Relva kasutamine politsei poolt

[Kriku]

Ministeeriumid hindavad VTK-s samuti, et tuleks langetada lävendit, millest alates võivad korrakaitseorganid elektrišokirelvi ehk tasereid kasutada. Kui kehtiva seaduse kohaselt võib tasereid kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks, siis võiks seda tulevikus kasutada juba siis, kui esineb vahetu oht isiku tervisele. Päriseluliselt toovad ministeeriumid välja, et korrakaitseadust võiks muuta nii, et elektrišokirelva oleks võimalik rohkem kasutada inimese kinnipidamisel, kuna inimese kinnipidamine ei pruugi igakordselt mahtuda olulise või kõrgendatud ohu alla. Tulevikus võiks ilma kõrgendatud ohuta kasutada taserit inimeste vastu, keda tuleks kinni pidada, kes püüavad põgeneda või osutavad kinnipidamisel vastupanu.

Eestis politsei kasutab elektrišokirelvi 2018. aastast ja seni on neid tarvitatud umbes 10 korda aastas ehk 50 korda perioodil 2018-2022. Ministeeriumid märgivad, et seni ei ole nende kasutamisega kaasnenud üksnes taseri kasutamisest tingitud eluohtlikku vigastust või surma. Politseiameti andmetel toimus perioodil 2018-2022 politsei vastu 180 rünnet, millest 61 juhtumil sai politseinik vigastada, kuid ründe tõrjumiseks oli taseri kasutamise lävend liialt kõrgel. 17 juhtumi puhul kasutasid politseinikud ründe tõrjumiseks gaasipihustit või teleskoopnuia, kuid edutult. Ministeeriumite hinnangul vähendaks tulevikus elektrišokirelvade liialt kergekäelise kasutamise riski, kui sellest jääb logifail ning kogu tegevus jäädvustatakse helis ja pildis.

Lisaks taseritele soovivad ministeeriumid luua regulatsiooni, mille kohaselt võiksid korrakaitseorganid saada ka vabamad käed kummikuulidega inimeste laskmiseks. Praegu kehtivate seaduste kohaselt tohib kummikuule kasutada samadel alustel metallist kuulidega ja ministeeriumid soovivad lävendit alla tuua. Korrakaitseseaduse väljatöötamiskavatsuse kohaselt võiksid politseinikud tulevikus saada õiguse kummikuule kasutada nii ohu tõrjumiseks kui ka ohtu tekitava korrarikkumise lõpetamiseks. Näiteks toovad ministeeriumid välja, et meeleavaldusel võiks edaspidi kummikuulidega lasta inimest, kes loobib politseinike kividega või keda on politseinikul ohtlik kumminuia või pisargaasiga mõjutada või kes on elektrišokirelva seitsmemeetrisest laskeulatusest väljas.

Ka veekahuri kasutamise lävendit võiks ministeeriumite hinnangul allapoole tuua. Kui praegu on selle kasutamine sarnaselt kummikuulidega võrdsustatud olukorraga, kus võiks kasutada tulirelva, siis väljatöötamiskavatsuse autorite hinnangul võiks ta olla tulevikus kasutusel sündmuste võimalikult varajastes faasides, et vältida eskaleerumist.

Samuti soovivad ministeeriumid anda korrakaitseorganitele laiad võimalused mehitamata õhusõidukite taevast alla toomiseks.

Lisaks politsei erivahendite kasutamise lävendite langetamisele soovivad justiits- ja siseministeerium hõlbustada kaitseväe ja kaitseliidu kui ka muude inimeste kaasamist avaliku korra kaitsesse.

https://www.err.ee/1609383839/ametnikud ... -vahendada

[lennumudelist]

Lugesin ja vastuolu jäi silma, ministeeriumi ametnikud justkui ei orienteeruks tegelikult toimunus. Artikkel jutustab ümber:

"Ministeeriumid märgivad, et seni ei ole nende kasutamisega kaasnenud üksnes taseri kasutamisest tingitud eluohtlikku vigastust või surma."

...ja samal ajal on kõigile kättesaadav ERR-i artikkel...

24.09.2019 - Teisipäeval suri haiglas teadvusele tulemata 68-aastane mees, kelle kinnipidamisel Kehras kasutas politsei elektrišokirelva ja kummikuule.

Juhtumisi on nii taser kui kummikuulid vahendid, mille vabam kasutamine eelnõu väljatöötamise kavatsuses sisaldub. Analüüsimisel, et kas need on õigustatud juhul, kui ohus pole kellegi elu, vaid tervis, vara, avalik kord või muu hüve - tuleks ametnikel teada tänavatel toimuvast. Hetkel mulle tundub, et ministeeriumi pressiteate tegija teadis, aga soovis varjata - lisas kurisoosse väljendi "üksnes taseri kasutamisest", ehk mängis jaanalindu.

Nii võib jõuda põhjendamatust optimismist kantud eelnõudeni, mis tegelikult ohtlikke erivahendeid ohututeks peavad.

[krijgsvolk]

Lugesin ja vastuolu jäi silma, ministeeriumi ametnikud justkui ei orienteeruks tegelikult toimunus.

Orienteeruvad kindlasti, austet kaasfoorumlane, vägagi orienteeruvad! Aga need ametnikud on saanud poliitikute poolt konkreetse korralduse töötada välja igas mõttes kruvisid kinni keerav seaduseelnõu ning seda põhjendav- õigustav seletuskiri. Ei rohkem ega vähem. Olles töötanud nii siseministeeriumi kui ka justiitsministeeriumi süsteemis, ei ole ministeeriumide aparaadiametnike kuulekus korralduste- käskude, sügavamalt läbi mõtlemata täitmises uudiseks. Lisaks on ametnike puhul selgelt jälgitav vedurist eespool lippamise refleks! Ametikõrgendused ootavad ju saamist ja karjäär tegemist. Umbes nii.

[alfa hotel]

"Ministeeriumid märgivad, et seni ei ole nende kasutamisega kaasnenud üksnes taseri kasutamisest tingitud eluohtlikku vigastust või surma."

Selles sõnastuses peetakse ilmselt silmas seda, et ei ole olnud juhtumit, kus taser oleks põhjustanud surma. Taser ongi ohutu relv ka ülemaailmse statistika alusel. Küll aga võib taseri oasutamisega kaasneda surm kaasnevatest mõjudest, näiteks eelkõige kukkumisest, sest taseri lasu tõttu ei suuda tabatu endam püsti seista selle aja jooksul kui ta voolu saab (tavaliselt 5sek). Taseri pädevust omavad isikud teavad suurepäraselt selle toimimise põhimõtteid ja riske. Eesti politseis on kõigil taseri koolituse läbijatel muide soovi korral võimalik lasta ennast lasta taseriga ehk saada päris kogemus taseri mõjust. Umbes 25-30% taseri koolituse läbijatest seda võimalust ka kasutab.

[lennumudelist]

Selles sõnastuses peetakse ilmselt silmas seda, et ei ole olnud juhtumit, kus taser oleks põhjustanud surma.

Eestis võib olla, et polegi - eks kohtuarstid teavad, mis seal Kehras oli, avalikkus paraku mitte.

Välismaal, eriti USA mõnedes osariikides (mõnes osariigis võetakse politseisse tööle lühikese ja pealiskaudse kursuse järel, Soome politseinik on nende kõrval teadlane, loodan et Eesti tüübid on kah üsna põhjalikult haritud) - tuleb kahjuks ette 20-sekundilisi ja pikemaid taserdamisi (näiteks on relva uuesti kasutatud, kuna näoli kukkunud isik ei suuda kätt selja taha tuua) ja on põhjustanud.

Säärasel juhul, kui nooled on rindkeres, võtab taser südamerütmi kõrge tõenäosusega üle. Vererõhk kukub nulli, süda läheb paarikümne sekundiga isheemiliseks ja hakkab tekkima respiratoorne atsidoos. Atsidoos tekib seda rutem, mida kõrgem oli enne füüsiline aktiivsus. Olukorras, kus politseiga konflikt tekkis, võib eeldada kõrget stressi ja füüsilist aktiivsust, keha hapnikutarve on pigem väga kõrge.

No ja siis, isegi kui segaja eemaldada, mõnel ei taha süda enam käima minna - tuleb elustada. Pumbates elustamine ei aita väga hästi, kui süda on võtnud nõuks tegeleda fibrilleerumisega. Kui lisaks passitakse ja imestatakse, on pärast selle võrra raskem. Sellise äpraduse järel päästab ainult see, kui kui taserdajad ise on oskuslikud elustajad ja neil on defibrillaator (soovitatavalt ka epinefriini, kui käsi jätkub, et seda manustada) - siis on võimalus isikut tagasi tuua. Kui oodata kiirabi brigaadi, on ta läinud.

Niimoodi see üldjoontes käib. Seetõttu ma küll ei tahaks, et kui parasjagu keegi teiste elusid ei ohusta, siis teda taseriga lastaks. Või tuleks jälgida, et lastakse reide või alakõhtu, mitte ülespoole. Kui anda üldine luba, et agressiivselt purjus olijat või tajuhäirega isikut on kohane taserdada kuhu iganes ja kuidas iganes - tundub vältimatu, et hakkab tulema surmajuhtumeid.

[aksel90]

Arp-Mihkel Laht Postimehes siseministeeriumi soovist lubada elektrišokirelva ja kummikuulide vabamat kasutamist, selleks toodud põhjendustest ning nende põhjenduste vettpidavusest:

Soovitan lugeda meditsiiniajakirja "Circulation" 2014. a artiklit "TASER Electronic Control Devices Can Cause Cardiac Arrest in Humans" ("taserid võivad inimestel põhjustada südame seiskumist"). [3] Artiklis vaatleb arst kaheksat juhtumit, kus valdavalt noortel taserdatud isikutel polnud südamehaigust, aga toimus südame seiskumine. Isikute vanused olid 48, 17, 17, 24, 33, 24, 16 ja 23 aastat. Arst tõdeb, et "kõigil toimus kiire teadvuse kadu pärast X26 noolekeste tabamist rinna eesmisse piirkonda". Tulemus: üks suudeti elustada, hapniku puudusest tekkinud ajukahjustusega.

https://www.err.ee/1609385591/arp-mihke ... id-ohutuks

[nukkel]

Mida tuleks siis teha kui inimene ei allu politsei käskudele?
1. Tõsta häält?
2. Kutsuda abi et siis kooris käskusi anda?
3. Lubada et räägivad emale?

[mongol]

Kummikuulid ja nt Simunitioni FX moon on mu meelest ikka humaansem kui taser. No saad kummikaga makku või värvikuuliga rindu - ei taha väga tõmmelda. Taser on mu meelest ohtlikum sellises võrdluses.
Pole taserit saanud, aga kummikuuli ja FX-ga küll "sisse saanud".

[lennumudelist]

Mida tuleks siis teha kui inimene ei allu politsei käskudele?

Piprajuga, pipravaht. Toodetakse ka suures balloonis, mis võimaldab jagada maid mitmepealise seltskonnaga, erinevalt gaasist ka siseruumides. Lisaks taseriga võrreldes odav - taseri raha eest saab kotitäie pipart.

[alfa hotel]

Olen saanud koolituse käigus taserit ja korduvalt FX moona tunda. Taser ON toimiv ja kõige humaansem relv, sest peale selle saamist kõrvalnähud väga suure tõenäosusega puuduvad. Jah, oht on, et kukkudes lööd pea ära ja saad pahasti viga. Kui kukkumisest tulenevad ohud välja arvata, siis nii gaas, teleskoopnui kui tulirelv ja ka koer (mis muide on püramiidis allpool taserit. Taser on võrdne tulirelvaga) on ikka väga-väga palju karmimad. FX moon on küll veidi valus, aga ei midagi erilist. Valus on olnud kui tabamused on tulnud 3-4 meetri pealt vastu sõrmi või pähe, aga võitlusvõimetuks see kindlasti ei muuda. Paksema riidega üldse pea olematu toimega.

[alfa hotel]

Mida tuleks siis teha kui inimene ei allu politsei käskudele?

Piprajuga, pipravaht. Toodetakse ka suures balloonis, mis võimaldab jagada maid mitmepealise seltskonnaga, erinevalt gaasist ka siseruumides. Lisaks taseriga võrreldes odav - taseri raha eest saab kotitäie pipart.

On sul sel teemal reaalset kogemust või tavaline “miks nad seda noaga ründajat kätte ei lasknud?” ekspertiis?

[lennumudelist]

Mida tuleks siis teha kui inimene ei allu politsei käskudele?

Piprajuga, pipravaht. Toodetakse ka suures balloonis, mis võimaldab jagada maid mitmepealise seltskonnaga, erinevalt gaasist ka siseruumides. Lisaks taseriga võrreldes odav - taseri raha eest saab kotitäie pipart.

On sul sel teemal reaalset kogemust või tavaline “miks nad seda noaga ründajat kätte ei lasknud?” ekspertiis?

Läbipaistuvse huvides avaldan kõik peale oma kodanikunime, mida, vabandan administraatorite ees, häbenen välja laduda, kuigi see läbipaistvust juurde lisaks.

- ametialast kogemust pole

- ei ole meedik, õppisin bioloogiat (ei lõpetanud, läksin muule alale), oskan kohutaval ja heal EKG-l vahet teha, üldjoontes tean kuidas süda töötab ja kuidas defibrillaator töötab, taserite teemal olen üritanud varem Siseministeeriumiga selgitustööd teha (eirati, leppisin et olgu peale, kasutavad ainult kõrgendatud ohu puhul)

- kindlasti ei väida, et taserit pole võimalik mõistlikult kasutada, eriti olukorras "kohe-kohe juhtub midagi pöördumatult halba, kuid selle peatamiseks pole vaja tulistada, või on tagapool inimesed", samuti möönan, et taserdamine lühikeseks ajaks jäsemesse/alakehasse on palju kordi ohutum, kui pikalt keha keskpunkti

- tean, et pipar kõigile ei mõju (üks kunagine eestlasest seenemüüja Soomes on vist rahvakultuuris juba Kalevipoja tasemel tegelane), samas, väga suurel protsendil olukordadest mõjub täiega

- pipraga on ulatuslik eraviisiline kogemus kehvadest aastakümnetest: pipar aitas kangiga metallivarga vastu (kang jäi mulle), pipar aitas kirvega töökoja akna kangutajalt kirve ära võtta, misjärel ta sõnapaarist "uidi, bõstro" suurepäraselt aru sai, pipar aitas kortermaja koridoris purjus naisepeksja põrandale istuma ja silmi pesema veenda, kuid ei aidanud purjus noaga vehkija vastu, vaid tuli oma jalgadele valu anda (hiljem hakkas mõjuma ja isik konflikti enam ei otsinud), aga kindlasti ma ei eelda, et politsei peaks aja võitmiseks eemale jooksma - noaga vehkija puhul on taseril oma roll, ning noaga vehkija on kõrgendatud oht, mispuhul praegune seadus lubab taserit, kuigi viimane Lasnamäe uudis vist oli, et jälle keegi noaga vehkinud proua saadi pipraga ilusti kinni peetud.

[mongol]

FX moon on küll veidi valus, aga ei midagi erilist. Valus on olnud kui tabamused on tulnud 3-4 meetri pealt vastu sõrmi või pähe, aga võitlusvõimetuks see kindlasti ei muuda. Paksema riidega üldse pea olematu toimega.

Jama, ütlen ma - FX nö väljaõppes ilma maskita/prillideta kasutada ei tohi, nii et sa ei ole pähe saanud nagu potentsiaalne urood tänaval saaks. Mina olen saanud alla-9mm asjaga paljasse kätte 10 meetri pealt ja augud on seni tegelikult näha. See oli ca 5 aastat tagasi.
Seega jään FX pooldajaks - tänaval saaks urood 15 või 30+ FX-laksu erinevatesse kehapiirkondadesse ja ei kägiseks väga, olen vägagi kindel selles. Ainetega klemm saaks lisaks nuia ka, hea kombo koos raudadega.

[Kriku]

Mida tuleks siis teha kui inimene ei allu politsei käskudele?
1. Tõsta häält?
2. Kutsuda abi et siis kooris käskusi anda?
3. Lubada et räägivad emale?

Oleneb loomulikult kõige rohkem sellest, milles seisneb käskudele mitteallumine, st. mis tagajärjed sel olla võivad. Selle järgi otsustataksegi, kas või milline erivahend valida, nagu ülal tsitaadis selgitatud. Mitteallumine kui selline ei ole iseenesest põhjus erivahendi kasutamiseks.

[alfa hotel]

Ei pea vajalikuks hakata akf mongoliga vaidlema FX (FOF) kogemuse teemal. Küll aga küsin, kuidas akf kujutab ette FX moona kasutamist praktikas? Kuna seda moona laseb püstol, millel on erinev raud ja kelk ning LMT-ga selle laskmiseks on vaja vahetada lukk, siis peaks politseinikul olema lisaks olemasolevale varustusele FX püstol ja eraldi FX moona lukuga tugirelv kuna ohuolukorras ilmselt luku vahetamine piisavalt kiirelt ei õnnestu.