Kliimamuutustest

[Kriku]

Eestit ähvardava mitmesaja miljoni eurose metsanduse ja maakasutuse (LULUCF) trahvi oleksid meie eurosaadikud ja valitsus saanud ära hoida, aga nüüd tullakse peagi trahviraha võtma otse või kaude Eesti perede rahakotist, kirjutab Cambridge'i ülikooli vanemteaduer Annela Anger-Kraavi.

Olen olnud pea viisteist aastat läbirääkijana nii ÜROs kui nõustanud ka erinevaid suurriike. Tulles oma koduriigile appi, arvasin, et Eestis on puudu teadmistest ja oskustest, et meie riigi huve Euroopas edukalt esindada. Seega hoiatasin kaks aastat tagasi nii Eesti poliitikuid kui ametnike, et LULUCFi eesmärkidega nõustumine annab tagasilöögi Eesti majandusele ja maksutulule. Minu arvamusele järgnes nii mõnegi poliitiku kui Eestit esindava ametniku raevukas rünnak.

Mind hämmastas, kui otsesõnu väitsid toona Eesti huve kaitsma pidanud poliitikud, et taoliste kohustuste võtmine on joondatud keskkonnaorganisatsioonide maailmavaatest ning ettevõtete, majanduse ja Eesti riigi majanduskeskkonnaga arvestamine peabki olema teise-, kui mitte kolmandajärguline. Nii põrkusidki minu soovitused ja kontaktid liitlaste leidmisel või läbirääkimiste sisuliste parandusettepanekute tegemisel vastu Eesti riigi esindajaid, kes leidsid alati mingi põhjuse, miks meile paremate tingimuste saamine ei ole mõistlik. Nii jõudsimegi läbirääkimistega olukorda, kus Eesti sai endale kohustused, mille täitmine kuulub ulmevaldkonda.

Praeguseks on selgunud tõsiasi, et võetud kohustused, mis on proprotsionaalselt suuremad kui enamikul teistel riikidel, käivad meile üle jõu. Tuleb trahv ära maksta, selle vahemik on umbkaudu 100 kuni 750 miljonit, ehk umbes 577 eurot iga Eesti elaniku kohta aastas!

https://arvamus.postimees.ee/8029236/an ... ve-kaitsta

[Väino]

Valimised tulemas, kas keegi hea akf teab meie "kangelaste" nimesid?

[AMvA]

Valimised tulemas, kas keegi hea akf teab meie "kangelaste" nimesid?

Kohustusi ei võta Europarlamendi saadikud, vaid Euroopa komisjon

[parkija]

Meedia väitel võttis selle kohustuse tollane keskkonnaminister Urmas Klaas .

[Runkel]

Rohelepe sõlmiti EKREIKE ja peaminister Ratase (KE/Isamaa) valitsuse ajal. Kaudselt viitab sellele ERRi saatejuhi Indrek Kiisleri küsimus isamaalastele Ratasele ja Terrasele:

Riho Terras, teie kõrval seisab inimene, kes peaministrina andis allkirja suurele rohepöörde leppele. Kõik need asjad, mida me praegu siin arutame, et kust leida raha LULUCF-i jaoks, kõik need kliimaeesmärgid, need on kokku leppinud peaministrina Jüri Ratas. Teie olete heidelnud selle vastu ja olete igapäevaselt sellega europarlamendis tegelenud. Mis tunde see teile tekitab?

RT: Vaidlen täiesti vastu, ma ei ole kunagi heidelnud ja mulle on sõnu suhu pandud siis, kui öeldakse, et mina olen selle vastu, et kliima on puhtam ja need lepped, mis sõlmitakse, tuleb täita. Mina olen selle vastu, et nende lepete täitmise meetodid on käsu korras, plaanimajanduslikud meetodid.

https://www.err.ee/1609349013/terras-ra ... s-mandaati

ja samas saatesarjas Samosti küsimus Helmele ja Madisonile (ca 27 min alates)
https://www.err.ee/media/playlist/17

Aga akf parkija, ära lase end faktil segada, täna kui küsida, kuidas rohepöördesse suhtuda ja kas EL peaks selles olema globaalne vedur, siis vastu on peamiselt Ekre ja Isamaa saadikud pluss Jana Toom, Kõlvart, Mike Calamus, Vsevolod Jürgenson jt. Valikut on.
https://www.delfi.ee/artikkel/120296090 ... ks-pidurit

[Väino]

Oot, aga akf Kriku poolt selle lehekülje alguses viidatud artiklis on öeldud, et Eesti kohustused on proportsionaalselt suuremad kui enamikul teistel riikidel. Tahtsin teada ainult nende nimesid, kes need ulmevaldkonda kuuluvad kohustused meile peale panid.

[OLAVI]

... Eesti kohustused on proportsionaalselt suuremad kui enamikul teistel riikidel.
Tahtsin teada ainult nende nimesid, kes need ulmevaldkonda kuuluvad kohustused meile peale panid.

Mitte "peale panid" vaid teatud ametnikud "ise võtsid kodanikele teadmata asjaoludel" meie riigile kohustused mille täitmise võimalikusest ei olnud neil aimu.
Vastavalt võetud kohustuste lepingule, tuleb nüüd nende täitmata jätmisel maksta trahvi, vastavalt sõlmitud lepingule.
Tänapäeval paljud ei teagi, et mida tähendab sõna "vastutus". https://et.wikipedia.org/wiki/Vastutus

Selliste (kellelegi poliitiliselt kasulike) lepingute kiirustades sõlmimine, millede kulunumbreid ja tulevasi koormisi (maksukoormised, sotsiaaltoetused) kodanikele meie veel ettegi kujutada ei suuda, jätkub:
https://www.koda.ee/sites/default/files ... dumine.pdf

Meie - sotsiaalpartnerite, tööandjate ja ametiühingute esindajate ning ettevõtlusorganisatsioonide - hinnangul on äärmiselt muret tekitav, et Eesti ametnike ja poliitikute juhtimisel toimunud läbirääkimistel Euroopa Liidus on jõutud kokkuleppeni, mis seab meile üle jõu käivad eesmärgid. Kui Eesti kohustus on siduda aastal 2030 -2,5M tonni süsihappegaasi, siis Läti eesmärk on vaid -0,6 M tonni. Soome on võidelnud endale tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks vajalikud erisused.

Eestile antud eesmärk -2,5 Mt CO2 ei ole saavutatav kulutõhusal viisil ning kahjustab oluliselt mitme sektori (sh põllumajandus-, metsa- ja puidusektori, turbatootmise) konkurentsivõimet. Eesti ei tohiks siin loobuda läbirääkimistest ja Euroopa Liidus meie töökohtade, majanduse ja süsiniku pikaajalise sidumise eest võitlemisest. Triloogide käigus peab Eesti võtma eesmärgiks viia arutelud tagasi Euroopa Nõukogusse. See on keeruline, aga meie arvates võimalik, viidates energiakriisile Euroopas.

https://www.err.ee/1609345458/eesti-seo ... %C3%A4rast.

Veebruaris pakkus Euroopa Komisjon välja, et 2040. aastaks võiks heitmevähendamise protsent jõuda 90-ni. See oleks järjekordne vaheetapp arvestusega, et 2050. aastal muutuks Euroopa Liit süsinikuneutraalseks.

Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas ütles, et 2040. aasta eesmärgi peavad kokku leppima liikmesriikide juhid. Võib-olla sünnib kokkulepe juunis, võib-olla sügisel, aga Eesti seisukohad peaks paika saama kolme nädala pärast.

[krijgsvolk]

Kuradi kahju, et ei mäleta, et mis valdkonnas ja kus, on meie "eurokohusetundlikud" ja usinad ametnikuhinged selliseid asju ka varem teinud, tõsi, mitte nii kapitaalset käkki! Püüan meenutada ehk õnnestub. Võib olla kellelegi austet seltskonnast meenub!?

[Kriku]

Vastab Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo:

Eesti võttis hoonete renoveerimise puhul endale ka Euroopas kohustuse ära renoveerida ca 14 000 kortermaja, ca 100 000 eramaja jne. Varasemalt on meedias räägitud, et tänastes hindades on selle maksumus ca 20 miljardit eurot, aga abirahaks on kasutada ca 300 miljonit eurot kvoodimüügi-raha, mis kinnitati ära 20/21 aastal - et kuidas riik plaanib siin selle eesmärgi ära täita? Kust see lisaraha tuleb? Kas tuleb veel kvoodiraha või midagi muud, et 20 miljardit kokku saada?

Täpsustan, et tänastes hindades on rekonstrueerimise kogumaksumus umbes 30 miljardit eurot. See hõlmab enamikku enne 2000. aastat ehitatud hoonetest, sealhulgas elu-, äri- ja avaliku sektori hooneid. Oluline on siin mõista, et kogu investeeringuvajadus ei võrdu riigi toetuse vajadusega. Rekonstrueerimine, nagu ka uute hoonete ehitus, on osa elukeskkonna arengust ja majandusest, millesse riik sekkub turutõrgete korral. [...]

Korterelamute renoveerimiseks on meil jätkuvalt kasutusel 330 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurivahendite toetusraha. Täiendavalt on ligi 25 miljonit eurot kavandatud Ida-Virumaa korterelamutele. Väikeelamute rekonstrueerimiseks on jätkuvalt avatud 28 miljoni euro suurune toetus. Need toetused võimaldavad järgmise paari aasta jooksul täita hoonete rekonstrueerimise pikaajalises strateegias ja hoonete energiatõhususe direktiivis võetud eesmärke. Selle rahastusega rekonstrueeritakse umbes 700 korterelamut ja üle 1000 väikeelamu. Rohkem kui 50 000 inimest saavad oma koduelamud korda. Selleks, et jõuda 14 000 korterelamu ja 100 000 väikeelamu renoveerimiseni aastaks 2050, tuleb renoveerimismahte järk-järgult tõsta.

Euroopa Liidu ees võetud kohustuste puhul on ka teada, et reeglina on mittetäitmisega seotud trahvid. Meile on turuosalised rääkinud, et juba täna on teada, et Eesti ei suuda õigeks ajaks asju ära teha. Mis on siin teie hinnang, kui suur summa trahvirahaks tuleks?

Tänase seisuga ei saa öelda, et Eesti eesmärke õigeaegselt ei täida, seega pole mõtet spekuleerida trahvide või nende suuruse üle.

https://majandus.postimees.ee/8036400/k ... ekutoetust

[AMvA]

Masendav.
Kuidas saab inimesest ametnik, kes elab mingis omas maailmas, millel ei ole reaalse eluga midagi ühist?

[ahto42]

8 korteriga endised kolhoosikeskuse majad, paljudes ahiküte, osades ka soojuspump. Tavaliselt 50/50 noored/pensionärid. Tihti 40/60 suhtes. Kuidas neid maju renoveeritakse? Kuidas neile see abi jõuab?

[Some]

Ivo Jaanisoo vastas ka sellele küsimusele:

Siiski teame, et teatud hoonete (näiteks väikeste või miljööväärtuslike) puhul võib ehituskulude suurest osakaalust tuleneda elanikele igakuiste kulude tõus ning korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tasumine muutub raskeks. Sellisel juhul saab kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust. Samuti oleme 10 protsendi võrra tõstnud (aga kuni 50 protsenti) toetuse määra kuni 18 korteriga ja ka miljööväärtuslikele korterelamutele.

[Lemet]

Väga jämedalt- 20 miljardit (täpsustusega, et tegelikult 30 miljardit) millest toetused on 400 miljonit...elanike kanda jääb seega 19(29) miljardit ja 600 miljonit.

[OLAVI]

8 korteriga endised kolhoosikeskuse majad, paljudes ahiküte, osades ka soojuspump. Tavaliselt 50/50 noored/pensionärid. Tihti 40/60 suhtes. Kuidas neid maju renoveeritakse? Kuidas neile see abi jõuab?

Majanduslik arvutus näitab pensionäridega järgmist stsenaatiumit:
Kui praegused pensionärid 25 aasta pärast veel on elus, siis need on mõistlik majutada nõuetele vastavatesse (riigidotatsiooniga, eraomanduses, kus sanitarideks on migrandid) hooldusmajadesse ja nõuetele mittevastavad hooned lammutatakse.
Pole hoonet, pole vaja trahvi maksta selle eest.

Noortel peredel võetakse vanemlikud õigused, kui need ei suuda lapsi nõuetekohases elamises kasvatada ja küll nad siis elujärje parendamiseks siputama hakkavad.

(Mina ka ei usu aga nagu elu on näitanud, siis vägagi võimalik stsenaarium tulevikuks, sest ega suurt trahviraha ilma hüperinflatsioonita või fosforiiti müümata meie riigis kuskilt muidu võtta ei ole.)

[Kriku]

Palun lisada arvutus.