Mina olen ikka seda usku, et pane see tonn liisingu sissemakseks, ning osta endale tagasihoidlik aga võimalikult uus ja väikese läbisõiduga auto. Kõvasti muretum elu kui neid vanu tonniseid raipeid elus hoida.paadikapten kirjutas: ↑16 Apr, 2024 21:23 Hakkasin autokoolis õppima, kui hästi läheb, on suvel esmased load käes.
Ajaviiteks juba uuriks: kui normaalseid autosid meie järelturul kuni 1000 euroga on?
Normaalsuse näitajad on esialgu sellised: selline lihtne "kalla-ja-talla"-tüüpi vanker, manuaalkastiga, sõidab, on selle hinnaklassi kohta töökindel, on odav remontida ja vajalikumad jupid on meie maal saadaval. Võiks olla pigem robustne pill, vähem peent ja õrna tehnoloogiat on boonus. Keretüüp, mark jne, on esialgu ükskõik. Võiks olla suuteline kerghaagist vedama.
Autotehnikateema
-
- Liige
- Postitusi: 1679
- Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
Re: Autotehnikateema
Vedel soolalahus on elektrolüüt, mis kiirendab korrosiooni.Kapten Trumm kirjutas: ↑18 Apr, 2024 9:30 Soolaperioodil auto igaöine puhtaks sulamine on igasuguse auto surm. Lihtsalt sool kui selline on pool jama, probleemi tekitab ikka soolavesi, mis sulades tekib ja mis leiab oma tee kõikjale.
Võibolla ongi paar kraadi soojem ilm ka see kurja juur, miks soomlaste autod paistavad vähem mädanevat kui siinsed.
Merest kaugemal ongi külmem ja Soome riigiamet kirjutab:
https://vayla.fi/kunnossapito/tieverkon ... kkaammaksi.
Soola kasutatakse peamiselt siis, kui temperatuur on -6 kraadi või üle selle. Kui temperatuur langeb alla -4 kraadi, soola enamasti enam ei kasutata, sest sool ei takista enam tõhusalt jää teket.
Lisaks on oht, et soolast sulanud vesi külmub uuesti tavalisest veelgi libedamaks.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Re: Autotehnikateema
Esimese autoga tuleb nagunii kogemusi omandada. KÕIKI auto pidamisega seotud kogemusi. Isegi seda, millist autot sul tegelikult vaja on. Ja need praktilised kogemused sa saadki esimese auto jooksul võimaliku tema lagun(-damise)(-emise) hinnaga. Ja kui juhus või meeleolu või soovitajad nirud on, siis võidki ennast avastada mingi änksa V6 omanikuna, sest ostuhetkel ei olnud sul infot, et selliste asjadega vähemalt algajad ei eksperimenteeri. Võiks isegi öelda, et esimene auto kulub kogemuste omandamiseks (ära).davidsoniharald kirjutas: ↑18 Apr, 2024 9:43Mina olen ikka seda usku, et pane see tonn liisingu sissemakseks, ning osta endale tagasihoidlik aga võimalikult uus ja väikese läbisõiduga auto. Kõvasti muretum elu kui neid vanu tonniseid raipeid elus hoida.paadikapten kirjutas: ↑16 Apr, 2024 21:23 Hakkasin autokoolis õppima, kui hästi läheb, on suvel esmased load käes.
Ajaviiteks juba uuriks: kui normaalseid autosid meie järelturul kuni 1000 euroga on?
Normaalsuse näitajad on esialgu sellised: selline lihtne "kalla-ja-talla"-tüüpi vanker, manuaalkastiga, sõidab, on selle hinnaklassi kohta töökindel, on odav remontida ja vajalikumad jupid on meie maal saadaval. Võiks olla pigem robustne pill, vähem peent ja õrna tehnoloogiat on boonus. Keretüüp, mark jne, on esialgu ükskõik. Võiks olla suuteline kerghaagist vedama.
Re: Autotehnikateema
Mootor ise on ainult üks osa rehkendusest. Mürasummutus, veermik, aerodünaamika jne. Minu lapsepõlve hirmsaim mälestus on umbes 10 km põhjagaasiga mingi kopika versiooniga kõrvalistmel. Peast ei oska öeldagi mis see täpne mudel võis olla. 130 spidomeetri järgi oli igatahes tõesti surmahirm. Võrdluseks minu esimene sõit, mis ''helibarjääri'' ületas oli Kadett GSIga. Kõrvalistujana sealgi tundus küll tõesti kiire sõit, aga surmahirmu ei olnud hetkekskiKapten Trumm kirjutas: ↑18 Apr, 2024 9:24Kandilise Lada mootor teeb ikka 4000 pöörde peal juba väga koledat häält. Küsimus on ka selles, mis pööretele on mootor häälestatud töötama (mis on tema kasulik powerband) ja kui kvaliteetselt on see ehitatud. Näiteks Lada ajastu BMW rida-6 mootor teeb 4000 pöördel täiesti meeldivalt häält.
Samara mootor on vanast Ladast juba tubli samm edasi, mis puudutab häälekust. Ju siis Porsche know-how on teine level kui Fiati oma.

Re: Autotehnikateema
Lisan veel, et NaCl ei tööta seal põhjas olevatel temperatuuridel. Kui situatsioon nõuab, ja vaja on, siis kasutatakse teisi kloriide. Näiteks Eestis on teehooldamisega seotud otsustajad/tegijad rääkinud, et kui ikka alla selle -8 (Celsiuse järgi) on vaja mingeil künkail või mägedel libedust tõrjuda, siis kasutatakse (ka meil siin) KCl-i. Reageerivat kuni -20-ni. Kaalimkloriid olevat aga mingine ca 20 korda kallim ja juba paljalt seepärast linn(ad)-Kov-id sellist teenust ei telli ja sellest tulenevalt teenusepakkuja (sahamees) lattu sellist KCl-asja sisse ka ei telli. Või kui üldse, siis minimaalselt (vastavalt eri-eel-kokkulepetele).davidsoniharald kirjutas: ↑18 Apr, 2024 9:04 Põhja pool ei soolata teid ühel lihtsal põhjusel - loomad tulevad seda soola tee pealt sööma ja jäävad auto alla. Porosid jätkub tee peale niigi, mõelge mis siis veel saab, kui nad kõik seal ka soola käiksid lakkumas.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
No näiteks 2103/06 müraisolatsioon ja salongi üldine kvaliteet kannaks võrdluse tänase säästuautodega välja küll.
Käigukast aga vajanuks hädasti 5- käiku. Isegi 2106 1,6 mootoriga oli siiski sobiv kiirustele 90, heal juhul 100 kmh.
Sõiduomadustelt on Samara tükk maad edasi. Samas salongi kvaliteet ei küündinud isegi poolele maale, 2103 küll ei vajanud uuena müra tõttu salongi lahtivõtmist, porolooni kleepimist ja polstrite täiendavat kinnitamist.
Muidu üllatavalt paljud saksa autod (BMW muide sealhulgas) saavutavad oma tippkiiruse 4. käiguga ja püsivalt 5. käiguga sõitmiseks peab kiirust olema omajagu või mootor tiba võimsam.
Näiteks haininaga M535i kütusekulu maanteel 5. käiguga on vaid 7,3 liitrit 100 km peale (valmistaja andmed, praktikas kontrollitud). Kõik see kandiline kast ja 60ndate mootor. Võti on selles, et mootor teeb 5. käiguga 90 peal alla 1800 pöörde ja antud mootori arendab juba 1200-l pöördel 2/3 oma pöördemomendist. Kuigi jah, kui tahad, et ta hüppaks käes, siis tuleb pöörded tõsta 4000 peale. Kolmas käik lõpeb standardse 3,07 peaülekande juures umbes 180 kmh otsa, st kiirendus sinnamaani on täitsa vihane. Istud mosse järel sellise sanga, siis meenutab lendu hävitajal.
Seejuures, tehase andmetel annab M-tech bodykit maksimaalkiirusele juurde 8 kmh (ilma selleta on 222, koos sellega 230 kmh), palju see langetab kütusekulu, kahjuks kasutaja käsiraamat ei vasta.
Käigukast aga vajanuks hädasti 5- käiku. Isegi 2106 1,6 mootoriga oli siiski sobiv kiirustele 90, heal juhul 100 kmh.
Sõiduomadustelt on Samara tükk maad edasi. Samas salongi kvaliteet ei küündinud isegi poolele maale, 2103 küll ei vajanud uuena müra tõttu salongi lahtivõtmist, porolooni kleepimist ja polstrite täiendavat kinnitamist.
Muidu üllatavalt paljud saksa autod (BMW muide sealhulgas) saavutavad oma tippkiiruse 4. käiguga ja püsivalt 5. käiguga sõitmiseks peab kiirust olema omajagu või mootor tiba võimsam.
Näiteks haininaga M535i kütusekulu maanteel 5. käiguga on vaid 7,3 liitrit 100 km peale (valmistaja andmed, praktikas kontrollitud). Kõik see kandiline kast ja 60ndate mootor. Võti on selles, et mootor teeb 5. käiguga 90 peal alla 1800 pöörde ja antud mootori arendab juba 1200-l pöördel 2/3 oma pöördemomendist. Kuigi jah, kui tahad, et ta hüppaks käes, siis tuleb pöörded tõsta 4000 peale. Kolmas käik lõpeb standardse 3,07 peaülekande juures umbes 180 kmh otsa, st kiirendus sinnamaani on täitsa vihane. Istud mosse järel sellise sanga, siis meenutab lendu hävitajal.
Seejuures, tehase andmetel annab M-tech bodykit maksimaalkiirusele juurde 8 kmh (ilma selleta on 222, koos sellega 230 kmh), palju see langetab kütusekulu, kahjuks kasutaja käsiraamat ei vasta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
Oi raisk, need Žiksidega sõidud meelestuvad ka mulle vahel. Mürast enam meenub julm õõtsumine. Isegi mööda Tallinn-Narvat 100-ga sõites asi hüppas nagu karussellihobu. Saati siis kõrvalteedel, millel ka oluliselt aglasemalt ei sõidetud. Muidugi teed olid siis ka oluliselt ebatasasemad ja ilmselt olid ka Žikside amordid paras prügi, aga kiiruspiirang 90 kehtis ja sel kiirusel ka sõideti. Pole ime, et sel ajal, liiklusest, mingi 400 hinge aastas Looja ette hõljus.Minu lapsepõlve hirmsaim mälestus on umbes 10 km põhjagaasiga mingi kopika versiooniga kõrvalistmel. Peast ei oska öeldagi mis see täpne mudel võis olla. 130 spidomeetri järgi oli igatahes tõesti surmahirm. Võrdluseks minu esimene sõit, mis ''helibarjääri'' ületas oli Kadett GSIga. Kõrvalistujana sealgi tundus küll tõesti kiire sõit, aga surmahirmu ei olnud hetkekski
Esimesed lääne autodega sõidu elamused olid, siiski, hoopis teisest klassist ka nendel sittadel teedel. Papsil oli esimene lääne auto vist Peugeot 504, 2,0 diisel

Samas GSI tundus mulle ka paras plännik -kole kitsas, rõvedad Recaro istmed, rämejäik vedrustus. Samas meeldis mulle see digi instrumentide paneel. Sel ajal tõeliselt šeff.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Mina olen näinud umbes aastal 1998 2106, mis sõitis maanteel minu ees (mul oli siis juba BMW) umbes 170 kmh. Tõsi, umbes kilomeetrikese järel läks sellel vesi keema ja auto liipas aurupilves teepeenrale. Kuna juht tahtis aktiivselt võidu sõita, siis noore ja uljana andsin kiusatusele järgi. Antud auto oli tõepoolest 2106 mootoriga, mis oli veidi järele aidatud (karbuss oli originaal). Mõistagi BMW jaoks oli 170 jätkusuutlik, järgiaidatud Ladale mitte.
Tagaveolise Lada sõiduomadused muutuvad märgatavalt peale normaalsete lääne rehvide (nt 14 tollised valuveljed, 195/60 R14), gaasamortikate, madalamate vedrude, kvaliteetsete pukside ja veel ühe-koma teise paigaldust. Konstruktsioon ei ole nii hull.
Klassika: https://www.youtube.com/watch?v=wOq9J1eqgmc
Veermikus ju midagi niiväga ei tehtudki, kõik see on tehtav kodugaraazis. Kui Fiat Mirafori mootorit pole, siis 1,7 Weberitega on ka abiks.
Lihtsalt vaadake, palju sõiduaomadused muutusid.
Muidugi tänapäeva autot sellest ei saa - vahe vedrustamata massis on hiigelsuur, taolisi talasilla ja topeltõõtsadega esisildasid pannakse tänapäeval ainult suurtele jeepidele-pikapidele. Mida kergem on vedrustus ja ratad, seda paremad tulevad sõiduomadused.
Üks asi veel - toonased nõuka autod ehitati arvestades tollaseid teid (Krasnojarski krais võis linnast koju ollla 400 km kruusateed). Selleks pidi vedrustus olema piisavalt energiamahukas, moodsamad ühe pisikese alaõõtsaga McPhersonid sinna ei sobiks. See seletab, miks vene autod olid üsna vedela vedrustusega ning kasutasid veel topeltõõtsasid ja talasildasid, kui siledal asfaldil sõitev lääs oli ammu edasi liikunud.
Tagaveolise Lada sõiduomadused muutuvad märgatavalt peale normaalsete lääne rehvide (nt 14 tollised valuveljed, 195/60 R14), gaasamortikate, madalamate vedrude, kvaliteetsete pukside ja veel ühe-koma teise paigaldust. Konstruktsioon ei ole nii hull.
Klassika: https://www.youtube.com/watch?v=wOq9J1eqgmc
Veermikus ju midagi niiväga ei tehtudki, kõik see on tehtav kodugaraazis. Kui Fiat Mirafori mootorit pole, siis 1,7 Weberitega on ka abiks.
Lihtsalt vaadake, palju sõiduaomadused muutusid.
Muidugi tänapäeva autot sellest ei saa - vahe vedrustamata massis on hiigelsuur, taolisi talasilla ja topeltõõtsadega esisildasid pannakse tänapäeval ainult suurtele jeepidele-pikapidele. Mida kergem on vedrustus ja ratad, seda paremad tulevad sõiduomadused.
Üks asi veel - toonased nõuka autod ehitati arvestades tollaseid teid (Krasnojarski krais võis linnast koju ollla 400 km kruusateed). Selleks pidi vedrustus olema piisavalt energiamahukas, moodsamad ühe pisikese alaõõtsaga McPhersonid sinna ei sobiks. See seletab, miks vene autod olid üsna vedela vedrustusega ning kasutasid veel topeltõõtsasid ja talasildasid, kui siledal asfaldil sõitev lääs oli ammu edasi liikunud.
Viimati muutis Kapten Trumm, 18 Apr, 2024 11:24, muudetud 2 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
Vabandan et sekkun, kuid kohe tuli eelde nõuka-aegne nali -Peeter kirjutas: ↑18 Apr, 2024 9:50Esimese autoga tuleb nagunii kogemusi omandada. KÕIKI auto pidamisega seotud kogemusi. ...davidsoniharald kirjutas: ↑18 Apr, 2024 9:43Mina olen ikka seda usku, et pane see tonn liisingu sissemakseks, ning osta endale tagasihoidlik aga võimalikult uus ja väikese läbisõiduga auto. Kõvasti muretum elu kui neid vanu tonniseid raipeid elus hoida.paadikapten kirjutas: ↑16 Apr, 2024 21:23 Hakkasin autokoolis õppima, kui hästi läheb, on suvel esmased load käes.
Ajaviiteks juba uuriks: kui normaalseid autosid meie järelturul kuni 1000 euroga on?
Normaalsuse näitajad on esialgu sellised: selline lihtne "kalla-ja-talla"-tüüpi vanker, manuaalkastiga, ...
- algaja autojuht peaks sõitma sapikaga, sest veel ei oska ja vajab igakülgset harjutamist: liiklus, remont jne.
- kogenum võib osta mosse, sest ei ole liikluses enam nii ohtlik
- staažikas juht, vastavalt võimalustele žigulliga või Volgaga - nii on mõnusam,
- vanem juht jälle sapikaga, sest reaktsioonid aeglased ning nii oht teistele viga teha väiksem!
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Autotehnikateema
Kas mingit tõsiseltvõetavat viidet sellealasele ''uuringule'' ka on või läheb sellega ka nagu tavaliselt?
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Olles vaevelnud kahe lapse sõiduõpetajana, siis meenutades enda õppesõitusid üle 30 aasta tagasi, siis olen siiani veendunud, et õppesõiduks pole üks lihtsalt juhitav tänapäeva auto kuigi hea valik. Isegi mosse olnuks lihtne. Alguses ma põlastasin seda Gaz-52 ka, aga hiljem olen aru saanud, et tänu sellele on kõik uuem olnud.....kukepea.
Autokoolid meelitavad täna õpilasi järjest paremate autodega. See teeb väljaõppele karuteene. Näiteks suurem osa tänapäeva käsikastiga autosid kasutab üsna pehmet kahemassilise hoorattaga sidurit, millega kohalt minek on ülilihtne. Minu tööautol näiteks - gaasi pole vaja anda, lased siduri piisavalt sujuvalt üles, lisad gaasi ja ongi valmis. Kallakult liikuma hakkamiseks on kallakuabi (välja lülitada ei saa). Ei mingit kässariga nikerdamist.
Meil tekkis mõlema lapsega probleem kohaltvõtuga, sest kodus kasutame selleks ühte korea pisiautot, millel pole kahemassilist. On tavaline "puu" sidur. Mootor ka väiksevõitu (1,2) ja sujuv kohaltvõtt vajab head jalgade koordinatsiooni ja auto tunnetust. Üks laps tahtis kangesti BMW-d proovida. Peale ühte sõitu rohkem ei tahtnud (see vajab veel täpsemat jalgade tööd).
Kindlasti on viga ka anda välja lubasid ainult automaadiga sõitmiseks. Selline element, kes ei suuda rahuldavalt oma jäsemeid koordineerida, peaks trolliga sõitma, sest autot juhtides esineb märksa väljakutsuvamaid olukordi, kui sujuv kohaltvõtt. Sedavõrd nõrga ettevalmistusega "autojuht" on ohuks kõigile.
Minu isa sõitis minuga (mossega) õppesõite üsna napilt. Selle töö tegid keskkooli autoõpetajad. Peale 52 valdamist oli mossega sõitmine...naeruväärselt lihtne. Ühesõnaga liiga heade autodega õppimine õpetab inimestele ohtlikke vigu - mille tõttu võib päriselus näpud kõrvetada. Mardi mosse ja sapaka juurde. Sõiduauto õppes pole tagaveoline ja mitte kõige paremate rehvidega auto üldse halb mõte - kui auto hakkab libedal kergesti jamama, siis õpetab see selgeks selle karvase piiri, millest ei maksa üle astuda. Esiveoga kihutatakse talvel ülemäära ja auto sind ei hoiata - kuni on hilja.
Autokoolid meelitavad täna õpilasi järjest paremate autodega. See teeb väljaõppele karuteene. Näiteks suurem osa tänapäeva käsikastiga autosid kasutab üsna pehmet kahemassilise hoorattaga sidurit, millega kohalt minek on ülilihtne. Minu tööautol näiteks - gaasi pole vaja anda, lased siduri piisavalt sujuvalt üles, lisad gaasi ja ongi valmis. Kallakult liikuma hakkamiseks on kallakuabi (välja lülitada ei saa). Ei mingit kässariga nikerdamist.
Meil tekkis mõlema lapsega probleem kohaltvõtuga, sest kodus kasutame selleks ühte korea pisiautot, millel pole kahemassilist. On tavaline "puu" sidur. Mootor ka väiksevõitu (1,2) ja sujuv kohaltvõtt vajab head jalgade koordinatsiooni ja auto tunnetust. Üks laps tahtis kangesti BMW-d proovida. Peale ühte sõitu rohkem ei tahtnud (see vajab veel täpsemat jalgade tööd).
Kindlasti on viga ka anda välja lubasid ainult automaadiga sõitmiseks. Selline element, kes ei suuda rahuldavalt oma jäsemeid koordineerida, peaks trolliga sõitma, sest autot juhtides esineb märksa väljakutsuvamaid olukordi, kui sujuv kohaltvõtt. Sedavõrd nõrga ettevalmistusega "autojuht" on ohuks kõigile.
Minu isa sõitis minuga (mossega) õppesõite üsna napilt. Selle töö tegid keskkooli autoõpetajad. Peale 52 valdamist oli mossega sõitmine...naeruväärselt lihtne. Ühesõnaga liiga heade autodega õppimine õpetab inimestele ohtlikke vigu - mille tõttu võib päriselus näpud kõrvetada. Mardi mosse ja sapaka juurde. Sõiduauto õppes pole tagaveoline ja mitte kõige paremate rehvidega auto üldse halb mõte - kui auto hakkab libedal kergesti jamama, siis õpetab see selgeks selle karvase piiri, millest ei maksa üle astuda. Esiveoga kihutatakse talvel ülemäära ja auto sind ei hoiata - kuni on hilja.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
52-ga oli kohaltvõtt lihtsam(väike hüpe käis ka muidugi
), kui väikese bensukaga nn. Ascona vms., aga rooli keeramine(eriti maastikul, märksõna näpuluud) ja käigu vahetamine tahtis ikka veids harjutamist küll.

Re: Autotehnikateema
Kui heietamiseks läks, mul oli just teistpidine kogemus, sõitma õppisin kopikaga mööda kruusateid tuuseldades, pmst ralliäss valmis ning õppesõit oli ju siis ainult selline vormistamine. Esimene sõit Peugeot 307 ga, kohaltvõtt oli ok, käiguvahetused ka... aga esimesel ristmikul sai nalja kui oli vaja pidurdada, olles harjunud sellega, et pidurit tuleb ikka SURUDA, siis võis arvata mis juhtus
C1 kati tegin siis ka korraga ja sõidud tehti gaz53-ga. Ei tahaks nõustuda sellega, et kui valdad mõnda täiesti arhailist aparaati siis oled kohe parem juht.
Pigem oleks vb mõistlikum libedarajal mõni tund rohkem veeta, kui tegeleda koma....ga parklas, kas stange läks parkimisel mõni cm üle äärekivi. Sõbranna kukkus nt sellega eksamil läbi.

Pigem oleks vb mõistlikum libedarajal mõni tund rohkem veeta, kui tegeleda koma....ga parklas, kas stange läks parkimisel mõni cm üle äärekivi. Sõbranna kukkus nt sellega eksamil läbi.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
52 puhul oli teine kunst sujuvalt pidurdada, sest hüdrovaakumvõimendil kippus selline on/off stiil olema. Õpetaja on paar korda ninaga vasta armatuuri ka lastud, kui vana ei taibanud piisavalt kõvasti kinni hoida. Teine äärmus oli 51, mil polnud pidurivõimendit ja millega pidurdades tuli kogu jõud mängu panna, et auto üldse pidurdama hakkaks.
Eri teema oli veel pimedas sõitmine alalisvoolu genekaga esituled lausa virvendavad ja halogeenpirne sinna panna ei saanud, tavalised hõõgpirnid tekitasid mingi häguse valguslaigu teel.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
https://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=4023668
Juhuslikult leitud odav auto. Elus on muidugi alati täis loosi tõmbamise variant, aga see pole kuigi suur.
Peale väliste iluvigade nagu räme rooste koopaservades ja teist värvi tagastange, kas see 85 kW pole mitte üks neid "legendaarseid" pumpdüüsmootoreid? Mul on taoline (81 kW) olnud, ostsin kontrollitud läbisõiduga 99 000 km 3a vanusena ja lõpetasin sellega sõitmise umbes 160 000 km juures, seni kuni on korras, väga vint masin, ruumikas, mugav, kuid DANGER DANGER - teatud piirist alates väga hooldus- ja remondi-intensiivne ja läheb katki täitsa üllataval viisil, näiteks kojameeste hoovastik, tagaluugi kojamees (enamasti nii vanadel see ei tööta ammu), juhiistmel traadid väljas (minu käes juhtus), legendaarne esisilla "täiskomplekt". Minul ei olnud see pumpdüüs-mootor, aga paistis silma õlinäljaga, õlivahetuse peale võis ka kaks 4 l kanistrit peale valada ja taset tuli jälgida. Kompressioon oli korras ja summutist seejuures sinist ei tulnud.
Sellist autot soovides soovitaks kulutada 2000 eurot ja otsida korralik, see 1000 eurot säästu ostuhinnas kulub sinna nipsti ära ja mitmekordselt.
Ahjaa. üks asi veel - kohe peale ostu on soovitatav vahetada hammasrihm (kui pole raudpoltkindlat tõendit, et äsja on tehtud), see on päevatöö ja eeldab kogu auto esiosa lahtivõtmist (stange, tuled jne) ning see võib lõppeda uute kondi torudega, kui neid varasemalt on liigselt painutatud ja enam ei kannata. See võib tänaste hindadega olla umbes 800-1000 eurone töö. Mul oli see krooniajal, toona maksis see töö koos juppidega Reval Autos umbes 10 000 krooni.
Muidu ökonoomne auto, mina sain maanteel 100ga sõites ka 4,1 liitrit 100 km peale, niiet andmed pole vussitud nagu tänapäeval. Linnas oli kulu 6 ja 7 liitri vahel. Ja ärge ostke Saksamaalt toodut, tavaliselt puudub lisasoojendus ja talvel ei saa seda never ever soojaks.
Antud Narvas müügil olev Civik, mida eespool pakuti, on ketiga mootoriga. Kui see käivitamise järel mingeid imehääli ei tee, siis taolisi rahalisi üllatusi ei paku. Antud Civicu mudel on ka väga ökonoomne kui on korras (sh sillajooksud õiged), Tartu otsaga olen saanud 5,1 liitrit 100 km tankimise järgi.
Bensiinimootori kohta väga kõva tulemus.
Juhuslikult leitud odav auto. Elus on muidugi alati täis loosi tõmbamise variant, aga see pole kuigi suur.
Peale väliste iluvigade nagu räme rooste koopaservades ja teist värvi tagastange, kas see 85 kW pole mitte üks neid "legendaarseid" pumpdüüsmootoreid? Mul on taoline (81 kW) olnud, ostsin kontrollitud läbisõiduga 99 000 km 3a vanusena ja lõpetasin sellega sõitmise umbes 160 000 km juures, seni kuni on korras, väga vint masin, ruumikas, mugav, kuid DANGER DANGER - teatud piirist alates väga hooldus- ja remondi-intensiivne ja läheb katki täitsa üllataval viisil, näiteks kojameeste hoovastik, tagaluugi kojamees (enamasti nii vanadel see ei tööta ammu), juhiistmel traadid väljas (minu käes juhtus), legendaarne esisilla "täiskomplekt". Minul ei olnud see pumpdüüs-mootor, aga paistis silma õlinäljaga, õlivahetuse peale võis ka kaks 4 l kanistrit peale valada ja taset tuli jälgida. Kompressioon oli korras ja summutist seejuures sinist ei tulnud.
Sellist autot soovides soovitaks kulutada 2000 eurot ja otsida korralik, see 1000 eurot säästu ostuhinnas kulub sinna nipsti ära ja mitmekordselt.
Ahjaa. üks asi veel - kohe peale ostu on soovitatav vahetada hammasrihm (kui pole raudpoltkindlat tõendit, et äsja on tehtud), see on päevatöö ja eeldab kogu auto esiosa lahtivõtmist (stange, tuled jne) ning see võib lõppeda uute kondi torudega, kui neid varasemalt on liigselt painutatud ja enam ei kannata. See võib tänaste hindadega olla umbes 800-1000 eurone töö. Mul oli see krooniajal, toona maksis see töö koos juppidega Reval Autos umbes 10 000 krooni.
Muidu ökonoomne auto, mina sain maanteel 100ga sõites ka 4,1 liitrit 100 km peale, niiet andmed pole vussitud nagu tänapäeval. Linnas oli kulu 6 ja 7 liitri vahel. Ja ärge ostke Saksamaalt toodut, tavaliselt puudub lisasoojendus ja talvel ei saa seda never ever soojaks.
Antud Narvas müügil olev Civik, mida eespool pakuti, on ketiga mootoriga. Kui see käivitamise järel mingeid imehääli ei tee, siis taolisi rahalisi üllatusi ei paku. Antud Civicu mudel on ka väga ökonoomne kui on korras (sh sillajooksud õiged), Tartu otsaga olen saanud 5,1 liitrit 100 km tankimise järgi.
Bensiinimootori kohta väga kõva tulemus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist