Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Keskmine kütusekulu 7-9 miili galloniga, tühja masinaga 6.

Ooda-ooda-nüid.
Ma nüüd ei saa aru? Kas USA-s tühja masinaga sõites on siis kütusekulu suurem või? Et keskmine kulu on 7-9 miili galloniga, aga tühja autoga saab siis galloniga ainult 6 miili sõita või? Palun täiendavat selgitust.

Näpukas vist, muidugi on tühjaga väiksem, mõtlesin ilmselt 10, aga kirjutasin 6.

[vanahalb]

Kaalumise koha pealt on siis Euroopa vähe ees sest igal tõsisemalt tegijal on ikka kaal juba autol peal. Õhkvedrustusega pole see eriline kosmosetehnoloogia ja näitab päris täpselt ka telgede kaupa.

Muidu on üks oluline standard m merekonteineri mõõdud ja kandevõime.Lühem konteiner on 20 jalga ja pikem 40 ehk umbes 6 ja 12 m. Tavapärane vahetuskast on 6 m , Soome veoauto 6 + 12 ehk lühike konteiner autol, 2 lühikest või üks pikk haagisel. Või poolhaagis 12 m ehk üks pikk või kaks lühikest konteinerit.
Euroopa poolhaagist ei saagi pika kabiiniga teha sest siis läheks ta gabariidist pikemaks.

Kandevõimed on samuti umbes selle järgi ja see algab juba laeva või sadamakraanadest mis standardis on ca 30 tonnised. Kuskil 2 tonni lühike konteiner, 4 tonni pikk ja kaupa kummaski umbes 22 tonni .
Sellised peaks saama kogu maailmas veoautodega ära veetud.

Kapten Trummi nimetatud ühemehevedajaid on Soomeski üksjagu. Sel on mõned eelised ja samapalju riske. Kuid oh õudu ja õõva, EMTA mõistes on nad kõik oü-tajad ja Eestis siis rahvavaenlased.

[Kapten Trumm]

Ameeriklastel on ka need olemas.
Lihtsalt kuna seal on kombeks, et vedaja veab enamasti logistikafirma haagist, siis haagistel neid tavaliselt pole.
Spets haagised, mida vedaja endale ostab (nt autoveotreiler) on kaaludega.
Kuigi see kaalumise süsteem on sellisel juhul kaudne, õhkpatjades surve tõusu kaudu. Mis tähendab, et täpsus käepärane.

Euroopa poolhaagist ei saagi pika kabiiniga teha sest siis läheks ta gabariidist pikemaks.

Euroopas ei saa isegi pikendatud (XL kabiiniga) buldogkabiini kasutada, nt Volvol on selline - turg on Venemaal.
XL kabiinis on võimalik juba meeter+ lai magamisase.

Ameeriklaste autod on pea erandita "ninaga", st mootor kabiini ees. Kabiinis on vaiksem ja ruumi rohkem, kuid vaateväli juhikohalt viletsam.

[maksipoiss]

Samas kui vaadata Bruce Wilsonit, siis tema räägib, et kui Scania oleks usas lubatud, siis kohalikud tootjad võiks pillid kotti panna.

Austraalias eksisteerivad kõik tootjad kenasti koos

[vanahalb]

Ameeriklastel on ka need olemas.
Lihtsalt kuna seal on kombeks, et vedaja veab enamasti logistikafirma haagist, siis haagistel neid tavaliselt pole.
Spets haagised, mida vedaja endale ostab (nt autoveotreiler) on kaaludega.
Kuigi see kaalumise süsteem on sellisel juhul kaudne, õhkpatjades surve tõusu kaudu. Mis tähendab, et täpsus käepärane.

Auto enda kaaluga kaalumine oleneb suuresti autojuhist et kes on kogenum ja kes mitte. Mu töö juures kaaluvad autod end kõigepealt ise et mitte ilmaasjata kaalumaja juurde sõita. Kui 4 sillaga sooloauto võtab umbes 16 tonni kaupa siis täismass tuleb tal ca 33 tonni ja oskaja autojuht eksib 200 kiloga. Mitte nii oskaja võib vabalt 1,5 tonni mööda panna. Statsionaarne kaal kaalub 20 kg täpsusega. Seal peab vaatama et kaalumise ajal plats tasane on või kui jääbki nina liiga üles/alla siis tuleb peast mingit koefitsenti arvestada.

Aga kas nende tellija haagistega pole mitte nii et tellija annab kaubaveo paberid kus on täpne kaal ja haagise tühimassi näeb samuti käsulaudadelt. Kui politsei mingi teise numbri välja mõõdab siis autojuht ei tea midagi ja trahv komplekteerijale. Vähemalt siinkandis see tundub nii olema ja haagist, konteinerit või vahetuskasti ei tohigi ülekaalu laadida,

[Kapten Trumm]

USAs ei pidanud see ise auto peal olevate manomeetritega kaalumine arvesse minema - peab olema ametliku kaaluja tehtud ning kogu lugu.
Kui tellid kaalumise äpiga, näitad ette sulle saadetud aruande telefonis, kui maksad vanakooli moodi cashis, siis saad kaalumajast paberi.
Politsei võib mingi veokikontrolli käigus küsida. Esimene kaalumine oli vist 12 dollarit ja korduv (kui vaja) 2 dollarit.

[Peeter]

Aga kas nende tellija haagistega pole mitte nii et tellija annab kaubaveo paberid kus on täpne kaal ja haagise tühimassi näeb samuti käsulaudadelt. Kui politsei mingi teise numbri välja mõõdab siis autojuht ei tea midagi ja trahv komplekteerijale. Vähemalt siinkandis see tundub nii olema ja haagist, konteinerit või vahetuskasti ei tohigi ülekaalu laadida,

Veoki eest vastutab ikka veoki roolis olnud isik. Kui palju õnnestub vastutust jagada või suisa üle kanda kellelgi kõrval seisjale, see on juba iseteema. Vähemalt nii oli minu veos(t)ekorraldaja õppe ajal. Juht vastutab, kui läks katkise autoga välja, eriti veel kui on tegemata jäetud hommikune ca 10minutine "mittesõitmise" episood. Riigiti pannakse tõesti vastutama (faktiliselt) ka veoettevõte, aga see ei tähenda, et juht karistuseta jääb. Kui juhil on ükspuha milliste nõuete rikkumise puhul vabanduseks, et ise "ei laadinud, ega ka viibinud laadimise juures". Siis peab see olema juhi poolt ka veosedokumentides juba väljasõidul fikseeritud, mitte, et pelgalt seletad et "mina ei tea küll mitte midagi". Ja ka siis ei ole see juhti vastutusest vabastav märge. Neid hetki, kus eestlasest veokijuht on mingite eriti valusate rikkumiste pärast isegi türmigi pistetud, on mitmeid, ka siin on neid kirjeldatud.
Kui speditsioon on korralik, siis tulebki kogu kaup/veos kaaludega sisse ja vastavalt kaaludele ka veos komplekteeritakse. Ja mitte keegi midagi lõhki ei planeerigi, sest sellises suures speditsioonis keegi isiklikult selle (kaalu lõhki ajamise) eest mingit eripreemiat või muud hüve ei saa. On vastupidi hoopis võimalus pisduleid saada, kui juht ülekaaluga kuskil pihku jääb.
Ja haagist või konteinerit või vahetuskasti laaditaksegi vastavalt sellisele asjale kehtestatud tehnilistele nõuetele ja tingimustele. Lihtsalt täidetakse nõudeid.

Toon siia ühe näite kehtestatud nõuete täitmisest ja vastutuse võtmisest. Ehitussektoris betoonivedu tünniga Saksas. Kõvakattega teelt tünn maha ei sõida. St asfaldilt maha ei sõida. Kruusa peale ei lähe. Kui on vaja kruusa peale minna, siis tellija (tellimuse allkirjastaja) võtab vastutuse töö teostamise või töö teostamata jätmise ja/või sellega tekkinud kahjude ja lisakulutuste eest endale ja alles seeejärel läheb pirn kruusale, kui üldse läheb. Põhjus lihtne- kui on asfalt maas, siis tee ehitaja on juba taganud, et tee kandevõime on olemas. Kui on pelgalt kruus (ehitusobjekt), siis transportija ei võta vastutust tee edasise kandevõime osas ja ise omal äranägemisel ja vastutusel sinna ei sõida, ja ei luba ka juhil. Kas dokument, või allkiri. (Allkiri hõlmab kõiki kahjusid kuni tünni utiliseerimiseni...). Firma poolt on juhtidele selline karm käsk antud ja kogu moos. Ja see olevat sektori "hea tava", mida kõik teadvat. Sina (juht) seal kohapeal ei otsusta, et sõidan edasi et keegi vehkis ja ütles, et "no problem". See on teiste meest otsustada ja vastutada, kui vaja on. Sellest ei räägigi, et kui minnakse kruusa peale, siis (suuremalt) objektilt väljudes pestakse raam ja rattad puhtaks. jne.

[Kapten Trumm]

Päris kindlasti on tänaste ülekaaluliste autode probleemi taga ikkagi transpordifirma vastutuse sisuline puudumine. Ehk jäädes vahele ülekaalu, katkise raami või pimedate piduritega, väänatakse trahvi autojuhile, mitte veofirmale. Veofirma saab nuhelda tellijalt hilinemise pärast (kui saab). Ehk siis omanikfirma polegi motiveeritud juhi tegevust, auto tehnilist seisukorda jms eriti kontrollima.

2010 oli nt Taanis kasutusel selline süsteem, et enne kui auto sai pargist välja, sõitis ta läbi tehnoülevaatuse taolise koha. Küsisin miks - öeldi, et firma vastutus on krõbe ja kui autojuht jääb katkise autoga vahele, tõstatab politsei küsimuse ebapiisavast järelevalvest juhtide tegevuse üle. Pluss muidugi jamad, kui autotäis Norra lõhet jääb kuskile teeäärde.

Et see teema meil on hetkel vaikne, ei tähenda probleemi puudumist, vaid seda, et ära optimeeritud politsei pole lihtsalt suuteline reaalselt kontrolli tegema, politsei kaalubussi võib Saue-Paldiski lõigul kohata ehk korra kuus (sõidan seda vahet igapäevaselt) ja kuhjas puitu täis ülekaalulised metsaveokid on Tallinna ringteel igapäevane nähtus. Ehk siis vahelejäämise võimalus on pisike ja tasub riskida. Eks see ühel hetkel pauguga lõpeb, kus taoline metsaveok sõidab kokku koolibussi või muu taolisega.

[Kapten Trumm]

Ehitatud Eestis:
https://auto.geenius.ee/eksklusiiv/ehit ... kiirusega/

Autoleht teadis kirjutada, et kui info auto valmimisest jõudis USA-sse, siis sellise autoga reaalselt NASCARi võitnud mees oli valmis panema autole oma autogrammi - sedavõrd hea töö.

[speedsta]

The King isiklikult?

[Peeter]

Keskmine kütusekulu 7-9 miili galloniga, tühja masinaga 6.

Ooda-ooda-nüid.
Ma nüüd ei saa aru? Kas USA-s tühja masinaga sõites on siis kütusekulu suurem või? Et keskmine kulu on 7-9 miili galloniga, aga tühja autoga saab siis galloniga ainult 6 miili sõita või? Palun täiendavat selgitust.

Näpukas vist, muidugi on tühjaga väiksem, mõtlesin ilmselt 10, aga kirjutasin 6.

Tohoh? Kas sa paned siia kütusekulusid oma mõtlemise järgi või? Ma mõtlesin, et selle jaoks on sul kuskilt statistilised keskmised näitajad ikkagi leitud? Mitte, et mõtlen, et panen sellise numbri? Kas me siin lugejatena seda numbrit 7-9-t miili galloniga saame üldse uskuda, või ka see on mõtlemise järgi?

[OLAVI]

Selliste igapäevakasutuses olevate masinate ostul on oluline hooldusvõrk. Kusjuures võrgu nullist ülesehitamine suures riigis on ürgkallis . ...

Juhi poolt teostatava hoolduse võimalus on eriti tähtis suurte vahemaadega riigi puhul, nagu UAZik (Buhanaka) veremaal.
Omasin hobiautona käsikastiga meerika pereautot.
Ja selle käimakasti sisu oli võimalik välja võtta esiratta tagant (ilma käigukasti autolt eemaldamata).
Pärast kastikaane eemeldamist sai võllid välja võtta, eemeldada katkised detailid (sünkronisaatorid, kahvlid) ja ilma nendeta kokkupannes edasi sõita ilma osasid käike (sünkroniseeritud) kasutamata. (Sõitsin 2 kuud niimoodi.)
Saates "Jääraja rekkavennad" oli episood, kus juhid ise modifitseerisid enne külmas tööle asumist mootori andureid, sest tavaseadistusega mootor ei suutvat külmas kliimas normaalselt töötada.

[Peeter]

Päris kindlasti on tänaste ülekaaluliste autode probleemi taga ikkagi transpordifirma vastutuse sisuline puudumine. Ehk jäädes vahele ülekaalu, katkise raami või pimedate piduritega, väänatakse trahvi autojuhile, mitte veofirmale.

Ei puutu küll autondusse, aga:
Siin on kohe tänases Postimehes näitlik õppematerjal kuidas kohe niimoodi riiklikult saab seda Eesti moodi rehepappi panna: https://www.postimees.ee/8021559/riigia ... ai-toomees
***Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel (RKIK) oli Nursipalus tee-ehitusega sedavõrd tuli takus, et asjaosalised vaatasid seadusenõuetele läbi sõrmede. Kui rikkumine avalikuks tuli, sai karistada käsku täitnud lihtne töömees.
***Kuna just oli alanud linnurahu, keeldus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) metsa edasi maha võtmast. Kaitseministeeriumi all tegutsevale RKIKile aga linnupoegade elud korda ei läinud. Vaatamata sellele, et RKIK teadis, et teele plaanitavat silda saab ehitama hakata alles järgmisel suvel, tehti kaupa tee-ehituse partneriga (AS Trev-2 Grupp), et sillakoha lähedal asuv mets kohe maha võtta. Miks, keeldus RKIK selgitamast.
***
Tema ülemus kinnitas samuti, et firma ei tegele tavapäraselt raadamisega, kuid tuli omakorda Trev-2 palvele vastu. «Suusõnaliselt saime Trev-2-lt info, et tellija ehk siis RKIK koos Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) tagab, et oleks olemas vajalikud metsateatised ja kooskõlastused,» seisab tunnistuses.
***Postimees ei tea, kas Aivo üldse oleks osanud raielube kontrollida, sest nagu öeldud, on tegu kopamehe, mitte metsatöölisega. Pealegi oli tööpiirkond punase värviga ära märgitud.
***Kuna seaduse järgi on otsene töö teostaja niikuinii süüdi, tegi keskkonnaamet talle 200 eurot trahvi.
***Küsimusele, kas RMK ja/või Kivioja on vabandanud töömehe ees, kes sai Kivioja puuduliku töö tõttu karistada ja trahvi, vastas Kokk, et «RMK töötaja ei ole teinud puudulikku tööd. RMK on suhelnud Trev-2 esindajaga, kellega ollakse jätkuvalt heas töösuhtes.»
***Seadus näeb ette ju ka seda, et raieõiguse olemasolu peab tõendama see, kes raie tellib, miks ükski tellija karistada ei saanud?
***«Erinevate antud juhtumiga puutumuses olevate juriidiliste isikute (RMK, RKIK, AS TREV-2 Grupp, alltöövõtja) süüd pole tuvastatud.»
***RMK ja RKIK pääseksid ikka puhtalt, sest riik ei saa riiki ehk üks riigiasutus teist trahvida.
***Karistada oleks võimalik riigiasutuse töötajat, kuid nagu viidatud, konkreetse ametniku seaduserikkumist ei suutnud keskkonnaamet piisavalt tõendada.
***
Ei oska nagu midagi öelda....

(Muideks samamoodi käis ka ehitustgevusega alustamine....

[davidsoniharald]

Keskmine kütusekulu 7-9 miili galloniga, tühja masinaga 6.

Ooda-ooda-nüid.
Ma nüüd ei saa aru? Kas USA-s tühja masinaga sõites on siis kütusekulu suurem või? Et keskmine kulu on 7-9 miili galloniga, aga tühja autoga saab siis galloniga ainult 6 miili sõita või? Palun täiendavat selgitust.

Näpukas vist, muidugi on tühjaga väiksem, mõtlesin ilmselt 10, aga kirjutasin 6.

Ja kust sa need kütusekulud nüüd siis järsku võtsid? Kui ma küsisin kui suur on vahe automaatkasti ja manuaalkasti kütusekulul, siis jäid sa vastuse võlgu, sest pidi olema suur saladus.

[Kapten Trumm]

Ei ole suur saladus, rekkaomanikest sisuloojad armastavad seda kogu aeg näidata. Rekkad siis universaalsed, tavalise massi ja maanteekasutusega.
Lihtsalt veoauto pole sõiduauto, veoautosid toodetakse väga erinevateks otstarveteks ja selleks (ka) väga erineva peaülekandega, mistõttu liitrit/100 km peale kütusekulu on seal suure-suure teoreetilise tähendusega. Ka sadulveokitel, näiteks Karilaidi sadulveokid, mis veavad öösel Paldiskist tuulikulabasid Topi tuuleparki, on kindlalt natuke teise peaülekandega kui need, mis rutiinselt haagisega maanteel veerevad. Kindlasti linnas töötav Keskkonnateenuste prügiauto Volvo FL6 on natuke teise ülekandega kui valdavalt maanteel sõitev Puumarketi ehitusmaterjali FL6veok. Jne.

Muidugi neile, kelle autoalased teadmised võrduvad B-kategooria kursusega autokoolis, võib seda keeruline aduda olla.

Olen ise ühel sõiduautol peaülekannet ka vahetanud, 3,07 vahetasin 3,45 vastu. Kütusekulu kindlalt tõusis. Kiirendus ka. Kuna ratastele kantav pöördemoment on natuke suurem, siis kohalt liikuma minnes tuleb gaasi ettevaatlikumalt vajutada.