Autotehnikateema

[taara]

§ 40. Tulede kasutamise üldnõuded
(1) Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled.
(2) Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta.
§ 42. Udutulede kasutamine
(2) Eesmisi udutulesid võib kasutada ka käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud juhul lähitulede asemel.

Päevatuli on konkreetne tuli. Udutuld ei saa kasutada päevatule asemel. Udutult võib kasutada lähitule asemel. Võta teadmiseks ja edaspidi räägi ikkagi lähituledest, mitte päevatuledest. Need kaks asja on täiesti erinevad asjad.

Puust ja punaseks. Sõiduautol peavad põlema LÄHITULED ning ääretuled. LÄHITULEDE asemel võib valgel ajal kasutada PÄEVATULESID. Eesmisi UDUTULESID võib kasutada LÄHITULEDE asemel.

Nii, et loe ise seadust ja seda ka mõttega.

[AMvA]

§ 40. Tulede kasutamise üldnõuded
(1) Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled.
(2) Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta.
§ 42. Udutulede kasutamine
(2) Eesmisi udutulesid võib kasutada ka käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud juhul lähitulede asemel.

Päevatuli on konkreetne tuli. Udutuld ei saa kasutada päevatule asemel. Udutult võib kasutada lähitule asemel. Võta teadmiseks ja edaspidi räägi ikkagi lähituledest, mitte päevatuledest. Need kaks asja on täiesti erinevad asjad.

Puust ja punaseks. Sõiduautol peavad põlema LÄHITULED ning ääretuled. LÄHITULEDE asemel võib valgel ajal kasutada PÄEVATULESID. Eesmisi UDUTULESID võib kasutada LÄHITULEDE asemel.

Nii, et loe ise seadust ja seda ka mõttega.

Minu mäletamist mööda mingi aeg tagasi kottis politsei neid päevasel ajal udutuledega sõitjaid mõnuga.

[taara]

Riigiteatajast ei viitsi vaadata, aga mälu järgi muutus seadus (lähitulede asemel udutuled) umbes 16 aastat tagasi. Lihtsalt omal oli umbes sel ajal kokkupuude politseiga. Pead anda ei saa kui vahetult seadus muutus enne kokkupuudet. Praegu võib rahumeeli sedasi sõita.

Viitsisin ikka vaadata. Liiklusseadus on alguses peale (2011) udutulesid lähitulede asemel lubanud. Liiklusseadusele eelnenud Liikluseeskiri ei lubanud seda teha.

[vanahalb]

Kuangi iidsel ajal mäletan, et Eestis sõitsid ringi mõned E30ned millel kogu esituli oli kollane. Superudu pakett?

see on 70ndate ja 80ndate "Prantsuse pakett". Mingil põhjusel nemad eriti armastasid neid kollaseid tulesid, saab ka täna osta kalli raha eest:
https://www.ebay.com/itm/126267398757

Kollaselt valgustavate laternatega siis väidetavalt udus ja vihmas veidike parem nähtavus.
https://en.wikipedia.org/wiki/Selective_yellow

Mulle tundub et need prantsuse stiilis kollased laternad on Dakari rallist inspireeritud. See on üldse üks Prantsuse juurtega võistlus ja laternad peavad ikka stiilselt kollased olema kui tõsine sõidumees oled

Kollased laternad valgustavad mitte ainult udus ja vihmas natuke paremini . Üldse siis ka kui õhus on mingit vedelat või tahket ollust, sealhulgas (kõrbe)tolmu. Eestis võib aprillis-mais veel vabalt valgete tuledega sõita. Juulis ja augustis oleks juba kollane parem sest tolm seisab külateel nagu valge sein. Talvel kui on selge näitab valge kilomeetri kaugusele, lumesajus on jälle kollane mugavam või siis üldse lähituli mis helvestelt peegeldades silmi ei väsita.

Kollased tuled pole muidugi nii valgusviljakad kui valge klaarklaas ja laternaid peaks kilowati jagu ette laduma. Offroadis pole sellel vist piiranguid?
Kunagi müüs Cibie eraldi kollaseid laternaklaase neile kellele prantsuse stiil meeldis. Ja muteada on praegultki offroadtulesid letis kus saab klassi ette panna erivärviisi filtreid.
Led- ajastul on võib-olla led-i valgus juba muudetav .

[OLAVI]

...
Minu mäletamist mööda mingi aeg tagasi kottis politsei neid päevasel ajal udutuledega sõitjaid mõnuga.

Kotiti neid, kes sõitsid nelja põleva esitulega (udu+lähi), kes ainult udukatega ja ääretulega sõitsid nendega polnud probleemi.

[OLAVI]

§ 40. Tulede kasutamise üldnõuded
(1) Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled.
(2) Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta.
§ 42. Udutulede kasutamine
(2) Eesmisi udutulesid võib kasutada ka käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud juhul lähitulede asemel.

Päevatuli on konkreetne tuli. Udutuld ei saa kasutada päevatule asemel. Udutult võib kasutada lähitule asemel. Võta teadmiseks ja edaspidi räägi ikkagi lähituledest, mitte päevatuledest. Need kaks asja on täiesti erinevad asjad.

Puust ja punaseks. Sõiduautol peavad põlema LÄHITULED ning ääretuled. LÄHITULEDE asemel võib valgel ajal kasutada PÄEVATULESID.
Eesmisi UDUTULESID võib kasutada LÄHITULEDE asemel.

Nii, et loe ise seadust ja seda ka mõttega.

Jah, täitsa legaalne on sõita nii päeval kui ka öösel kui põlevad eesmised udutuled ja ääretuled ning lähituled samal ajal ei põle.

[maksipoiss]

Mingi aeg ei tohtinud asulas udutulesid üldse kasutada

[taara]

Jah, täitsa legaalne on sõita nii päeval kui ka öösel kui põlevad eesmised udutuled ja ääretuled ning lähituled samal ajal ei põle.

Väga tubli. Õpid juba mõisteid õigesti kasutama. Jätka samas vaimus.

Asulas tohib kasutada eesmisi udutulesid aga ei tohi kasutada tagumisi udutulesid.

[Kapten Trumm]

Ja täiesti käsitlemata on jäänud teema, mida peaks tegema sügava liitpuudega isiku (kes omab "sinist kaarti" ja kes pidevalt vajab sõidutamist) perekonnaliikmest eestkostja. Kuna tema ise tulenevalt oma puuetest ei saa mitte iilagi juhiluba, siis pole ka põhjust autot ümber ehitad, samas pole ka mingit põhjust registreerida tema nimele sõiduk, sest see tekitaks kohe suure poleemika eestkoste aruande teemal. Miks on soetud isikule, kellel pole mingit selles mõõtes arvestatavat sissetulekut, mootorsõiduk juhtumil kui temast ei ole mitte kunagi selle juhtijat ja kuskohast on pärit finantsid. Ja kas see on ikka põhjendatud vajadus ja selline kohustuste võtmine, ka peresisene laen tuleks eestkoste aruandes deklareerida. (Selgituseks ma peaksin talle kas oma konto pealt kandma või mõne teise pealt laenu orgunnima (koos korrektsete juriidiliste lepingutega) ja siis raha üle kandma ja siis sõiduki tema nimele soetama ja siis peaks ümber ehitama, et kvalfitseeruda vabastuse saamiseks. Kuigi pole vajadust midagi ümber ehitada.... Ja siis kui selline niimoodi eestkostetava nimel olev sõiduk on mingilgi põhjusel vaja ära müüa või ringivahetada rohkem sobiva vastu vm põhjusel välja vahetada, siis selliste tehingute tegemiseks (eestkostetava varaga seotud toimingud), siis on selleks vaja kohtu luba, kes siis kõrvalseisjana vaatab ja kontrollib, et eestkostetava varaga käitutaks eestkostetava huvide järgi (hoidku sind jumal, kui sa näiteks peaksid selle sõiduki veel Kuusaoskisse ära utiliseerima...) . Ehk siis minusugune pereliikmest eestkostja saab kohe ülelennu kuigi jutt on, et ühiskonna nõrgemate huvidega arvestatakse. Ja selliseid peresid on kah palju. Ja see jutt, et "aga kuskilt teistpidi saab ju" unustage kohe ära, ma sellest taksosõidu kompenseerimisest parem ei räägi.

Kui on nii, siis on nii, eks me saame hakkama, aga pole mõtet kireda, kuidas "automaksu kehtestamisel toetame ka ühiskonna nõrgemaid liikmeid"

Nende mitte-ümberehitatud puuetega inimesi teenindavate autodega on muidu selline teema.
Avalikkuse jaoks seostub asi (kes ise puude probleemiga pole kokku puutunud) nende invatähisega BMW X5 ja MB ML-idega, mis poolviltu kaubanduskeskuse invakohtadel laiutavad (ja millega sõitev seltskond ei paista just füüsilise puudega olevat, v.a teatud puudujäägid peaajus ja koduses kasvatuses). Lihtsalt näib, et osadest KOV-idest saab seda invatähist väga lihtsalt.

Et noh, taoline seltskond ei peaks mingied maksusoodustusi saama (labased invatunnuse kuritarvitajad), selles osas on vist avalikkus nõus ja küllap ja RahMin-ile on see probleem teada. Akermann ütles eile ka meedias, et pärast ei juhtuks asju, kus ümberehitust mittevajavaid sõidukeid ei hakkaks puudega isiku arvel rohkelt olema. Mis X5 meeste "eetikat" arvestades kindlasti juhtub - et said sebitud endale invakaardi, hakkavad sebima ka maksusoodustuse pärast.

Et osside tekitatud olukorra tõttu kannatavad inimesed, kel oleks seda hüve ka tegelikult vaja, on meie riigis igiomane olukord - kui puid raiutakse, siis laastud lendavad.

[Kapten Trumm]

Puust ja punaseks. Sõiduautol peavad põlema LÄHITULED ning ääretuled. LÄHITULEDE asemel võib valgel ajal kasutada PÄEVATULESID. Eesmisi UDUTULESID võib kasutada LÄHITULEDE asemel.
Nii, et loe ise seadust ja seda ka mõttega.

Kas nende udutulede kasutamisel lähitulede asemel pole vaikimisi piirang "ainult valgel ajal lähitulede asemel". Sest esimesed udutuled pimedas teed kuigivõrd ei valgusta. Näitavad ainult auto nina alla. Tänapäeval on ju udutuled mitte Hella Rallye 1000, vaid sellised pullisilma suurused vidinad küllalt madalal stange alumises servas.

[taara]

Seaduse järgi ei ole. Võivad rahumeeli ka pimeda ajal põleda. Linnas väga vahet ei olegi, sest nagunii enamus kohad hästi valgustatud.

[Kapten Trumm]

...
Minu mäletamist mööda mingi aeg tagasi kottis politsei neid päevasel ajal udutuledega sõitjaid mõnuga.

Kotiti neid, kes sõitsid nelja põleva esitulega (udu+lähi), kes ainult udukatega ja ääretulega sõitsid nendega polnud probleemi.

Eri teema on veel Mercedese mudelid, millel on ees kahed udutuled. Neljakandiliste laternatega nii oli. W124, W126, W201, W202. Kui autole on paigaldatud lisavarustuses olevad udutuled stange all, siis on udutulesid topelt. Udutuli põhilaterna sisemises osas ja udutuli stanges.

Nüüd erinevates riikides on nende lülituse skeem lahendatud erinevalt. Tüüpiselt peaks olema nii, et need põhilaternates olevad udukad süttivad tuledelüliti väljatõmbamise esimeses astmes (kui tagumised udukad ei põle). Ja stanges olevad teises astmes (siis peaks põhilaternates olevad kustuma).

Ühesõnaga, pole mingit "valmistajatehase nõuet", eri riikides on seadistatud erinevalt. Põhilaterna pistikus saab pinnide ringi tõstmisega neid seadeid muuta.

Eesti seadus lubab ees kuni neli udutuld.

[EiTahaÖelda]

Led- ajastul on võib-olla led-i valgus juba muudetav .

LEDi valgus iseenesest ei ole muudetav.

RGB LEDis on sees komplekt erinevaid LEDe, mida siis kokku segatakse muutuvas vahekorras - nt. kui tahad valget, paned kõik kolm 100%-le. Kollast saad 100% punase + 100% rohelisega.

Ma nüüd üritan ette kujutada, kuidas keegi programmeeriks oma auto esituled jõululampide moodi särama, vilkuma ja pilkuma... Ja mis näo siis liikluspolitsei teeks.

[vanahalb]

Ma nüüd üritan ette kujutada, kuidas keegi programmeeriks oma auto esituled jõululampide moodi särama, vilkuma ja pilkuma... Ja mis näo siis liikluspolitsei teeks.

Mis nüüd liikluspolitseil õriseda oleks, vähemalt senikaua kui keegi oma tulesid roheliseks või pedelillaks ei kruti? On ju öeldud et võib olla valge või kollane.

Ükspäev käisin sisustuse jaoks led- lambi poes ja selliseid ribasid ja lampe oli küll millel pööratavast rattast värvustemperatuuri sai muuta.
Kuskil 7000 K on suures piires pilvealune päevavalgus mis öösel on helevalge , peaaegu sinakas ledlatern. 2500 K tundub kollane mis kollane. Ülejäänud numbrid seal on valge ja kollase vahepealsed. Halogeenlatern näiteks on 4000K kanti.

Diskomeeste jaoks oli niisuguseid samuti millel värvi ennast muuta. Auto jaoks oleks liiga ekstreem.

[ahto42]

Mingi aeg ei tohtinud asulas udutulesid üldse kasutada

Jah, pimeda-ajal ja halvanähtavuse korral. Päevatulede asemel koos gabariitidega ei ole see keelatud.