EV energia ja julgeolek

[davidsoniharald]

Siin on nüüd palju tarka juttu paljudelt tarkadelt inimestelt aga mitte keegi ei ole suutnud kokku kirjutada lihtsat Exceli tabelit, et mis maksab üks lahendus ja mis maksab teine ja kolmas jne lahendus. Maksumuse koha pealt huvitab ainult üks asi: Mis maksab kilovatt-tund tarbijale?

Võib ju fantaseerida ujuvatest ja pukseeritavatest tuumajaamadest ja moodulreaktoritest ja päikeseparkidest aga kõik see on fantaasia kuni selle taga ei ole hinda ja mitte soetusmaksumust vaid hinda lõpptarbijale. Lõpptarbija tahab varustuskindlust ja teada, mis see kõik maksab. Äkki saab mõni teravam pliiats sellise tõsiseltvõetava analüüsiga hakkama? Minul endal puudub pädevus.

[kalvis]

1 kWh omahind:
põlevkivi 4 s (väidetavalt lausa 3) (süsi jne)
tuuleenergia 4s (võimalik et saab odavamalt)
puiduhake 5 s
tuumajaam 5 s
päike 8 s
diisel (masuut, põlevkiviõli)12 s
gaas 20 (hinnast sõltuv)

[Kriku]

Allikas?

[parkija]

Need hinnad võivad olla sellised tootmises , seda pilti moonutavad meie käest võetavad toetused tuule - ja päikeseelektrile , kui sinna lisada erinevad keskkonnatasud , ideoloogiast ning rohehullusest tuletatud maksud , trahvid on pilt hoopis teine , ilmselt saaks mingi tabeli kokku kui lugeda Arvi Hamburgi kirjutatud artikleid . Fermi kui alustas pakkus tuumaelektrijaamas toodetud elektri hinnaks 5 senti , nüüd on hind kasvanud .
Ilmselt , kui liita kulutused salvestusele , maa - ja meretuuleparkide ning elektriliinidele mida kõike me läbi võrgutasude maksame ja mis üha kasvavad , saaks selle raha eest tuumajaama .
Rootsi suurim tuulepark jääb maksumaksjate kaela , eks sama on ka meie tulevik , kui riik jagab garantiisid .

[Runkel]

Uraani kui sisendi hind.

https://www.cameco.com/invest/markets/uranium-price
Hinda on mõjutamas geopoliitilised pinged ja tuumajaamade renessanss. Kui lääs paneb Venemaale U ja tuumakütuse sanktsioonid, siis läheb hind lühiajaliselt veelgi ülesse. Pikaajalist hinda hakkavad siis Venemaa sõbrad, optimistid ja business-as-usual-mehed lobitööga allapoole ajama. Maardlad Aafrikas võetakse Hiina ja Vene/Wagner vol 2 tegelinskite poolt üle nagu nt Nigeris. Positsioonivõtt igal juhul käib ja lääs on taandumas. Mitmed riigid on teatanud kavatsustest uued jaamad püsti panna sh uued tuumaenergia riigid nagu Poola ja vanad, kes on tagasilöökidest toibumas nagu Jaapan. See kõik suurendab nõudlust eht tõstab toorme hinda.

[parkija]

Huvitav oleks teada , kui nüüd põlevkivist elektrit ei tehta , palju reaalselt õhk puhtam on , just elektrit , mitte põlevkivikeematööstuse mõju , õhu kvaliteeti on ilmselt mõõdetud mitmeid kordi , siis kui elektrijaamad töös ja kui nad ei tööta , või muidugi on kõik paberil rehkendatud , selle tulemuse alusel surnuks maksustatud .

[Kapten Trumm]

1 kWh omahind:
põlevkivi 4 s (väidetavalt lausa 3) (süsi jne)
tuuleenergia 4s (võimalik et saab odavamalt)
puiduhake 5 s
tuumajaam 5 s
päike 8 s
diisel (masuut, põlevkiviõli)12 s
gaas 20 (hinnast sõltuv)

Sellised "täpsed" hinnad kindlasti pole õiged, õige(m) oleks vahemikud - näiteks tuuleelekter .... kuni.....senti (sõltuvalt tegurist x).
Paljude allikate puhul, kus on suured püsikulud (nt tuumajaam on selline), on kriitiline ka toodetav kogus.

[kraal]

Uraani kui sisendi hind.

Tuumajaamas moodustab kütuse hind lõpphinnas tühise osa.

[Runkel]

Uraani kui sisendi hind.

Tuumajaamas moodustab kütuse hind lõpphinnas tühise osa.

Tegevuskuludes ca kolmandik on tuumakütuse kulu.
https://world-nuclear.org/information-l ... ting-costs

[Kilo Tango]

Uraani kui sisendi hind.

Tuumajaamas moodustab kütuse hind lõpphinnas tühise osa.

Tegevuskuludes ca kolmandik on tuumakütuse kulu.
https://world-nuclear.org/information-l ... ting-costs

Tegevuskulud omakorda on kuni 40% tuumajaama kogukuludest (vanematel jaamadel rohkem).

[Runkel]

Jaa, ja tuumaenergeetika tõhusus vs muud fossiilsed energiakandjad on siin aluseks. Kuid vaata nt gaasi kui sisendi hinnadünaamikat, mis on mullistuse ja Vene mõjutustegevuse loodetavasti suuresti juba selja taha jätnud (ja uraani hinnas võib sanktsioonide ootus juba sees olla). LNG-l on omad varjundid.

[2korda2]

Üks tuumajaama LCOE-st rääkiv sait on näiteks see. Seal muuhulgas:

* Prices are approximate and as of September 2021.
At 45,000 MWd/t burn-up this gives 360,000 kWh electricity per kg, hence fuel cost = 0.46 ¢/kWh.

Ehk 2021-ga võrreldes pisut enam kui kahekordne tuumakütuse hind tähendab, et see annab tuumaenergia puhul lõpphinda jämedalt 1 sendi.

Ma olen seda ka varem juba öelnud aga võin veelkord öelda - tehniliselt pole mitte mingeid takistusi, miks ei võiks tuumajaama jääksoojust müüa elektrile lisaks. Tõsi, kaasaegse tuumajaama jääksoojusega vee temperatuur ei ole sugugi nii kõrge kui ette kujutatakse. Näiteks sooja kraanivee tootmiseks lihtsalt soojusvahetist ei piisaks, vaja oleks soojuspumpa. Madalatemperatuurilise küttevee (näiteks põrandaküte) saaks aga küll lihtsalt kätte. Kogused, tõsi, võivad olla suured.
Eestisse planeeritava väikereaktoriga näidisjaama turvatsoon on nii väike, et kolme reaktoriga jaam mahuks vabalt Väo karjääri. Lasnamäe majad on sealt aga kiviviske kaugusel.

Muide, panite ikka tähele, et alates käesolevast kuust tõsteti administratiivse otsusega (loe: seadusemuudatus) elektriaktsiisi 45%?

[Kriku]

Lehekülg teemavälist kütuseaktsiisist kärbitud.

[Kapten Trumm]

Uraani kui sisendi hind.

Tuumajaamas moodustab kütuse hind lõpphinnas tühise osa.

Tuumajaama puhul (nagu ka iga teise tohutult kalli tehase puhul) on kõige kriitilisem faktor kapitalikulu suurus ja maha müüdud tooteühikute arv (jaama suurus ja kuidas turule pääseb). Kui juhtub olevat mingi eriti tuuline ja päikseline aasta ning idanaaber merekaableid ei lõhu, siis võibolla ei pääsegi.

Sestap pole imestada, kui energeetikakauged Eesti poliitikud väldivad teemat nagu vanakuri välku - paljudel on kindlasti küsimus, et miks me ootame mingeid erafirmade jaamu, miks EE ise ei raja seda jaama. Näppude kõrvetamise võimalus on tohutult suur.

Seepärast ongi viimased valitsused oodanud, et "keegi" lahendab põhivõimsuse probleemi või see laheneb kuidagi iseenesest ("turg reguleerib"). Soomlased, kel on tuumaelektriga rohkem kogemusi (tuumajaam oli neil juba varem) ning ka julgust rohkem, õnne ootama ei hakanud ja ilmselt nägid seda tänast olukorda ette juba 20a tagasi, kui võidi teha Olkiluotto tuumajaama rajamise otsused.

Sama kulu struktuuri paralleel on iga keerukama ja tehnoloogilisema tootega, kui võtate 20 000 eurose sõiduauto ehitamiseks kuluvad materjalid ja sisseostetavad jupid, võib juhtuda, et te ei saa isegi mõnda tuhandet eurot kokku - põhiosa kuludest moodustab tootmisinfra räige kapitalikulu. Või miks külma sõja ajal olid samad F-16 lennukid ja Leopard tankid kordades odavamad kui on täna.

[lennumudelist]

Tõsi, kaasaegse tuumajaama jääksoojusega vee temperatuur ei ole sugugi nii kõrge kui ette kujutatakse. Näiteks sooja kraanivee tootmiseks lihtsalt soojusvahetist ei piisaks, vaja oleks soojuspumpa. Madalatemperatuurilise küttevee (näiteks põrandaküte) saaks aga küll lihtsalt kätte. Kogused, tõsi, võivad olla suured.

Moodsad soojusvõrgud (Tallinna oma pole moodne, vaid nõukogude stiilis soojusvõrk) ongi tihti nii tehtud, et torudes voolab mitte ülikuum (rõhu tõttu vedelikuna püsiv), vaid mõistuspäraselt kuum vesi, ja majad võtavad torustikult kütet soojuspumpade vahendusel. Väidetavalt on nii trassikaod sedavõrd pisemad, et soojuse pumpamise kulu tasakaalustada. Isiklikult seda kinnitada ei saa, kuna pole valdkonna spetsialist.

Info allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/District_heating