linna aastase küttevajaduse.

Rajatis koosneb kolmest 300 meetri pikkusest maa-alusest hoidlast, mis on mõeldud kuuma vee hoidmiseks. Nendes koobastes hoitakse vesi surve all, et vesi ei keeks üle ega aurustuks, võimaldades temperatuuridel tõusta kuni 140 kraadini.

Salvesti "täitmiseks" on plaanis pumbata sinna igat sorti jääksoojust, taastuvenergia ületoodangu perioodidel aga kütta elektriga. Elektrit taastoota ei plaanita, kuigi 140-kraadiselt veelt saaks soovi korral ka auru.

[Väino]

Maa sees sooja salvestades köetakse ka pinnas soojaks, see lisab salvestusmahtu, aga huvitav, kuidas välditakse põhjavee poolt soojuse minemakandmist?
Ja teine - kas keegi füüsikat tundev akf suudaks puupeale selgitada energia jäävuse seaduse kehtivust vee ringluses. Oletame, et põdrad lasevad Vantaa maapõues oma soojussalvestis vee keema. Aur tõuseb üles ja kütab linna soojaks. Sellega saadakse vee keetmisel kulutatud energia enam-vähem tagasi. Aga vett uuele ringile lastes saab selle läbi hüdroelektrijaama turbiinide juhtida - 300 meetrit langust ju. See energia ei tule õhust ega armastusest. Mille arvelt siis?