Kolõvan

[Kriku]

Navigatsiooni seiuskohast mitte, aga jalgealuse poolest küll. Kui sa just jääpangal ei hulbi, siis asud jääl hommikul enam-vähem samas kohas, kuhu õhtul magama jäid. Jääl saad suunda märkida (risk muidugi jääb). Jääl ei ähvarda sind kõrge laine uppi lüüa.

Seda nüüd küll, aga läbi aegade on merel lahtises paadis ööbitud. Aga ma nüüd olen jõudnud valdkonda, millest midagi ei tea, nii et jätan jutu.

[olevtoom]

Navigatsiooni seiuskohast mitte, aga jalgealuse poolest küll. Kui sa just jääpangal ei hulbi, siis asud jääl hommikul enam-vähem samas kohas, kuhu õhtul magama jäid. Jääl saad suunda märkida (risk muidugi jääb). Jääl ei ähvarda sind kõrge laine uppi lüüa.

Seda nüüd küll, aga läbi aegade on merel lahtises paadis ööbitud. Aga ma nüüd olen jõudnud valdkonda, millest midagi ei tea, nii et jätan jutu.

Ma olen samasuguses teadmatuses, aga ehk just seepärast julgen avaldada oma arvamuse: kas meie esivanemad tõesti polüneeslastest nii palju kehvemad olid?

[Jaanus2]

Polüneeslased arendasidki oma meresõiduoskused välja üksteisest kaugel ookeanil olevatel saartel ja jõudsid nii kaugele suhteliselt hilja. Siinkandis veel varasel keskajal ei tahetud purjetada nii, et maa silmapiirilt kaoks. Päris varase aja paadid võisid isegi olla merekindlamad, aga neist me ei tea midagi. Nagu eskimode (vabandust, inuitid) kajakid pealt kaetud ja vesi ei pääse sisse. Enne purje ei sõltutud ka tuulesuunast, ainult lihasjõust.

[croman40]

Meresõiduga seonduvalt on minu hinnangul Al-Idrisi maadekirjeldustes just olulisemate asukohtade vaheliste vahemaadega seonduv info kõige usaldusväärsem ja võiks anda vihjeid tema poolt mainitud asulate paiknemise kohta.

Al-Idrisi märkis neid vahemaid enamusel juhtudel, rannikul asunud suuremate asulate vahel, miilides (tolleaegset miili võrdsustatakse ca 1,9 km-ga) või sisemaal paiknenud kohtade korral, maad mööda liikudes päevateekonnana (ca 40 km). See teadmine oli kahtlemata pärit neil teedel liikujatelt ja ei saanud olla väga suure lahknevusena tegelikkusest.

Lisaks arvestades, et tema maadekirjeldustes olid Läänemere piirkonnad päripäeva liikudes järjest esindatud, alates Taanist: Norra, Rootsi, Finnmark, Soome, Eesti, Liivimaa, Leedu, Venemaa on võimalik kombineerida, erinevalt eelpool kommenteeritud „teaduslikust lähenemisest“, loogilised liikumisteed ja siduda tolleaegsete olulisemate asulatega. (Al-Idrisi kandis oma kaardile need kohad üksteise järel mööda rannikut ja see muutis kaardi esmapilgul segasemaks).

Näide, kuidas võiks tõlgendada al-Idrisi poolt ülestäheldatud Läänemere ümbruses ca 1100 eksisteerinud kohanimetusi, sinisega araabiakeelne kirjapilt, vahemaad näidatud originaalis ja ümberarvutatud km-sse.

[Kriku]

Qlwry on siis misasi?

[croman40]

Tartu

[Kriku]

Mis algoritmiga?

[Jaanus2]

Soome lahe ületamisel Põhja-Eesti ranniku suure kaarega vältimine ei sobi sellesse ajastusse kuidagi. Tingimata oleks siis peatutud Tallinnas või Irus, ükskõik, mis nende nimed ka ei oleks.

[Kriku]

Jajah, Kallaveres...

[Ghostship]

Soome lahe ületamisel Põhja-Eesti ranniku suure kaarega vältimine ei sobi sellesse ajastusse kuidagi. Tingimata oleks siis peatutud Tallinnas või Irus, ükskõik, mis nende nimed ka ei oleks.

Kus see suur kaar on? Sõideti sellise plaaniga, et Porkkala kanti ja sealt otse Naissaare suunas, kus ''avamere'' vahemaa on väikseim. Tänapaeval sõidetaks täpselt sama moodi kui alus väike või kahtled oma navigeerimise võimetes.

[Jaanus2]

Lihula ei olnud kindlasti esimene Astlanda tähtis "linn" pärast Rikalat...

[croman40]

Mis algoritmiga?

Siinkohal sai nõustutud juba varem väljakäidud mõttega, põhjenduseks samad järeldused al-Idrisi tekstist:

"Astlanda linnade hulgas on Qlwry, see on väike linn nagu suur kindlus. Selle elanikud on talupojad ja nende saagid on väikesed, kuid nende lambakari on rohke.“ - annab üldise asukoha, st. asub Eesti territooriumil.
"Anhu linnast sinna (Qlwry´sse), suund kagu poole, 6 päeva. " - kuskil rannikul asunud kohast (tõenäoliselt Lihulast, aga võimalik ka Tallinnast/Irust) ca 200-250 km kaugusel sisemaal, kagu suunas asuv koht ei jäta palju valikuvariante. Tartu oli juba siis kindlasti suurim/tuntuim lõuna-Eesti asula.
Veel, näide, kuidas nimesid võidi kirjutada - 1133. aastal kirjutati „Novgorod Chronika“ leetopissis Tartu nimeks Gyurgev.

Tingimata oleks siis peatutud Tallinnas või Irus

Võidi peatuda, seda ei ole ka keegi eitanud. Küsimus on, missugust kohta tähistas al-Idrisi nimega „Anhu“ ja vahemaade matemaatika soosib Tallinna/Iru ning Lihula võrdluses viimast. Kõik muud argumendid on vaieldavad.

Lihula ei olnud kindlasti esimene Astlanda tähtis "linn" pärast Rikalat...

Ka Visbyt ei leia al-Idrisi kaardilt, seega ei olnud tegemist kaugeltki täieliku ülevaatega Läänemere ruumist.

[Kriku]

Siinkohal sai nõustutud juba varem väljakäidud mõttega, põhjenduseks samad järeldused al-Idrisi tekstist:

"Astlanda linnade hulgas on Qlwry, see on väike linn nagu suur kindlus. Selle elanikud on talupojad ja nende saagid on väikesed, kuid nende lambakari on rohke.“ - annab üldise asukoha, st. asub Eesti territooriumil.

Eeldusel, et Astlanda tähendas Eesti territooriumi.

[croman40]

Kas on Astlanda jaoks mõni sobivam koht välja pakkuda?

[Kriku]

Läänemere rannikul ta ilmselt oli, aga raske öelda, kas just tänapäeva Eesti ulatuses.