Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[Sektor gazovoi ataki]

Ehk on veel nii võimalik, et hiljem leitakse mingi muu kasutus sellele teekoridorile. Näiteks kui Lasnamäe tohutu kraav rajati, siis ei osatud algul sellele korralikku otstarvet leida, omal ajal oli paras suurushullustus üldse see teha. Kreekas nägin kuidas eurorahadega ehitati endine raudteetrass ümber autoteeks. Seega võimalik, et alles kunagi hiljem leitakse objektile mingi mõistlik otstarve.

[Kriku]

Lasnamäe kanalisse taheti ju ka tramm panna algusest peale.

[Lemet]

Mõned faktilised märkused teemal...

siis Lemeti progresseeruvaid arvutusi arvestades (alustuseks kaubad 10 tunniga Varssavisse, siis juba Berliini)

Esiteks- ei olnud alustuseks Varssavisse, oli alustuseks Berliini. Varssav tuli hiljem mängu.

EY lubas kaubarongide kiiruseks 80km/h, vist Civitta omas lubati 70.

Ka 70 km/h oleks keskmisena tubli saavutus.

Oluliselt tõenäolisem reaalsus: esmaspäeva hommikul kell 8 rekkale tõstetud kaup on küll tunniga RB terminalis aga seal ei pruugi isegi kohe vaba ja sobivat vagunit olla.

Minu võrdluseks oli korraga terminalidest liikumahakkavad konteinerid, üks rongi ja teine autoga. Mis aga puutub sellesse, millal terminal asjad edasi saadab, siis isikliku kogemuse põhjal lubati esmaspäeva varahommikul vedaja terminali viidud alus teele saata kolmapäeva õhtul, sest varem ei saa lihtsalt koormat kokku. (Tegelikult hakkas liikuma neljapäeva pärastlõunal)

rongijuhile kehtivad puhkeaja nõudeid,

Loomulikult kehtivad. Selle vahega, et kui temal "ketas umbe läheb", ei pane keegi rongi kõrvalteele 11ks tunniks seisma, vaid tuleb lihtsalt uus inimene sanga.

Nüüd vaja vaid kaup tegeliku saajani toimetada -> vähemalt tund mahalaadimist + vedu.

Jällegi- täpselt sama kehtib ka autotranspordile. Ja osakoormaid (1-2 alust) ei hakka ükski transpordifirma suure autoga otse ukselt uksele toimetama, seda eriti veel Poolas või Saksas.

Kumb meil enne käima läheb: RB kaubaveod või Via Baltical robot-rekad (kasvõi ainult linnaäärsete terminalide vahet)

Juhtideta autodest on ulmekirjanikud pajatanud juba sadakond aastat, aga mida pole, on seesama juhtideta transport. Luban endale ses osas tugevat skeptitsismi.
Nagu ka elektrinuppude teemal. Mõned demomasinad koos ohtra reklaamikäraga, kui kena popp ja noortepärane see kõik on- miks mitte. Nagu siin täna haleda kuke kaks õlleveokit ringi sõidavad Aga kogu vedude ümberkorraldamine vaevalt. Sedasorti leelotuste tõsiseltvõtjatel soovitan soojalt sõita läbi öise Saksa- või Prantsusmaa, vaadata tee ääres olevaid suurte autode parklaid ja mõelda, palju läheb maksma nende kaabeldamine, laadijatega varustamine etc, etc. Parklaid on sadades, autosid kümnetes tuhandetes... juba ainuüksi vase kogus on üüratu. Lisaks verl elektritootmine...RB saab vaieldamatult enne ja odavamalt valmis kui kogu siinne veokitepark elektrile üle viiakse.

Ning kokkuvõttes- üks kilo rongiga võtab lõpptulemusena ikkagi kordades vähem kütust(ka elektrit) kui üks kilo autoga.

[manjabes]

Norin fragmendi kallal

Oletame siiski, et kella 20ks lõpeb reisirongiliiklus (või tekib vähemasti piisavalt pikk auk) ja saame liikuma. Varssavisse on ~1000km @80km/h -> 12,5 tundi (rongijuhile kehtivad puhkeaja nõudeid, võimalikud kiirusepiiranguid vahejaamades, hommikused reisirongid jms peab kõik selle kiirusega kaetud saama) ja jõuame Varssavi terminali järgmise päeva hommikul kell 8:30. Nüüd vaja vaid kaup tegeliku saajani toimetada -> vähemalt tund mahalaadimist + vedu. Juba 9:30 (kui kõik läheb ürpis ideaalselt) on kaup kohal.
Rekkavedaja samal trassil:
8:00 hakkab otse Poola poole sõitma. Teeb 2x45minutilise pausiga 10h sõitu @80km/h. Sedasi on 19:30ks 800km kaugusel. Nüüd teeb kohustusliku 11-tunnise pausi ja hommikul 6:30 jätkab sõitu. 200 kilomeetri läbimiseks kulub 2:30 ja 9:00 on kohal. Lõpp-punktis, mitte kuskil terminalis/vahelaos.

Et kaubarongil on vahejaamades kiirusepiirangud jmt, mida on vaja eriliselt rõhutada, aga maanteel ei ole ühtki asustatud ala vahepeal, saabki kütta 10 (või 4) tundi järjest @ 80km/h?

[Lemet]

Et kaubarongil on vahejaamades kiirusepiirangud jmt, mida on vaja eriliselt rõhutada, aga maanteel ei ole ühtki asustatud ala vahepeal, saabki kütta 10 (või 4) tundi järjest @ 80km/h?

Hetkel on Leedu poolel Poola piirile lähenedes päris lustiline kaeda, millise amplituudiga juhtide suu liigub. Kabiinis olles õpiks vaieldamatult päris palju uusi sõnu juurde. Ja seda lusti pole seal mitte kilomeeter-kaks, vaid ikka pikemalt.

[klemm]

Paarkorda kuus tuleb auto vilniusest. Täna maksan arve, ülehomme kaup kohal.
Umbes 10 hommikul sõidab vilniusest välja ja umbes 12-14 järgmine päev kohal, kuskil seal vahepeal ka ümberlaadimine (arvatavasti teisepäeva hommikul)
Mitte kuidagi ei usu, et rongiga need alused sama ajaga kohale jõuaks.

[Lemet]

Kuigi lennukite kiirus on kordades suurem autode-rongide omast, väidetakse selle efektiivsust ilmnevat alles pikemal distantsil kui 500 km.

[Jaanus2]

Rongid hakkavad enne elektriga sõitma kui veoautod. Soomlased on Helsingi-Tallinna tunnelist täitsa huvitatud, et saaksid kaupa põhjast otse Kesk-Euroopasse saata ilma juba praegu üle koormatud sadamateta. Jäämeri sulab ka varsti lahti ja siis tulevad sealtkaudu hiinlased. Soomlased ootavad, et RB enne valmis saaks ja on selles osas veidi kahtlevad, näib et põhjusega. Rongil on efekti kaubaveol pikema vahemaa puhul, lühema puhul see kahaneb.

[Peeter]

Rongid hakkavad enne elektriga sõitma kui veoautod. Soomlased on Helsingi-Tallinna tunnelist täitsa huvitatud, et saaksid kaupa põhjast otse Kesk-Euroopasse saata ilma juba praegu üle koormatud sadamateta. Jäämeri sulab ka varsti lahti ja siis tulevad sealtkaudu hiinlased. Soomlased ootavad, et RB enne valmis saaks ja on selles osas veidi kahtlevad, näib et põhjusega. Rongil on efekti kaubaveol pikema vahemaa puhul, lühema puhul see kahaneb.

NB! Mainin eraldi ära, et Soomes on raudtee laiuseks 1524mm, ja väljapääsu neil põhjas merele otse ei ole. 1520 oleks Koola poolsaarelt veneorklandi kaudu, aga Norras on standardiks 1435mm. Nii, et päris huvitav mõelda, et kõigepealt laotakse kaubad Norras 1435-le ja toimetatakse ümberlaadimisele Soome 1524-le. Seejärel jõuab see mant Helsingi juurde, kus siis siin-või sealpool lahte munsterdatakse kaup jälle ümber 1435-le ja saadetakse Läbi RB minema Berliini peale ja sealt edasi mujale Euroopasse. Kui Soome hakkab kasutama iseseadistuvaid vaguneid näiteks ka ainult põhjas Norra-1435-sadamast "üleveoks" 1524 peale siis ei ole mõtet naiivselt arvata, et nad suudavad omale nii palju neid reservidega soetada, et see konteinervagunite ports väljaspool VR-i mujal Euroopas (alates ja/või kaasa arvates Eestist) minema laiali hajudes ei halvaks transpordikoridori Soome osas vagunipuudusel tegevust. Keegi peaks sitaks vagunikoosseise ostma (mida aga peale Soome kuskil vaja ei ole), või jäävad need sellised "universaalsed" ainult VR-i tegevuspiirkonda, ehk siis tuleb nagunii Helsingis ümberlaadimine, on see siis laeva, või tunnelisse (kui selline asi üldse olemas/tulemas on ja eeldades, et tunnel tuleb 1435mm).
Ehk siis siit on koitmas, et mingist rohelise teega süstikrongidest, olgu siis reisi- aga kindlasti kaubaekspresside kujul erilist pikka juttu pole mõtet veeretada.

Koosseisudest veel siia eespool olnud jutule täienduseks: juba alguses oli (kuskil) jutt, et opereerimise eest ja koosseisude eest hakkavat vastutama Deutsche Bahn. Et oli mingine jutt, et selle ammuse positiivse rahastusotsuse saamise juures oli vaja kindlas kõneviisis fikseeritud pädeva ja töökogemusega ja vahenditega opereerija kinnitust, et ta seda ka tegema hakkab ja suudab, ja siis selliseks ettevõteks kvalifitseerus ja kinnitatigi projektis DB. Nagu ikka "eurotaotlustega"- riskid peavad olema maandatud muidu laenu/toetust ei saa.

[diesel]

rb, esialgu üks niit, kaubarongid liiguvad 70-80 versta tunnis. eurolaius ja elektriga.
või olemasoleva trassi kasutamine muutusteta + ümberlaadimine "poola piiril", kaup liigub ikka 70-80-ga.
või olemasoleva trassi ühe niidi eurolaiusesse muutmine + elektrifitseerimine, kaup jätkuvalt liigub 70-80-ga.
mida logistikud valiks?

eespool käis läbi jutt, et mistahes rong ei hakka enne jaamast liikuma kui kogu tee järgmise jaamani pole vaba.
vanal trassil on neid jaamu hulgim, kus rongid saavad kiiremaid või vastutulijaid mööda lasta. palju rb-le selliseid kohti tulema peaks?
või on ainult planeeritud peatustes?
üks niit, aeglased kaubarongid ja kolm korda kiiremad reisirongid.
minu mõistsest jääb väga väheks, et nende reklaamitud mahus koos toimimisest aru saada.

[Peeter]

Et kaubarongil on vahejaamades kiirusepiirangud jmt, mida on vaja eriliselt rõhutada, aga maanteel ei ole ühtki asustatud ala vahepeal, saabki kütta 10 (või 4) tundi järjest @ 80km/h?

Hetkel on Leedu poolel Poola piirile lähenedes päris lustiline kaeda, millise amplituudiga juhtide suu liigub. Kabiinis olles õpiks vaieldamatult päris palju uusi sõnu juurde. Ja seda lusti pole seal mitte kilomeeter-kaks, vaid ikka pikemalt.

NB! Üle-Euroopalise kiirtee E67 (Praha-Helsingi) üks Poolas olev osa (meie jaoks seal Poolas kõige probleemsem) mis on Expressway S61(Ostrow Masowiecskist Budziskoni) peab valmima 2024 või 2025. Poolakad saavad oma osa valmis. Leedukad nüüd võimlevad, sest ühtäkki selgus, et neil on siis mõtet oma lõik Kaunaseni ära ponnistada. Igaljuhul saab see kõik nn Prahast Kaunaseni ammu-ammu enne valmis, kui RB-l üldse midagi avamist väärt promoma hakatakse, poleks ime, kui leedukad jõuavad 2030-ndaks Leedu-Läti piiri välja. Läti on lubanud kah midagi Riiani pungestada. Meil räägitakse praegu konkreetselt, et raha mittemillekski ei ole.
Nii, et ei ole Leedus tee-ehitajate suunas üleolevaid kilkeid mõtet kah loopida. Nad on lubanud samaaegselt poolakatega selle oma Kaunaseni-lõigu lõpetada, ehk siis 2024-2025, ja siis peaks seal olema sõit juba 2+2-l nagu lust ja lillepidu! Aga samas suure tõenäosusega veel aastaid peale seda võib sama juttu rääkida hoopis RB trassiosa ehituse kohta: (tsitaat) "...päris lustiline kaeda, millise amplituudiga juhtide suu liigub. Kabiinis olles õpiks vaieldamatult päris palju uusi sõnu juurde. Ja seda lusti pole seal mitte kilomeeter-kaks, vaid ikka pikemalt"

[Peeter]

eespool käis läbi jutt, et mistahes rong ei hakka enne jaamast liikuma kui kogu tee järgmise jaamani pole vaba.
vanal trassil on neid jaamu hulgim, kus rongid saavad kiiremaid või vastutulijaid mööda lasta. palju rb-le selliseid kohti tulema peaks?
või on ainult planeeritud peatustes?
üks niit, aeglased kaubarongid ja kolm korda kiiremad reisirongid.
minu mõistsest jääb väga väheks, et nende reklaamitud mahus koos toimimisest aru saada.

Peale selle vaba tee olemasolu peab vastuvõtujaamas olema ka vaba harutee, kuhu koosseis saabuda ja ära mahtuda saab. Teiste ootajate juurde...
Vanal trassil on haruteedega ootamise-möödumise võimalusega jaamad ca 15 km vahedega. Mida rohkem selliseid "puhver-jaamu" seda rohkem koosseise saab samaaegselt trassil liigelda.

[diesel]

otsisin vahepeal ja leidsin, et tuleb 12 kohalikku jaama, kus siis saavad rongid üksteist mööda lasta. neist pooled on tallinna ja rapla vahel.
ülejäänud eesti osal on siis jupid üsna pikad. ei lõhna just suure läbilaskevõime järgi.

[parkija]

Pealkiri ERR i uudisteportaalist :

Läti Rail Balticu kaks raudteejaama võivad maksma minna miljard eurot

Ega me kehvemad ei saa olla

[Peeter]

https://arvamus.postimees.ee/8036146/en ... s-lopetada
Panen siia ühe artikli kommentaarist lõigu:
Kui Venemaal avati nende kiirrongiliin "Sapsan" Peterburi ja Moskva vahel, muutus raudteekauba transiitaeg Moskva ja Peterburi vahel 24-26 tunnilt 4-5 päevani, kuna aeglane kaubarong pidi kogu aeg kõrvalteedel passima ja ootama kuni Sapsan mööda ledab, siis tossutama järgmise haruteeni ja jälle ootama. Loomulikult kolis siis peaaegu kogu kaubavedu maanteele ja St.P-Moskva maantee on maksimaalselt rekkasid täis.