EV energia ja julgeolek

[Kilo Tango]

Ma elaks pigem tuumajaama, kui akusalvesti kõrval. Need kipuvad põlema minema ja siis on vahel lähedal elavaid inimesi vaja evakueerida. https://www.rechargenews.com/energy-tra ... -1-1646389

See argument on sama "pädev", kui jutt elektriautode erilisest isesüttimise ihalusest (mis on jama - elektriautode süttimine on 2 suurusjärku harvem nähtus, kui sisepõlemismootoriga autode isesüttimine 100 000 sõiduki kohta). Tulekahjusid on kõiksugu asutustes. Akujaamades on neid viimase 4 aasta jooksul olnud minu teada 3, mis on sellises suhteliselt varases staadiumis tehnoloogia kohta üsna hea näitaja.
Tõsiasi on küll see, et akujaama põleng on vastik ja seda on raske kustutada.

Eestis ma seda tuleohu probleemi väga tõsiseks (kõik senised palangud on ikkagi olnud seotud väga kuumade asukohtadega - Austraalia, Kalifornia) ei pea ehkki selleks tuleb loomulikult valmistuda, nagu igasuguste tööstusrajatiste puhul.

Aga muus osas ei ole minul samuti naabruses oleva SMR tüüpi jaama vastu midagi v.a. see, et kinnisvara hind kipub kukkuma.

[nmsi]

Miks peaks müüja võrgutasu maksma kui ostja juba maksab? Natukene sarnane nagu Omniva võtaks raha nii paki saajalt kui ka saatjalt.
Hetkel on otsustatud et võrgutasu maksab ostja, vbolla vaadatakse selle suure hulga väiketootjate tulekuga asi üle. Samas kui tootja maksab päriselt kinni võrguettevõtte investeeringu et müüa saaks (nagu hetkel täis alajaamade korral küsitakse) siis mille alusel võetakse võrgutasu ka pärast kinni maksmist? Võrgutasu tõstmine juba on, hetkel on selle nimi kuutasu mille elektripaketiga liitudes saad.

[Runkel]

Ma olen mõelnud enese kodu energiatarbe juhtimise peale ning jõudnud järelmini, et koduse energiakulu juhtimiseks ei ole vaja päikesepaneele ega tuulikuid. Küll on vaja akupanka jabura hinnaga tundide ajal tarbimiseks ning diiselgeneraatorit päris hullude aegade jaoks, mil võrgust elektrit ei tule. Igal aastal on mõni selline päev ning elu oleks lihtsam, kui neid kartma ei peaks.

Turg on hetkel küll ahvatlev - lühiajalised suured hinnakõikumised -, kuid ma arvan, et pole paha ka pisut passida ja vaadata, mis mõju saab olema tööstuslikel akujaamadel, mis peagi turule tulevad, kui palju nad tippe lihvivad.

Arvatavasti saab võrgutasus püsitasukomponent suurema tähtsuse. Ja võrk võiks pakkuda suhteliselt paremat (odavamat) hinda neile gruppidele (nt väiketootjad), kes on võimelised tootmist ja tarbimist juhtima.

[Benjy]

Ma elaks pigem tuumajaama, kui akusalvesti kõrval. Need kipuvad põlema minema ja siis on vahel lähedal elavaid inimesi vaja evakueerida. https://www.rechargenews.com/energy-tra ... -1-1646389

See argument on sama "pädev", kui jutt elektriautode erilisest isesüttimise ihalusest (mis on jama - elektriautode süttimine on 2 suurusjärku harvem nähtus, kui sisepõlemismootoriga autode isesüttimine 100 000 sõiduki kohta). Tulekahjusid on kõiksugu asutustes. Akujaamades on neid viimase 4 aasta jooksul olnud minu teada 3, mis on sellises suhteliselt varases staadiumis tehnoloogia kohta üsna hea näitaja.
Tõsiasi on küll see, et akujaama põleng on vastik ja seda on raske kustutada.

Eestis ma seda tuleohu probleemi väga tõsiseks (kõik senised palangud on ikkagi olnud seotud väga kuumade asukohtadega - Austraalia, Kalifornia) ei pea ehkki selleks tuleb loomulikult valmistuda, nagu igasuguste tööstusrajatiste puhul.

Aga muus osas ei ole minul samuti naabruses oleva SMR tüüpi jaama vastu midagi v.a. see, et kinnisvara hind kipub kukkuma.

Ainuüksi eelmine aasta oli neid põlemisi 15 (https://storagewiki.epri.com/index.php/ ... t_Database).

[parkija]

Kuulge , milleks peab hüdroaku/ pumpsalvesti rajama kuskile merre , kas selleks ei saaks kordades odavamalt kasutada mõnd endist ja nüüdseks suletud põlevkivikaevandust , tühjaks kaevatud mahud on tohutud , palju see kõrguste vahe peaks olema et vesiratas koos generaatoriga pöörlema panna .

[Kilo Tango]

...

Ainuüksi eelmine aasta oli neid põlemisi 15 (https://storagewiki.epri.com/index.php/ ... t_Database).

Ei ole see jutt seal põlemiste kohta. Jutt on selle kohta, et BESS-is (BESS = battery energy storage system) on olnud mingi intsident, mis on selle võrgust välja viinud. See tähendab enamasti põlenguriski või põlengut, aga selle konkreetse lehe peal EI OLE kirjas, kui palju on põlenguriske ja kui palju reaalseid põlenguid. Ehk siis tegu on turvaintsidendiga, aga kõik turvaintsidendid ei ole alati kõikse hullemad.

Failure incident: An occurrence caused by a BESS system or component failure which resulted in increased safety risk. For lithium ion BESS, this is typically a thermal risk such as fire or explosion.

[Benjy]

Kui liitium läheb, siis mõnuga ja kõik ei jõua uudistesse. Ilmselt saavad akujaamade ehitamise nõuded tunduvalt karmistuma. Hetkel on akude disain veidi naiivne. https://www.youtube.com/watch?v=JM4ifQnIm2Q väidab samuti, et umbkaudu 1 põlemine kuus. Küllap ta vast teab millest ta räägib.

[kalvis]

Kuulge , milleks peab hüdroaku/ pumpsalvesti rajama kuskile merre , kas selleks ei saaks kordades odavamalt kasutada mõnd endist ja nüüdseks suletud põlevkivikaevandust , tühjaks kaevatud mahud on tohutud , palju see kõrguste vahe peaks olema et vesiratas koos generaatoriga pöörlema panna .

Üks põlevkivikaevandus on Enefitil plaanis.
Probla on selles, et vaja on kõrguste vahet ja see on eestis probleemne.
Nüüd need muud asukohad on küll pumpjaam välja reklaamitud aga tegelikkuses toimub seeal maavara kaevandamine. Pole paha kui saab 2in1 lahenduse.

[kalvis]

Turg on hetkel küll ahvatlev - lühiajalised suured hinnakõikumised -, kuid ma arvan, et pole paha ka pisut passida ja vaadata, mis mõju saab olema tööstuslikel akujaamadel, mis peagi turule tulevad, kui palju nad tippe lihvivad.

Negatiivsee hinna ja 100 € MWh puhul on akujaam tasuv. Kuid selliseid päevi on liiga vähe.

[Walter2]

Kuulge , milleks peab hüdroaku/ pumpsalvesti rajama kuskile merre , kas selleks ei saaks kordades odavamalt kasutada mõnd endist ja nüüdseks suletud põlevkivikaevandust , tühjaks kaevatud mahud on tohutud , palju see kõrguste vahe peaks olema et vesiratas koos generaatoriga pöörlema panna .

Mere/veehaarde lähedus päästab ülemise veereservuaari rajamisest. Hüdroamumulatsiooni alumine kavern (ruum) peab olema veekindel. Eestis sobiv geoloogia tuleb alles suuremates sügavustes, Paldiski jaamal on see kuskil 600m peal. Turbiinide efektiivseks kasutamiseks peab kõrguste vahe olema märgatav. Kui sügaval on I-Virumaa kaevandused ning kuidas on lood sealse geoloogiaga veepidavuse huvides? Wiki annab andmed, et sügavaim kaevandus küündis tippaegadel kuni 60m -ni, tänapäeval kaevandatakse umbes 16m allpool merepinda.

[parkija]

Kas me suudame ikka ise end elektriga varustada , vaadates homset elektri börsihinda jääb mulje et ikkagi ei saa ise hakkama ning et mitte osa tarbimisest kaugelt välja lülitada on hind "timmitud" selliseks et tarbijad lihtsalt ei tarbi ning ei jooksuta sel moel võrku kokku , väited estlink 2 mõjust on ilmselt ka tõesed , Olkiluoto on tootmist koomale tõmmanud jne , kaugele me saadikud tuumajaama teemaga jõudsid ?

[parkija]

Keegi ekspert Piret Väinsalu arvab midagi , muidugi tuumajaama vastu , mida sellistelt ekspertidelt oodata .

[olevtoom]

Keegi ekspert Piret Väinsalu arvab midagi , muidugi tuumajaama vastu , mida sellistelt ekspertidelt oodata .

Ekspert, ekspert: https://et.wikipedia.org/wiki/Piret_V%C3%A4insalu

Ma olen jätkuvalt arvamusel, et tuumajaama vastu võitlev roheline on kas loll või alatu.

[Kilo Tango]

Turg on hetkel küll ahvatlev - lühiajalised suured hinnakõikumised -, kuid ma arvan, et pole paha ka pisut passida ja vaadata, mis mõju saab olema tööstuslikel akujaamadel, mis peagi turule tulevad, kui palju nad tippe lihvivad.

Negatiivsee hinna ja 100 € MWh puhul on akujaam tasuv. Kuid selliseid päevi on liiga vähe.

Suured akupargid on tulemas. Need siluvad selle hinnakõikumise suurelt osalt ära. Eratarbija ei suuda nendega iial konkureerida.

[parkija]

Pealkiri ERR i uudisteportaalist :
Elektrihind kerkis ka päevasel ajal väga kõrgele, põhjuseks vähene toodang Baltimaades ,
artikli lõpuosast võib välja lugeda et hind aetigi kõrgeks tarbimise juhtimise / kokkutõmbamise mõttega .
Vastavalt väljakujunenud tavale on süüdi ebasobiv ilm ( tuult vähe , lätlaste hüdroenergiat on ka vähe , päike öösel ei paista ), estlink 2 on rivist väljas , kuidas me sellise olukorrani oleme jõudnud , kelle juhtimisel ?