Balti liin

[Musti]

Meil siin mitu akfi Soome poolelt: on minu sõbra infol laiem tõepõhi all?

Jah, sul on õigus, see asi pole siin eriline saladus.

[Smith]

Aga praeguse jutu järgi ju läheb tehasesse tagasi?

"kõigile kolmele osapoolele" - kaitsejõud, betoonifirmad. Kes on kolmas osapool?

Kolmas osapool on klient, kes peab laskma (ka meil) selle lihtsalt oma hoovi kuhugi maha kallata või maksab raha betoonifirmale, kui ta peab “prügibetooni” kaasa võtma ja ei saa objektil autot puhtaks pesta.

" mingid rakised" - see, kuhu betooni valakse, on "raketis". Masinaehituses jms on kasutusel "rakis".

Mitte ainult mingi raketis, aga sarrus peab ka juba ootama ees. Hästi ei tahaks uskuda, et hoitakse suuri töölaudu igaks juhuks kinni...ja valu peab ju olema ühekorraga, sellisesse elementi ei jäeta töövuuke.

Jah, ei tea kuidas näpukas sisse sattus, mõtlesin saalungit ja
ilmselgelt siis on armatuur ka valmis ootamas.

Nt Nõukogude SPS-3 kaponiiri ühte paneeli läks 0,4...0,5 m3 betooni, kokku kaalus paneel ~1,5 tonni.

See, et sul jääb betooniautosse 0,5 -1 m3 betooni üle on tavapärane nähtus. Ise olen suvilas jms kõik valud teinud ülejääva betoonga, heal juhul nädala oled ootel, kuni kuskil kant üle jääb.

[Smith]

Meil siin mitu akfi Soome poolelt: on minu sõbra infol laiem tõepõhi all?

Jah, sul on õigus, see asi pole siin eriline saladus.

Ei pidanudki saladuseks, lihtsalt pole õnnestunud kuskilt lugeda. Nutikas lahendus, nagu soomlastel ikka, roheline ka
Tänud vastamast!

[Chupacabra]

Kogu aeg on räägitud, et Eestil on tankimiine nii järgmiseks, kui ülejärgmiseks sõjaks. Loodan et see on tõsi, sest Balti liini miiniväljad peavad olema sügavamad kui üheski eelnevas sõjas. Kui vanasti sai miiniväli olla 100-200m sügav, sest kaugemale silm ei seletanud seda julgestama, siis tänapäeval võib miiniväli olla ka 5 kilomeetrit sügav (või rohkem). Droonid hoiavad 24/7 silmi peal ja kui keegi näppima tuleb, siis kohe kaudtuli peale. Samuti tuleks üle vaadata distantsmineerimise vahendid. Kui kuskil suuudab vastane miinivälja puhastada, siis saab kohe uued miinid asemele saata.

Loodan, et uus KV juhataja mõtiskleb ka jalaväemiinide peale. Kasvõi reegliga, et jalaväemiine pannakse ainult Balti liinile, sisemaale mitte. Parem on pärast võidukat sõda miine puhastada kui riik ära anda.

[Kapten Trumm]

See, et sul jääb betooniautosse 0,5 -1 m3 betooni üle on tavapärane nähtus. Ise olen suvilas jms kõik valud teinud ülejääva betoonga, heal juhul nädala oled ootel, kuni kuskil kant üle jääb.

Betoonifirmad üldjuhul kauplevad ka betoonist toodetega, nagu kaevurõngad, kaevukaaned, mitmesugused väiksemad paneelid jne.
Mis tähendab, et kui vähegi ilm kannatab valada (seda tehakse õues), siis betooni üle ei jää. See valatakse toodeteks ja neid müüakse.
On muidugi variant, et riik annab betoonifirmadele joonised ette ja ütleb, et mida valate, ostame ära. Kui on mingi käegakatsutav tellija, küll tehakse.

Aga selle ülejääva betooni peale mingit ehitusplaani teha pole jätkusuutlik.

[Porutšik]

Natukene lätlaste tegevusest selle liini oma osa ehitamisel.

Läti sõjavägi alustas Venemaa ja Valgevene piirile tugipunktide rajamist.

Läti sõjaväelased on asunud Venemaa ja Valgevene piirile rajama tugipunktide ketti, mis läheb maksma 303 miljonit eurot, teatas täna Läti riiklik tele- ja raadiouudiste portaal LSM.

«Sõjavägi loob Venemaa ja Valgevene piiri äärde tugipunktide ahela – kaitsekindlustused, takistused, moonalaod. Riik kulutab kaitseliini loomiseks viie aasta jooksul 303 miljonit eurot,» lisati teates.

Esimene kaitseliin luuakse umbes kilomeetri kaugusele Venemaa piirist, Ludza vallas asuva Terehova piiripunkti lähedale.

«Siin kaevame tee üles ja teeme tankitõrjekraavi, et vajadusel ei oleks transpordil, sh tankidel võimalik seda teed mööda liikuda. Sellel kraavil on kindlad parameetrid ja vastav sügavus, et see täidaks oma eesmärki,» kommenteeris portaalile relvajõudude inseneriväe inspektor kolonelleitnant Kaspars Lazdiņš.

«Plaanime kaevata piiri äärde tankitõrjekraavid, nagu seda siin praegu tehakse, ja seejärel tugevdada seda «lohehammastega», kuid igal alal on oma lahendused,» lisas ta.

Läti valitsus kiitis Venemaa ja Valgevene piiril sõjalise tugevdamise ja mobiilsuse vastaste meetmete kava heaks tänavu märtsis.

https://maailm.postimees.ee/8013483/lat ... e-rajamist

LSMist ka natuke vanem selleteemaline uudis. Koos reklaamvideoga ja fotodega.

Latvia's eastern border reinforcement begins.

This week, military reinforcements have started on Latvia's eastern external border. A HESCO bastion has been set up at the Piedruja border guard post, while dozens of concrete blocks have been delivered to the Terehova, Pāternieki and Grebneva border points, which can be used to quickly block movement across the border if necessary, the Ministry of Defense said.

On Tuesday, March 5, the Latvian government approved a military reinforcement and anti-mobility plan for the eastern border developed by the Ministry of Defence and the National Armed Forces, which sets out ways to ensure the protection of Latvia's external border.

Hesco bastions were delivered to the Piedruja border guard department while awaiting the government's decision, according to defense news portal sargs.lv. This position fortification system is made of metal mesh and durable fabric. By unfolding the Hesco bastion modules and filling them with sand or gravel, they can be used to create bullet- and rubble-proof shelters, the size of which can be modified as required. Hesco bastions of this type are widely used by NATO armed forces in military conflict zones to protect soldiers from enemy fire or to block transport arteries, sargs.lv reports.

Meanwhile, dozens of concrete blocks have been delivered to the border guard posts in Terehova, Pāternieki and Grebņeva, which can be quickly deployed at the border crossing points themselves and on the roads to stop adversaries from entering the country if necessary. Such outposts allow for a much quicker response to a potential conflict, sargs.lv explains.

https://eng.lsm.lv/article/society/defe ... s.a546029/

[kummikomm]

Punkrite prototüüpide hange on lõppenud ja sügiseks valitakse välja kolm varianti, mida hakatakse katsetama.
Jaopunkreid on plaanis Eestisse paigutada 600. Betoonkamber kaevatakse maasse ja kaetakse pinnasekupliga.
https://www.err.ee/1609390822/sugisel-a ... atsetamine

[Castellum]

https://www.err.ee/1609390822/sugisel-a ... atsetamine

Ausalt öeldes, Vahur Laurilt oleks oodanud natuke sisukamat teksti. Praegu on selline tunne, nagu oleks mingi tibimagistri koostatud tekst.

Ma ei tea, kui palju on siin osundamist ja palju ajakirjanduslikku väljamõtlemist. Aga sellisel kujul see tekst on üsna totakas:
"Kaal, pluss on see, millistest raudbetoonelementidest me need punkrid toodame. Piltlikult öeldes, kui peaksime tootma kogu punkri ühekorraga, siis me transpordiksime õhku, sest need on ju seest tühjad – sinna peavad ju kogu varustus ja inimesed ära mahtuma. Aga kui me saame need elementidest valada, siis sellisel juhul transpordime kindlat massi ja selle asja transportimine, liigutamine ja ladustamine kuskile vahelattu on ruumisäästvam ja sealt tuleneb ka raha kokkuhoid," selgitas Liivak.

[Jaanus2]

See on Liivaku otsene kõne ja sellist teksti koos kõnelejale kuuluva rääkiva peaga saab AK-st vaadata.

[meees]

Ilmselt mu jutt on liiga sinisilmne aga... Mulle tundub et korralikud kaitserajatised on üliolulised. Mõnes mõttes paremadki kui omada tanke meie mastaapides. Me näeme praegu kui palju on tanke kulutatud Ukrainas ja kui palju on korralikud kaitserajatised vaenlast tagasi hoidnud. Seoses sellega võibolla utoopne mõte aga terve piir tuleks välja ehitada koos kõikide kaitserajatistega. See oleks üks kindel ja võibolla ka üks odavamaid investeeringuid kaitsesse pikaajalises mõttes. Tankitõkke kraav, draakoni hambad ja miiniväli. Osad rajatised saaks meie kaitseväe pioneerid ise ehitada ala lõputööna kuhugile piiri äärde vastavalt kaitseväe juhendajatele. Saavad harjutada kaitserajatiste hooldamis ja ülalpidamist. Kagu piiril saaks seda ilmselt rakendada. Veepiir (Peipsi) teine teema ja Narvale omaette plaan. Samas see hoiaks ära ka immigrantide tulva.
Kuskil siin foorumis käis läbi et Poola hakkab selliseid rajatisi VV piirile ehitama. Ma ei tea, kasvõi tõmmata pidurit korraks Rail Baltikale et Balti riigid saaks sellega tegeleda üheskoos ja hiljem jätkata Rail Baltikuga.

[Kapten Trumm]

https://www.err.ee/1609390822/sugisel-a ... atsetamine

Ausalt öeldes, Vahur Laurilt oleks oodanud natuke sisukamat teksti. Praegu on selline tunne, nagu oleks mingi tibimagistri koostatud tekst.

Ma ei tea, kui palju on siin osundamist ja palju ajakirjanduslikku väljamõtlemist. Aga sellisel kujul see tekst on üsna totakas:
"Kaal, pluss on see, millistest raudbetoonelementidest me need punkrid toodame. Piltlikult öeldes, kui peaksime tootma kogu punkri ühekorraga, siis me transpordiksime õhku, sest need on ju seest tühjad – sinna peavad ju kogu varustus ja inimesed ära mahtuma. Aga kui me saame need elementidest valada, siis sellisel juhul transpordime kindlat massi ja selle asja transportimine, liigutamine ja ladustamine kuskile vahelattu on ruumisäästvam ja sealt tuleneb ka raha kokkuhoid," selgitas Liivak.

Mulle jäi mulje, et "edukas pakkuja" ei saanud täpselt aru, kuhu ta sattunud on ja mis probleemid ees ootavad.

Imestasin tublisti õhuvedamise juttu kuulates. Valmis punkrite vedamise probleem on jätkuvalt nende tohutu kaal - et autoga transportida saab selliseid sümboolsest 10 cm betoonist maakeldreid. Ma tsiviilkaitse teemas kirjutasin - 8x3x2,5 meetriste mõõtudega, 0,5 m paksusest betoonist "punker" kaalub 130 tonni ringis, seda mingisse karumustikasse autol kohale vedada ja kraanaga paika tõsta on paras väljakutse. Kuigi seda vedada teoorias saaks, siis igal pool pole asfaltteed, kraana peab ligi saama (150 t tõstejõuga umbes) jne. Juba selle punkri valamiseks vajaliku 30 tonnise betooniautoga õige kohani pääsemine oli paras nikerdamine, et auto kinni ei jääks.

Revoonia need nn valmis "maakeldrid" on ühe põhjusena õhukesed just seepärast, et neid oleks võimalik mõistlikult transportida (tavalise veokiga) ja mingi keskmise kraanaga paika tõsta.

Ma siiski loodan, et see "balti liin" saab olema ikka korraliku paksusega betoonist, mitte mingi 10 cm jama.

[wolfgang]

Mulle jäi selgusetuks katsetamise mõttekus. Ilmselt on betooni margi/paksuse/armatuuri sisalduse ja lendkeha/lõhkeaine vastastikune mõju üks inimkonna enamuuritud küsimusi üldse. Kindlasti on olemas kindlustuste käsiraamatud, kus on tabelite kujul välja toodud, mis marki betoonist, kui tiheda sammuga armatuuriga jne valada punkrit jne jne, aga ikka on tarvis hakata omal katsetama. Nagu aega oleks ilgelt üle ja oleks lootust midagi uut enda jaoks avastada.

[kummikomm]

Pinnasega katmine aitab mõnevõrra vähendada betooni paksust. Et neid ühes tükis "õhku vedades" kohale viidaks, ei paista siiski reaalne.
Katsetamise mõte on arusaadav - suurtükiväelased saavad harjutada ja kõrvalmõjuna valideeritakse punkrite disaini.

[wolfgang]

1935 valideeriti. tulemuseks polnud õhukesed monteeritavad punkrid vaid korralikud monoliidid. https://teejuht.esap.ee/pohja-eesti/lai ... -tabalukk/

[Kriku]

Mille jaoks peaks neid ühes tükis kohale vedama, ma ei saa aru??? Seguautodega on ju nii palju lihtsam kuskil küla vahel opereerida kui valmis valatud kobakatega.